/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 109| Näitan: 61 - 80

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-120-06 PDF Riigikohus 07.11.2006
Juriidilise isiku korral ei saa ka ainuüksi kohtutoimikusse märgitud isiku nime ja allkirja põhjal lugeda dokumenti TsMS § 311 esimese lause kohaselt kättetoimetatuks. Lisaks saaja nimele ja allkirjale on sel juhul vaja toimikusse lisada märge selle kohta, milline seos on dokumendi saajal (nt lepinguline esindaja) juriidilise isikuga.
Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
3-2-1-96-06 PDF Riigikohus 24.10.2006
TsMS § 249 lg 2 ei ole kohtule kohustuslik välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamise hagita menetluses, kuivõrd välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamine on menetlustoiming, mis seisneb kättetoimetamise adressaadi isiku tuvastamises ja temalt allkirja võtmises välisriigi kohtudokumendi saamise kohta. Samas võis kohus, kui ta ei määranud välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamiseks kohtuistungit, kutsuda kättetoimetamise adressaadi kohtusse selleks, et välisriigi kohtudokument anda adressaadile üle isiklikult allkirja vastu. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
3-2-2-3-06 PDF Riigikohus 16.10.2006
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel. Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
3-2-2-2-06 PDF Riigikohus 06.10.2006
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel, sel juhul tuleb arvestada võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
3-2-3-1-06 PDF Riigikohus 16.02.2006
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-6-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02. Pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, saab kohus lugeda kutse ja hagiavalduse enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg 5 alusel ajalehekuulutuse avaldamisega kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale neid dokumente kätte anda ka muul viisil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02. Kostja elukoha kindlakstegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimise avaliku registri pidajale ja/või teisele ametiasutusele, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta
3-2-3-10-05 PDF Riigikohus 26.09.2005
3-2-3-3-05 PDF Riigikohus 06.04.2005
3-2-3-5-05 PDF Riigikohus 06.04.2005
Juhul, kui kostja elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kuid politsei esitatud teabe kohaselt registrisse kantud aadressi ei ole, siis tuleb kohtul teha kohtudokumentide kostjale kätteandmiseks täiendavaid toiminguid. Rahvastikuregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt peaks kohus eeldama, et rahvastikuregistrisse kantud aadress eksisteerib ka tegelikkuses. Näiteks võinuks kohus pöörduda uuesti politsei poole kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolude kontrollimiseks. Ka oleks kohus saanud kohustada hagejat hankima andmeid kostja asukoha kohta (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04). Kui hageja toimingud kostja asukoha kohta andmete hankimiseks jäävad objektiivsetel põhjustel tagajärjeta, peab kohus ise pöörduma järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-3-2-99.
3-2-1-6-05 PDF Riigikohus 23.02.2005
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04. Kutse või muu menetlusdokumendi kätteandmiseks juriidilisele isikule tuleb välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse juriidilise isiku seaduslike esindajatega. Seejärel saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilise isiku esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu kutset kätte anda, siis saab kohaldada TsMS § 28 lg-t 8.
3-2-1-155-04 PDF Riigikohus 06.01.2005
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. See põhimõte kehtib ka siis, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Juriidilise isiku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes isiku seaduslik esindaja, osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele isikule lepingulise esindaja.
Kohtukutse kätteandmise regulatsiooni tuleb kohaldada ka teiste menetlusdokumentide kätteandmise korral. Kohus võib pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, lugeda dokumendi TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale dokumente kätte anda ka muul viisil. Telefoni, faksi või muu sidevahendiga edastatud kutse võib kohus lugeda kätteantuks juhul, kui kutse adressaat on edastanud kohtule kinnituse kutse kättesaamise kohta. Dokumendi kättesaamisest teatamise mõistlikuks ajaks saab üldjuhul pidada kolme päeva.
Tähtaja ennistamiseks TsMS § 45 lg 1 alusel piisab ühe kaaluka põhjuse esinemisest.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-12-01. TsMS § 348 lg-s 2 kassatsioonkaebuse vastuse kohta sätestatu kehtib ka erikaebuse vastusele.
3-2-1-122-04 PDF Riigikohus 16.11.2004
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-92-01 ja nr 3-2-1-7-03. Korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-78-03. Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-2-1-04.
Kassatsioonimenetluses kantud õigusabikuludeks on üksnes vandeadvokaadile tehtud kulutused.
3-2-1-97-04 PDF Riigikohus 27.09.2004
Juriidiline isik peab oma tegevuse korraldamisel arvestama sellega, et registrisse kantud aadressil kohtudokumentide postiga kohale toimetamisel loetakse need TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks.
Kui menetlusdokument (tagaseljaotsus) ei jõua protsessiosaliseni temast endast olenevatel põhjustel, siis jätab kohus tähtaja ennistamata.
3-2-1-75-04 PDF Riigikohus 14.06.2004
Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel rakendada kirjaliku kutse kätteandmise korda (TsMS §-d 28-31).
Apellandi kohustamine apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks kirja teel ei ole oluline rikkumine, kui kirja sisu vastab TsMS § 310 lg-s 3 sätestatule ja määruse tegemata jätmine ei piira apellandi õigusi.Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel rakendada kirjaliku kutse kätteandmise korda (TsMS §-d 28-31).
3-2-2-1-04 PDF Riigikohus 03.06.2004
Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-02). Kostja elukoha kindlaks tegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimine avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta. Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele.
Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saab analoogia alusel TsMS § 202 lg-ga 2 ja § 203 lg-ga 1 esitada 20 päeva jooksul, arvates ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud kätteantuks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.
3-2-3-5-03 PDF Riigikohus 13.11.2003
Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.
TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
3-2-3-6-03 PDF Riigikohus 03.11.2003
Kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
TsMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Sellest tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse kättesaamise kohta. Kohtukutset ei saa lugeda TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kui see on antud isikule, kes ei ela adressaadiga koos.
Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
3-2-3-3-03 PDF Riigikohus 30.10.2003
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Pärast isiku kaasamist pidi kohus välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Kui isiku vaimne seisund seda ei võimalda, siis tuleb talle PS § 24 lõigetes 2 ja 5 sätestatud õiguste tagamiseks, kasutades analoogiat, määrata TsMS § 83 lg 3 kohaselt esindajaks advokaat riigi arvel.
Asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes PS § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti EIÕK art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.
Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, oleks tulnud kaasata asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle.
3-2-1-107-03 PDF Riigikohus 15.10.2003
Kui protsessiosaline on jätnud kohtule teatamata igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede eest lasub protsessiosalisel endal.
Kohtuistungi toimumise aja mitteteadmine ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks, kui see on tingitud tähtaega taotleva protsessiosalise enda seadust eiravast ja pahausksest käitumisest.
3-2-1-109-03 PDF Riigikohus 08.10.2003
Kui ringkonnakohus ei hoiata apellanti kohtusse kutsudes (TsMS § 321 lg 1), et apellandi või tema esindaja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, siis ei saa kohus jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale erikaebust. Küll aga võib TsMS §-st 323 tulenevalt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada menetluse uuendamise avalduse. Ringkonnakohtul tuleb menetluse uuendamise taotluse esitamise korral hinnata ka kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkust.
TsMS § 302 kohaselt peab apellant märkima kaebuses, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil ning kas ta soovib istungist isiklikult osa võtta. Tingimusliku soovi avaldamise võimalust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe.
3-2-3-1-03 PDF Riigikohus 22.09.2003
Isik ei pea vastu võtma kohtukutset, mis ei ole vormistatud tema nimele. Seega ei olnud linnakohtul alust lugeda TsMS § 30 alusel kutse kostjale kätteantuks ning järelikult ei olnud ka alust teha tagaseljaotsus.
Pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Hageja ilmne lohakus asjaajamisel ei õigusta kohut tegema otsust üksnes hageja esitatud andmete alusel. Kohus peab neid kättesaadavuse piires ka ise kontrollima.
Kohtuvea parandamist võib TsMS § 375 lg 1 p 1 alusel nõuda vaid siis, kui tähtaega ei saa ennistada TsMS § 45 lg 4 järgi, st põhjusel, et otsus on juba täidetud.

Kokku: 109| Näitan: 61 - 80

/otsingu_soovitused.json