3-2-1-132-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-130-02.
|
| 3-2-1-135-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Võlausaldajate huve kahjustades välja makstud dividendi saab pankrotivarasse PankrS § 46 alusel tagasi võita, sõltumata sellest, kas väljamaksete tegemise aluseks olnud üldkoosoleku või juhatuse otsused kehtivad või mitte. Raha tagastamise nõude lahendamisel on oluline vaid väljamakse enese vastamine selle sätte kriteeriumidele.
Juriidilise isiku juhatuse otsuste vaidlustamise ja tühisuse tuvastamise protsessuaalne kord on sarnane nagu nõukogu otsuste puhul (TsÜS § 44 lg 5, analoogia ÄS § 321 lg-ga 5).
Juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Seega ei saa ta samaaegselt olla hagejaks. Järelikult ei saa äriühing vaidlustada oma organi otsuseid.
Vaidlustamiseks õigustatud isikute suhtes TsÜS § 44 lg-s 5 kasutatud väljend "huvitatud isik" hõlmab aktsiaseltsi puhul aktsionäre, juhatuse liikemid ja nõukogu likmeid (analoogia ÄS § 302 ja 322 lg 4 alusel) ning nede isikute ring ei saa olla laiem nõukogu ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks õigustatud isikute ringist. Vaidlustamise õigus on juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise järel ka pankrotihalduril.
Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 6 ja § 228 nõudeid. Kohus pole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab esitatud asjaoludele tuginedes ise seadust. Samas peab kohus tulenevalt TsMS §-st 6 pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
Kui ringkonnakohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormuse jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Tulenevalt TsMS §-st 6 peab kohus pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
PankrS § 55 lg-st 2 järeldub, et pankrotihalduril on sarnaselt juhatuse liikmega õigus vaidlustada oma nimel juriidilise isiku organite otsuseid ja esitada hagi nende tühisuse tuvastamiseks. Seega ei saa ta samaaegselt esindada kohtumenetluses selles asjas kostjaks olevat juriidilist isikut. Tuginedes ÄS § 317 lg-le 8, nimetab aktsiaseltsi nõukogu oma esindaja, kes sellises asjas peab halduriga kohtuvaidlust.
Seadus ei säteta otsuste vaidlustamiseks või tühisuse tunnustamise hagi esitamiseks üldistel alustel (ÄS-st ja TsÜS-ist tulenevalt) haldurile pankrotimenetluses teistsugust korda ega erinevaid tähtaegasid. Täiendava aluse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras annab haldurile PankrS § 43.
|
| 3-2-1-131-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-130-02.
|
| 3-2-1-133-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-130-02.
|
| 3-2-1-128-02
|
Riigikohus |
05.11.2002 |
|
PankrS § 99 lg-d 1, 3 ja 5 sätestavad üheselt, et pankrotihalduri tasu määrab vaid kohus. Juhul, kui tasu ei ole määranud kohus, on see välja makstud seadusliku aluseta ja tuleb TsK § 477 lg 1 alusel tagastada.
|
| 3-2-1-76-02
|
Riigikohus |
20.06.2002 |
|
Pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega. See kehtib ka PankrS § 29 lg 5 alusel nimetatava teise halduri suhtes.
Pankrotiseadus jätab reguleerimata, kas ärikeeldu saab kohaldada PankrS §-s 12 lg 4 esimeses lauses loetletud isikutele ka siis, kui nad on oma kohustustest juba vabastatud. Selles osas kuulub kohaldamisele säte, mis reguleerib ärikeeluga võimalikult sarnast suhet - elukohast lahkumise keeldu arvestades ärikeelu ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise eesmärkide erisusi. Tulenevalt eeltoodust, kui PankrS §-s 12 lg 4 esimeses lauses nimetatud isik (selles asjas nõukogu liige) on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis sellekohaste aluste olemasolul saab tema suhtes ärikeeldu kohaldada.
Halduril on õigus edasi kaevata kohtumäärusele, millega jäeti taotlus ärikeelu kohaldamiseks rahuldamata. PankrS § 35 lg 4 alusel tehtud lahendiga otsustab kohus ärikeelu kohaldamise sisuliselt ning PankrS ei sätesta erandit, mille kohaselt haldur ei saa edasi kaevata ärikeelu kohaldamata jätmise määrusele.
|
| 3-2-1-12-02
|
Riigikohus |
12.02.2002 |
|
PankrS § 26 lg 4 järgi peab võlausaldajate häälte arv olema võrdeline nõude suurusega, millises ulatuses tõendavad dokumendid on nõudeavaldusesele lisatud. Seega tuleb ka häälte määramisel võlausaldajale, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses ja kes ei pea nõudeavaldust esitama, arvestada nõude suurust tõendavate dokumentidega. Kui võlausaldaja pole neid esitanud kohtumenetluses, võib ta need PankrS § 26 lg-s 4 sätestatud tähtajaks esitada haldurile.
Hageja nõue PankrS § 271 lg 3 alusel eeldab võlausaldajate häälte arvu kindlaksmääramist, kuid häälte määramiseks vajalike dokumentide esitamist kohtumenetluses ega pankrotihaldurile pole tuvastatud.
|
| 3-2-1-159-01
|
Riigikohus |
18.12.2001 |
|
Vastavalt PankrS § 26 lg-le 5 otsustab võlausaldaja häälte arvu üldkoosolek, kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga. Sellest sättest ei tulene, et üldkoosoleku poole ei saa pöörduda isik, kellele haldur ei ole hääli üldse andnud.
PankrS § 271 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja või haldur esitada kaebuse üldkoosoleku otsuse peale, millega määrati võlausaldaja häälte arv. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kaebaja pole võlausaldajate üldkoosolekult häälte arvu määramist taotlenud. Seega polnud kohtul alust võlausaldaja häälte arvu osas seisukohta võtta ning võlausaldaja häälte arvust lähtudes üldkoosoleku otsuse kehtetust kaaluda.
Pankrotihaldur omandab seadusest tulenevad õigused ja kohustused kohtu poolt nimetamisega.
|
| 3-2-1-121-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
Kui pärast pankroti väljakuulutamist on kohtu menetluses vaidlus pankrotivõlgniku aktsionäride üldkoosoleku otsuse üle, siis tulenevalt PankrS § 20 lg-st 4 on pankrotivõlgniku esindajaks haldur.
|
| 3-2-1-58-01
|
Riigikohus |
14.06.2001 |
|
Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta hääli sel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74).
Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohaldatakse tsiviilkohtumentluse seadustikus sätestatud hagita menetluse reegleid.
|
| 3-2-1-45-01
|
Riigikohus |
14.03.2001 |
|
PankrS § 271 lg 4 kohaselt ei saa kaevata üldkoosoleku otsuse peale, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Vastavalt PankrS § 25 p-le 3 kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kompromissi kinnitamine, PankrS § 108 kohaselt kuulub kohtu pädevusse kompromissotsuse kinnitamine. Üldkoosoleku otsuse kinnitamist kohtu poolt, millega kompromissettepanek jäetakse kinnitamata, pankrotiseadus ette ei näe. Hageja nõudis üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Selline nõue kuulub PankrS § 271 lg 1 alusel kohtu pädevusse.
|
| 3-2-1-5-01
|
Riigikohus |
07.02.2001 |
|
Vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 on juriidilisest isiku võlgniku pankrotimenetluses halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Halduri esindusõigust on seadusandja piiranud vaid PankrS § 55lg-ga 3, millest tulenevalt võib haldur majandustegevuse korraldamiseks võtta laenu ainult võlausaldajate üldkoosoleku, üldkoosoleku otsusel aga pankrotitoimkonna nõusolekul. Arvestades, et võlausaldajate üldkoosolek oli andnud haldurile laenu võtmiseks nõusoleku, siis Pankrotiseadusega kooskõlas võetud laenu tagasimaksmiseks sõlmitud pandilepingut ei saa pidada vastuolus olevaks pankrotimenetluse eesmärgiga ning puudub alus pandilepingu tühistuse tunnustamiseks.
|
| 3-2-1-56-00
|
Riigikohus |
30.03.2000 |
|
Pankrotitoimkonna võib PankrS § 28 lg 4 kohaselt jätta moodustamata, kui võlausaldajaid on alla viie. Kuna pankrotimenetluses oli neli võlausaldat võis võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et pankrotitoimkonna volitused lähevad üle üldkoosolekule.
|
| 3-2-1-93-97
|
Riigikohus |
04.09.1997 |
|
Kaebus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale kuulub kohtu pädevusse (PankrS § 27 lg 1). Kas kaebus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kohtule esitatud tähtaegselt, saab kohus hinnata kaebuse lahendamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmisel TsKS § 148 lg 1 p 1 alusel.
|
| 3-2-1-6-97
|
Riigikohus |
23.01.1997 |
|
Nõude ebakonkreetsus pole TsKS § 218 p 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamise aluseks.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale.
Kohtu pädevusse kuulub kaebuse lahendamine üldkoosoleku otsuse peale.
|
| III-2/1-65/95
|
Riigikohus |
19.10.1995 |
|
|
Facebook
Twitter