3-2-1-60-05
|
Riigikohus |
01.06.2005 |
|
Kui apellatsioonikohus asub esimese astme kohtust vastupidisele seisukohale, peab ta oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
Töövõtuleping võib teatud juhtudel muutuda kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. Kui tööettevõtuleping on suunatud teatud tähtpäevaks tehtavale lõppresultaadile, siis ei saa seda käsitada kestvuslepinguna.
Kestvuslepingu olemuse avab VÕS § 195 lg 3. Selle sätte kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Töövõtuleping võib teatud juhtudel muutuda kestvuslepinguks, kui lepingu sisuks on teatava töö korduv tegemine pikema aja jooksul. Ainuüksi sellest, et VÕS § 655 sätestab tellija ülesütlemisõiguse, ei saa teha järeldust, et töövõtuleping on kestvusleping.
|
| 3-2-1-31-05
|
Riigikohus |
02.05.2005 |
|
Vara säilimise tagamine on tööettevõtja kõrvalkohustus, mille rikkumisega kaasneb kahju hüvitamise kohustus. Kui tööettevõtja vähendab tellija asja turvalisust nt alarmsüsteemi välja lülitamisega, siis peab ta vara säilimiseks rakendama teisi meetmeid. Turvakaamera olemasolu ei taga iseenesest vara säilimist.
Töövõtulepingu rikkumine annab isikule, kellele nõue loovutati, aluse esitada TsK §-le 360 põhinev nõue töövõtja vastu.
|
| 3-2-1-22-05
|
Riigikohus |
24.03.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-03.
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta TsMS § 330 lg-st 4 tulenevalt ise tuvastama asjaolud ja hindama esitatud tõendeid.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-83-98.
|
| 3-2-1-133-04
|
Riigikohus |
08.12.2004 |
|
Apellatsioonikohtul on õigus otsuses tugineda tõenditele, mida esimese astme kohtus ei hinnatud, kuid mis esimese astme kohtule esitati.
Kahju hüvitamise üldine põhimõte, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu, laieneb ka juhtumeile, kui tellija loobub lepingust TsK § 365 lg-tes 1 või 2 nimetatud alustel.
|
| 3-2-1-13-04
|
Riigikohus |
12.02.2004 |
|
Kuna TsK § 368 lg 1 sätestab õiguse tasu vähendamisele nõudeõigusena (VÕS §-s 112 on sätestatud hinna alandamise õigus kujundamisõigusena), siis saab seda maksma panna ainult hagi teel. Õiguskorra tõhususe huvides võiks kõne alla tulla tasu vähendamise nõudeõiguse maksmapanek ka kohtumenetluses esitatava vastuväite kaudu.
Tellija ei saa tööettevõtjalt samaaegselt nõuda puuduste tasuta kõrvaldamist ja vähendada tasu (TsK § 368 lg 1).
Õigust jätta töö vastu võtmata võinuks erandina tunnustada juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna uuesti teha. Kõrvaldatavate puuduste korral on tellijal õigus nõuda TsK § 368 lg-s 1 sätestatut.
|
| 3-2-1-99-03
|
Riigikohus |
29.09.2003 |
|
Kassatsioonkaebuses ei ole õigust muuta hagi alust ega eset, esitada nõudmisi, mida ei ole varem esitatud ega nõuda hagi aegumise kohaldamist.
Nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse regulatsiooni järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui tööettevõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud.
TsK §-des 365 ja 368 sätestati tellija õigused juhuks, kui tööettevõtja viivitab lepingu täitmisega või ei tee tööd nõuetekohaselt. Tellija ei olnud kohustatud neid õigusi kasutama.
|
| 3-2-1-98-03
|
Riigikohus |
23.09.2003 |
|
Lepinguliste vaidluste lahendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid, mis kujunesid riigihanke käigus, ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal.
Apellatsioonikohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 171 lg 1, jättes protsessiosalistele tagamata asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Tsiviilõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu.
Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb kahju saanud isiku reaalselt võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis kahju saanud isik sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema.
Tuvastatud ei ole, et tööettevõtjale oleks esitatud lepingu kohaseid pretensioone töö koguse ja kvaliteedi suhtes. Seega ei olnud tellijal õigust lepingut enne tähtaega lõpetada.
|
| 3-2-1-48-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
TsMS § 88 lg 3 kohaselt ei või isik olla kohtus esindajaks, kui ta on sellest asjast osa võtnud tunnistajana.
Hageja rajas oma nõude tööettevõtulepingule, mille pooleks ta ei olnud. Kuna sellest lepingust ei tekkinud lepingupooltel hageja suhtes õigusi ega kohustusi, puudus apellatsioonikohtul alus tööettevõtulepingu sätete kohaldamiseks.
|
| 3-2-1-56-02
|
Riigikohus |
21.05.2002 |
|
PES § 66 ja TsK § 367 omavahelisel sidustamisel tuleb arvestada, et TsK § 367 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg, 6 kuud arvates töö vastuvõtmise päevast, kehtib ilmsetele puudustele, st puudustele, mida on võimalik avastada töö tavalisel ülevaatusel.
TsK § 367 lg-st 2 tulenevalt on ehitise varjatud puudustest tulenevatel nõuetel kolmeaastane aegumistähtaeg, arvates töö vastuvõtmise päevast ning seda nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele.
TsK § 367 lg-le 3 kohaselt seaduse või lepinguga ette nähtud garantiiaja olemasolul ei alga aegumistähtaeg enne garantiitähtaja jooksul puuduse ilmnemist või sellest teatamist.
TsK §-s 367 sätestatud aegumistähtajad kehtivad kõigile töö puudustest tulenevatele nõuetele, olgu need suunatud uue töö tegemisele, töö parandamisele, kahju hüvitamisele või hinna alandamisele.
Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 308 sätestatut jättes põhjendamata, miks ei ole apellatsioonkaebuses toodud asjaolud kaalukaks põhjuseks uute tõendite esitamisele. Antud vaidluses võis kohtuotsuses sellise asjaolu, mille suhtes vaidlust polnud ja mille suhtes kohus seisukohta ei küsinud, esitamine olla kaalukaks põhjuseks uute tõendite esitamiseks apellatsioonimenetluses TsMS § 308 lg 1 tähenduses.
Ringkonnakohus eksis tõendte vastuvõtmata jätmise põhjendamisel. Täiendava tõendi esitamiseks, mis ei olnud poolele enne apellatsioonkaebuse või selle vastuse esitamist kättesaadav ja millega ei täiendata hagi aluseks olevaid asjaolusid, piisab, kui tõendi esitamist põhjendatakse eraldiseisva kirjaliku avaldusega või kohtuistungil, arvestades seejuures TsMS §-des 6 ja 68 sätestatut ning andes piisava võimaluse teisele poolele võtta esitatud tõendi suhtes seisukoht.
TsMS § 333 lg-st 3 tulenevalt asja uueks arutamiseks saatmine esimese astme kohtule oli põhjendatud, sest kohus oli jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Esimese astme kohtus ei ole sisuliselt selgeks tehtud esitatud nõuete sisu ega neile esitatud vastuväiteid, samuti pole neid õiguslikult igakülgselt hinnatud.
Jättes vastamata apellatsioonkaebuse väidetele rikkus ringkonnakohus otsuse tegemisel TsMS § 330 lg-tes 4 ja 6 sätestatut.
Kohtumenetlusega seoses tehtud kohtuvälise ekspertiisi kulusid tuleb hinnata TsMS § 52 p 2 alusel dokumentaalse tõendi saamise kuluna ja välja mõista koos muude kohtukuludega. Kui ekspertarvamused hangiti väljaspoolt kohtumenetlust, siis asjaolu, et sellist arvamust kasutatakse hilisemas võimalikus kohtumenetluses, ei muuda seda veel kohtumenetluse jaoks hangitud dokumendiks ning sellega seotud kulusid ei saa lugeda dokumentaalse tõendi saamise kuludeks.
Oma ehituskvaliteedinäitajate puudumisel on ehitustegevuses kohaldatud näiteks Soome vastavaid norme ning täna võib seda pidada tavaks.
Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka kokkulepitud tööde mahu ja lepinguhinnaga. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas sellega, et tellija ei olnud tööde tellimisel spetsialist nagu tööettevõtja.
TsK § 222 lg-st 2 tulenevalt on saamata jäänud tuluks kasu, mida kahjustatud lepingupool oleks tulevikus tõenäoliselt saanud, kui lepingut ei oleks rikutud. Seega on tegemist oletusliku tuluga, mida kohtul on võimalik hinnata vaid ligilähedaselt. Hinnata tuleb just tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud.
Nii ehitaja kui projekteerija vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest eraldi ja teineteisest sõltumata, TsK § 187 kohaldamiseks puudub alus. Vastutuse muude eelduste olemasolu korral tuleb selgelt tuvastamata vastutuse jagunemise korral mitme isiku vahel kohaldada osavastutust ja nõuda kummaltki kostjalt sisse kahju proportsionaalselt osas, milles kumbki neist võis kahju tõenäoliselt põhjustada ning kui seda ei õnnestu kindlaks teha, kohaldada TsK § 186 lg-s 1 sätestatut ja jätta kahju nende kanda võrdsetes osades.
Tellijal on TsK § 368 lg 1 kohaselt tööettevõtjapoolse lepingu rikkumise korral õigus nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, mida tellija kandis puuduste parandamisel omade vahenditega, kui lepinguga on tellijale selline õigus ette nähtud. Nende kulutuste hüvitamise nõue tuleneb ka TsK § 222 lg-st 2 ja §-st 226 koostoimes TsÜS §-ga 108, kui tellija on omapoolselt teinud kõik mõistlikult võimaliku selliste kulutuste ärahoidmiseks ja tööettevõtja ei ole puudusi ettenähtud ajaks kõrvaldanud.
PES § 66 ja TsK § 367 omavahelisel sidustamisel tuleb arvestada, et TsK § 367 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg, 6 kuud arvates töö vastuvõtmise päevast, kehtib ilmsetele puudustele, st puudustele, mida on võimalik avastada töö tavalisel ülevaatusel.
TsK § 367 lg-st 2 tulenevalt on ehitise varjatud puudustest tulenevatel nõuetel kolmeaastane aegumistähtaeg, arvates töö vastuvõtmise päevast ning seda nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele.
TsK § 367 lg-le 3 kohaselt seaduse või lepinguga ette nähtud garantiiaja olemasolul ei alga aegumistähtaeg enne garantiitähtaja jooksul puuduse ilmnemist või sellest teatamist.
TsK §-s 367 sätestatud aegumistähtajad kehtivad kõigile töö puudustest tulenevatele nõuetele, olgu need suunatud uue töö tegemisele, töö parandamisele, kahju hüvitamisele või hinna alandamisele.
|
| 3-2-1-13-02
|
Riigikohus |
20.03.2002 |
|
TsK § 365 lg 3 alusel tööettevõtjale lepingu lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb TsK § 222 lg 2 järgi võtta arvesse ka saamata jäänud tulu, mida tööettevõtja oleks saanud, kui tellija poleks lepingut lõpetanud. Tööettevõtja (hageja) esitas sellekohased tõendid, tulenevalt TsMS § 91 lg-st 1 pidi tellija (kostja) tõendama, et tööettevõtulepingu jätkamisel kostjaga poleks hageja saanud tasu teise tööettevõtulepingu järgi teiselt tellijalt.
|
| 3-2-1-164-01
|
Riigikohus |
21.12.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis vastupidiselt esimese astme kohtule, et tunnistajate ütlused ei kinnita hagiavalduse väiteid. Apellatsioonikohus ei ole TsMS § 332 nõudeid rikkudes otsuses põhjendanud, miks tunnistajate ütlusi tuleb hinnata teisiti.
Tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonikohtu otsuses nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima ja TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindama. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuetele.
Kuna kirjalikku tööettevõtulepingut ei olnud väidetavalt säilinud, soovis hageja lepingujärgse tasu saamise nõudes esitatud väiteid tõendada tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Ringkonnakohus pole otsuses põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta osa asjaolusid ja neid kinnitavad tõendid, millest hageja väitel ja esimese astme kohtu otsuse järgi järeldub tööettevõtusuhete olemasolu poolte vahel.
|
| 3-2-1-32-01
|
Riigikohus |
16.04.2001 |
|
Poolte vahel hinna kokkuleppe tuvastamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 95 lg-s 1sätestatut, hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 91 lg-s 1 sätestatut, kui tasumiseks esitatud arve ja selles esitatud arvestuse ning kostja väidete alusel leidis, et kostja on tööde eest hagejale tasunud vastava summa. Tasutud summa suurust tuleb tõendada tasutud arvetega.
Viivise vähendamise põhjendus ei vasta TsMS § 227 lg-le 1. Esimese astme kohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus viivise väljamõistmisel selle vähendamist TsK §-s 194 märgitud asjaoludel kaalus, samuti seda, et kostja sellise taotluse on esitanud. Seejuures on ringkonnakohus jätnud hinnangu andmata asjaolule, et kostja ei ole hagejale tasunud võlga ka selles suuruses, mida ta tunnistab.
Kasutusele võtmisega tuleb lugeda ehitis vastuvõetuks ning kostja on TsK § 355 järgi kohustatud hagejale tehtud tööde eest tasuma.
|
| 3-2-1-37-01
|
Riigikohus |
04.04.2001 |
|
Ostu-müügi eellepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et müüja ehitab talle kuuluvale kinnistule büroohoone-elamu, jagab kinnistu korteriomanditeks ning müüb ostjale vastava kokkulepitud korteriomandi. Poolte tahe oli suunatud korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimisele tulevikus ning selline leping pole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Puudub alus kvalifitseerida pooltevahelisi õigussuhteid tööettevõtuna, kuna lepingu objektiks ei olnud lepingu poole töö resultaat (TsK § 355). Seega ei saa nõustuda vastuhagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu tsiviilkoodeksi tööettevõttu reguleerivate sätete alusel.
Puudub alus kvalifitseerida pooltevahelisi õigussuhteid tööettevõtuna, kuna lepingu objektiks ei olnud lepingu poole töö resultaat (TsK § 355). Seega ei saa nõustuda vastuhagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu tsiviilkoodeksi tööettevõttu reguleerivate sätete alusel.
|
| 3-2-1-59-99
|
Riigikohus |
27.05.1999 |
|
Tellijal on tööettevõtulepingu järgi kohustus tasuda vastuvõetud kvaliteetse töö eest.
|
| 3-2-1-83-98
|
Riigikohus |
25.06.1998 |
|
Tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös, seega ka oma õiguste kaitsele hagi korras.
|
| 3-2-1-89-97
|
Riigikohus |
02.09.1997 |
|
Pooltevahelisi suhteid reguleeritakse käsunduslepingu, mitte tööettevõtulepingu sätetega, kui lepingu objektiks on juriidilised teod.
|
| 3-2-1-64-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Pärast kassatsioonitähtaja möödumist ei saa kassatsioonkaebuse sisu täiendada ega muuta.
Tööettevõtulepingu alusel tekib tellija omandiõigus lepingu objektile selle üleandmisega pärast lepingus kokku lepitud tööde tegemist.
|
| 3-2-1-35-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvaliteetse töö eest ei saa jätta tasumata - tasu võib vastavalt vähendada.
|
Facebook
Twitter