3-2-1-113-01
|
Riigikohus |
19.12.2001 |
|
Tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, sellest on tehtud erand ES § 21 lg-s 1, kus tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei võimalda.
ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Seadus ei sätesta ühise tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.
|
| 3-2-1-118-01
|
Riigikohus |
26.10.2001 |
|
Allüürilepingu lõpetamise tõttu eluruumist väljatõstmise hagi rahuldamine ei olene sellest, kas ES § 47 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline etteteatamistähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud või mitte.
ES § 47 lg 4 alusel saab nõuda allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi kasutava allüürniku väljatõstmist. Kuna kostja on eluruumi vabastanud, on väljatõstmise nõue alusetu.
|
| 3-2-1-100-01
|
Riigikohus |
26.09.2001 |
|
Üürileandjat saab kohustada uut üürilepingut sõlmima (ES § 57 lg 3), kui üürnikul oli õigus eluruumile kehtetuks tunnistatud üürilepingu sõlmimise hetkel.
|
| 3-2-1-109-01
|
Riigikohus |
18.09.2001 |
|
ORAS § 121 lg 8 alusel on eluruumi omanik kohustatud üürnikule hüvitama remondiga tehtud vajalikud kulutused üksnes juhul, kui üürileping lõpeb selle pikendamata jätmise tõttu. Sellest tulenevalt ei kuulu nimetatud kulutused hüvitamisele, kui üürileping lõpetatakse poolte kokkuleppel, olenemata asjaoludet, mis kokkuleppele viivad. Küll on poolte kokkuleppel üürilepingu lõpetamisel võimalik kokku leppida ka remondikulude hüvitamises.
|
| 3-2-1-87-01
|
Riigikohus |
28.05.2001 |
|
Kohus rikkus TsMS § 36 nõudeid, istungi protokollidest ei nähtu kaasistujate nimesid. Kuid protokollidest nähtuv kinnitab kassatsioonkaebuse väidet, et kohtukaasistuja vahetumisel asja algusest peale ei arutatud. Seega rikkus esimese astme kohus TsMS § 172 lõiget 3, mis sätestab, et asja arutab algusest lõpuni sama kohtukoosseis; kohtukaasistuja vahetumise korral asja läbivaatamisel arutatakse asja algusest peale. Selline protsessinormi oluline rikkumine on aluseks ringkonnakohtu poolt TsMS § 333 lg 2 kohaldamisele.
Apellatsioonikohus on hagi lahendamisel ja kostjate vaidlusalusest elamust väljatõstmisel ilma teist eluruumi vastu andmata ebaõigesti kohaldanud rendiseadust. Vastavalt ES § 28 lg-le 3 kuuluvad eluruumi tasuta kasutamisel kohaldamisele eluruumi üürilepingut reguleerivad sätted.
|
| 3-2-1-40-01
|
Riigikohus |
28.03.2001 |
|
Paikvaatlus (TsMS § 127) on tsiviilasjas tõendiks teiste tõendite hulgas. Kohtul on õigus jätta rahuldamata taotlus paikvaatluse tegemiseks, kui kohus ei pea seda vajalikuks.
Apellatsioonikohus ei viidanud otsuses protsessiõiguse normide olulisele rikkumisele, mida ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, vaid leidis, et asjaolud tuleb täielikumalt välja selgitada ja veelkord anda edasikaebe võimalus. Sellist alust tühistatud otsuse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ja apellatsioonikohus peab vaidluse ise sisuliselt lahendama.
Maakohus leidis õigesti et ES § 376 lg-te 2 ja 3 kohaldamiseks puudub alus, sest kulutuste tegemine korteri remondiks on tõendamata. Ehitusmaterjalide ostukviitungitest ei nähtu, et neid materjale vaidlusaluses korteris kasutati. Kuivõrd elamusuhteid reguleerib elamuseadus (ES § 1), ei kuulu kohaldamisele AÕS § 28, mis reguleerib asjale tehtud kulutuste hüvitamist.
|
| 3-2-1-136-00
|
Riigikohus |
19.01.2001 |
|
Eluruumist väljatõstmise hagi jäetakse rahuldamata kui ei ole täidetud tingimused üürnikule teise eluruumi vastuandmiseks või kokku lepitud kompensatsiooni maksmises. ES § 33 lg 4 kohaselt on üürnik ja temaga koos elavad isikud kohustatud üürileandja nõudel nende kasutuses oleva eluruumi vabastama, kui on täidetud üks sama paragrahvi 3. lõike punktis 1 või 2 sätestatud tingimustest.
|
| 3-2-1-124-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
Kohtuotsust ei saa põhistada tõendamata väidetega. Kohtuotsuses märgitud põhjendus, et teiste protsessiosaliste väited kinnitavad, et kostja oli ajutine elanik, ei ole kooskõlas kohtuotsuse sisule esitatavate nõuetega (TsMS § 330 lg 4).
Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et ES § 531 lg 2 alusel on üürileandjal õigus hageda üürniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks. Seetõttu ei ole asjas vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks mitte see, et ajutine elanik ei saa hageda korteri omaniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks, nagu apellatsioonikohus ekslikult leidis, vaid see, et seaduse järgi on üürileandjal õigus hageda üürniku tunnistamist eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks.
Apellatsioonikohus leidis eksklikult, et üürisuhet ei saa tõendada üüriandja poolt esitatud üüriarvetega. ES § 31 lg 1 järgi peab üürileping olema sõlmitud kirjalikult. Tulenevalt TsK § 166 lg 2 on lubatud kirjaliku lepingu sõlmimine nii ühe dokumendi (üürilepingu) koostamisega kui ka kirjaliku lepingu tõendamine dokumentidega, mida pooled ona vahetanud (üüriarved).
|
| 3-2-1-128-00
|
Riigikohus |
16.11.2000 |
|
Üürniku sotsiaalabi vajadus võib olla üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks, kui eraõiguslikul juriidilisel isikul üürileandjana on üürniku suhtes vabatahtliku sotsiaalabi andmise kohustus.
|
| 3-2-1-140-00
|
Riigikohus |
14.11.2000 |
|
Üürileandja tegevuse või tegevusetuse tõttu seadusega vastuolus olevaks osutunud üürilepingu kehtetuks tunnistamisel kohustatakse üürileandjat vastavalt ES § 57 lg -le 3, kui üürnik seda nõuab, sõlmima uue üürilepingu.
|
| 3-2-1-123-00
|
Riigikohus |
01.11.2000 |
|
ES § 3 lg 2 keelab muuta eluruumi kasutamise otstarvet, kui selleks puudub valla- või linnavalitsuse luba ning hoone teiste korteriomanike või korteriühistu nõusolek.
|
| 3-2-1-104-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Sotsiaalabi vajadus võib olla üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks ES § 54 lg 1 p 1 järgi, kui üürileandjal, kandes üürniku ja tema perekonna suhtes sotsiaalhoolekande korraldamise kohustust, põhjustab üürnikul võlgnevuse tekkimise üürileandja kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega.
|
| 3-2-1-91-00
|
Riigikohus |
29.09.2000 |
|
Apellatsioonikohus rikkus oluliselt protsessiõigusnorme, jättes tähelepanuta, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 227 lg 1) ning et kohtuotsuses peavad olema märgitud seadused, mida kohus kohaldas (TsMS § 330 lg 4).
Korterelamu üürniku keeldumine elamu omanikule mõneks tunniks välisukse võtme andmisest lisavõtme tegemiseks on vastuolus AÕS §-ga 68, mille kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist; omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.
ES § 374 seab üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kuni üürileandja ei ole üürnikule nõuetekohast üüriarvet esitanud on üürileandja viivitav kreeditor ja üürnik ei saa oma kohustust - maksta üüri - täita.
|
| 3-2-1-99-00
|
Riigikohus |
18.09.2000 |
|
ES § 28 lg 1 kohaselt on üüri maksmine üürniku kohustus. Üüri maksmata jätmine rohkem kui kolme kuu eest toob kaasa üürileandja õiguse nõuda ES § 54 lg 1 p 1 alusel üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku väljatõstmist. Kui kokkuleppes ei ole võla tasumise tagajärge kokku lepitud, siis ei välista üürileandja ja üürniku kokkulepe üürivõla osade kaupa tasumiseks üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
|
| 3-2-1-73-00
|
Riigikohus |
29.06.2000 |
|
Üürileping pikeneb ORAS § 121 lg 3 alusel viieks astaks, kui üürileandja ei ole enne üürilepingu tähtaja möödumist üürnikule teatanud üürilepingu pikenemisega mittenõustumisest. Üürniku ORAS § 121 lg 4 p 2, 3 ja 4 alusel väljatõstmiseks tuleb kohtul tuvastada vastuandava eluruumi vastavus ORAS § 121 lg 5 nõuetele. Vastuantava eluruumi peab märkima kohtuotsuses.
|
| 3-2-1-80-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
Ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele (TsMS § 330 lg 6).
Üksnes üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamise kohustuse täitmata jätmine ei ole ES § 54 lg 1 p 1 järgi hagi rahuldamise aluseks. Üürnikul on õigus mõjuvate põhjuste olemasolu tõendada kohtus.
|
| 3-2-1-51-00
|
Riigikohus |
18.05.2000 |
|
ES §-s 54 lg 3 vastuantava eluruumi üürilepingu tingimustele kehtestatud nõuete kehtivus ei olene sellest, kas kasutatava eluruumi üürileping lõpetati poolte kokkuleppel või lõpetas selle kohus.
|
| 3-2-1-36-00
|
Riigikohus |
17.05.2000 |
|
ES § 28 lg 2 kohaselt on üürilepingu järgi üürileandjaks eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. Seega on üürilepinguid õigustatud sõlmima, muutma või lõpetama eluruumi omanik või omaniku poolt üürileandjaks volitatud isik. Kui eluruumi omanik volitab isikut omaniku nimel (nt halduslepingu alusel) üürilepingut sõlmima, muutma või lõpetama, siis ei muuda see volitatud isikut üürileandjaks, kellel on õigus esitada hagi kohtusse oma eeldatavate õiguste ja huvide kaitseks, ja olla hagejaks (TsMS § 72 lg 2).
|
| 3-2-1-65-00
|
Riigikohus |
03.05.2000 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 334 sätteid, kuna, muutes esimese astme kohtu otsuse põhjendusi,jättis ta kohtuotsuse resolutsioonis linnakohtu otsuse muutmata.
Kui üürileandja on andnud üürilepingus üürniku kasutada ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid ja üürnik neid lõhub, siis on tegemist üürilepingu rikkumisega. Kohtul tuleb otsustada, kas selline üürilepigu rikkumine on üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alus ES § 54 lg 1 p 3 järgi.
|
| 3-2-1-33-00
|
Riigikohus |
02.05.2000 |
|
Kohtuotsuse põhjendavas osas peab kohus TsMS § 330 lg 4 alusel märkima, millist seadust ta kohaldas.
Kehtestatud määras üüri nõudmine ei ole üürilepingu ühepoolne muutmine ja üürileandja ei pidanud üürnikuga uut kokkulepet sõlmima.
|
Facebook
Twitter