3-2-1-27-99
|
Riigikohus |
10.03.1999 |
|
Omandireformi käigus vara tagastamiseks tuvastab kohus ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud.
|
| 3-2-3-1-99
|
Riigikohus |
06.01.1999 |
|
Kui ei ole möödunud EV Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 35 ( 5. veebruari 1993. a redaktsioonis) ettenähtud komisjoni otsuse edasikaebe tähtaeg, ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus lõppenud.
|
| 3-2-1-119-98
|
Riigikohus |
01.12.1998 |
|
Tööosakut omava isiku õigused tööosaku käsutamisel sätestas põllumajandusreformi seaduse § 17. Tööosaku realiseerimise viisi, korra ja tähtajad otsustas reformikomisjon vastavalt ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kavale kooskõlas põllumajandusreformi seaduse § 20 ja 21.
|
| 3-2-1-101-98
|
Riigikohus |
15.10.1998 |
|
Volituseta esinduse korral kuuluvad kohaldamisele TsÜS § 103 sätted.
Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.
Peale eluruumi üürilepingu sõlmimist kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle maa- ja linnakohtu pädevusse.
Peale eluruumi üürilepingu sõlmimist kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle maa- ja linnakohtu pädevusse.
Kui seaduses on sätestatud tehingu kohustuslik notariaalne vorm, peab selle tegemiseks antud volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.
|
| 3-2-3-8-98
|
Riigikohus |
28.09.1998 |
|
06.11.1997 jõustunud ORAS § 8 lg 6 on erisätteks PKS § 42 lg 1 suhtes ja laiendab isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks.
|
| 3-2-1-108-97
|
Riigikohus |
12.11.1997 |
|
Omandireformi käigus vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja pöörduda maa- või linnakohtusse.
|
| 3-2-1-126-97
|
Riigikohus |
05.11.1997 |
|
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Taasriigistamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a määrusega nr 258 kinnitatud kohustatud subjektide nimekiri paneb EES § 3 lg 11 kohaselt eraõiguslikule juriidilisele isikule seadusest tuleneva kohustuse erastada eluruum.
|
| 3-2-1-122-97
|
Riigikohus |
30.10.1997 |
|
Omandiõiguse tekkimine hoonele omandireformi käigus on seotud hoone üleandmise ja registreerimisega. Tekkinud omandiõigust ei lõpeta hoone tagastamise korralduse tühistamine. Kui ennast omanikuks pidav isik leiab, et tema omandiõigust on rikutud, saab ta oma õigusi kaitsta omandi kaitse hagiga (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 23.10.2001, nr 3-2-1-108-01)
|
| 3-2-1-112-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989 määrusega nr 276 kinnitatud Riiklikku ja ühiskondlikku elamufondi kuuluvates elamutes korterite kodanikele müümise ning nende korrashoiu ja remondi kulude jaotamise määrustiku p 13 ap 5 keelas müüa maju ja kortereid, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade ja korterite neile tagastamise küsimuse lahendamiseni.
|
| 3-2-1-105-97
|
Riigikohus |
02.10.1997 |
|
EES § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus sama seaduse §-s 3 lg 5 p 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt EES § 4 p 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. a 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks.
|
| 3-2-1-97-97
|
Riigikohus |
11.09.1997 |
|
Hoonet, mis ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara ja oli vallasasi AÕSRS § 13 lg 1 järgi, võis selle omanik müüa.
|
| 3-2-1-87-97
|
Riigikohus |
26.06.1997 |
|
Endistelt korteriühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse endiste korteriühingute liikmetele või nende järglastele.
|
| 3-2-1-63-97
|
Riigikohus |
15.05.1997 |
|
Erastamisnimekirja kantud ettevõtte kui võlgniku pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja.
|
| 3-2-1-38-97
|
Riigikohus |
03.04.1997 |
|
Maareform, mis on osa omandireformist, võib lõppeda maa munitsipaliseerimisega. Pärast maareformi lõppemist maa munitsipaliseerimisega on kohalikul omavalitsusel õigus oma maad käsutada kooskõlas seadusega.
|
| 3-2-1-39-97
|
Riigikohus |
26.03.1997 |
|
Maareformi seaduse ehitise ostueesõiguse kohta käivad sätted ei kuulu kohaldamisele enne vastavate sätete jõustumist ehitise võõrandamistehingutest tekkinud õigussuhetele.
|
| 3-2-1-136-96
|
Riigikohus |
24.12.1996 |
|
Eluruumide erastamise seaduse p. 15 ja eluruumide erastamise korra p. 11 kohaselt korraldab kuni korteriühistu asutamiseni elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Kui elamu ühise haldamise leping on sõlmimata, siis puudub eluruumide erastamise kohustatud subjektil alus nõuda korteri erastajalt haldustasu.
|
| 3-2-1-122-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Tööosakute üleandmisega aktsiaseltsile PõRS § 17 alusel, on põllumajandusreformi õigustatud subjekti osas tööosaku käsutamiseks põllumajandusreformi seaduse reguleeriv toime lõppenud.
|
| 3-2-1-119-96
|
Riigikohus |
28.10.1996 |
|
Hoonete võõrandamine pärast asendusmaa andmise korralduse tegemist ei ole kinnistusraamatuseaduse § 47 lg 2 p 2 aluseks kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks.
|
| 3-2-1-96-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei reguleeri AÕSRS § 2 lg 2 kohaselt asjaõigusseadus ning selle vara tagastamise otsustamist ei ole antud maa- ja linnakohtu pädevusse
|
| 3-2-1-34-96
|
Riigikohus |
17.06.1996 |
|
Eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist kuulub halduskohtu pädevusse kui muu õiguslik vaidlus sõltumata sellest, kas subjektiks on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik.
|
Facebook
Twitter