3-2-1-108-97
|
Riigikohus |
12.11.1997 |
|
Omandireformi käigus vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja pöörduda maa- või linnakohtusse.
|
3-2-1-126-97
|
Riigikohus |
05.11.1997 |
|
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt eluruumide müümine väljaspool eluruumide erastamise seadusega kehtestatud korda on seadusevastane ja selline leping tühine.
Taasriigistamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a määrusega nr 258 kinnitatud kohustatud subjektide nimekiri paneb EES § 3 lg 11 kohaselt eraõiguslikule juriidilisele isikule seadusest tuleneva kohustuse erastada eluruum.
|
3-2-1-122-97
|
Riigikohus |
30.10.1997 |
|
Omandiõiguse tekkimine hoonele omandireformi käigus on seotud hoone üleandmise ja registreerimisega. Tekkinud omandiõigust ei lõpeta hoone tagastamise korralduse tühistamine. Kui ennast omanikuks pidav isik leiab, et tema omandiõigust on rikutud, saab ta oma õigusi kaitsta omandi kaitse hagiga (NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 23.10.2001, nr 3-2-1-108-01)
|
3-2-1-112-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989 määrusega nr 276 kinnitatud Riiklikku ja ühiskondlikku elamufondi kuuluvates elamutes korterite kodanikele müümise ning nende korrashoiu ja remondi kulude jaotamise määrustiku p 13 ap 5 keelas müüa maju ja kortereid, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade ja korterite neile tagastamise küsimuse lahendamiseni.
|
3-2-1-105-97
|
Riigikohus |
02.10.1997 |
|
EES § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus sama seaduse §-s 3 lg 5 p 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt EES § 4 p 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. a 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks.
|
3-2-1-97-97
|
Riigikohus |
11.09.1997 |
|
Hoonet, mis ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara ja oli vallasasi AÕSRS § 13 lg 1 järgi, võis selle omanik müüa.
|
3-2-1-87-97
|
Riigikohus |
26.06.1997 |
|
Endistelt korteriühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse endiste korteriühingute liikmetele või nende järglastele.
|
3-2-1-63-97
|
Riigikohus |
15.05.1997 |
|
Erastamisnimekirja kantud ettevõtte kui võlgniku pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja.
|
3-2-1-136-96
|
Riigikohus |
24.12.1996 |
|
Eluruumide erastamise seaduse p. 15 ja eluruumide erastamise korra p. 11 kohaselt korraldab kuni korteriühistu asutamiseni elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Kui elamu ühise haldamise leping on sõlmimata, siis puudub eluruumide erastamise kohustatud subjektil alus nõuda korteri erastajalt haldustasu.
|
3-2-1-96-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Omandireformi käigus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei reguleeri AÕSRS § 2 lg 2 kohaselt asjaõigusseadus ning selle vara tagastamise otsustamist ei ole antud maa- ja linnakohtu pädevusse
|
3-2-1-34-96
|
Riigikohus |
17.06.1996 |
|
Eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist kuulub halduskohtu pädevusse kui muu õiguslik vaidlus sõltumata sellest, kas subjektiks on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik.
|
3-2-1-68-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi seaduses.
|
3-2-1-64-96
|
Riigikohus |
15.05.1996 |
|
Hageja ei ole õigustatud nõudma selle varaga tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta ei ole tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks.
|
3-2-1-61-96
|
Riigikohus |
09.05.1996 |
|
Vara õigusvastaselt võõrandamise fakti tuvastab vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon mitte kohus. Omandiõigus tagastatud registreerimisele kuuluva vara osas läheb õigustatud subjektile üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast, olenemata sellest, et isik, kelle nimele see vara on registreeritud, keeldub seda üle andmast. Kohtu pädevusse ei kuulu nõue omandi saamiseks omandireformi aluste seaduse alusel, küll aga hagi vara, sealhulgas omandireformi käigus tagastatud vara, väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest.
|
3-2-1-32-96
|
Riigikohus |
20.03.1996 |
|
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise tähtaja ennistamine ei kuulu kohtu pädevusse.
|
3-2-3-7-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Nõue kohustada Tallinna Linnavarade Ametit sõlmima ostu-müügileping kaupluse erastamiseks hageja lõpliku pakkumise tingimusel, ei kuulu kohtu pädevusse ja see tähendanuks kohtu asumist erastamise otsustaja rolli, milleks antud asjas oli Tallinna linnavolikogu. Asjas tuleb menetlus lõpetada.
|
3-2-3-8-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi käigus omandireformi seaduses sätestatud tingimustel. Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses.
Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omanduses.
|
3-2-1-20-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga, mille osas ta on õigustatud subjektiks, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.
Kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis pidi kohus tehingu teise poole asjasse kostjana kaasama.
|
3-2-1-22-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Kinkelepingu võib lisaks pooltele vaidlustada ka kingitud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isik. Kohus ei pea andma sisulist hinnangut väidetele ja tõenditele kohtu pädevusse mittekuuluvate nõuete osas.
|
3-2-1-4-96
|
Riigikohus |
18.01.1996 |
|
Erastamisel sõlmitakse vara või aktsiate ostu-müügileping isikuga, kes on nõustunud kehtestatud lisatingimustega ja pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Erastatud (ostetud) varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on ostu-müügileping ja erastamise lisatingimused.
|