3-2-2-6-10
|
Riigikohus |
09.11.2010 |
|
Kohus peab tegema kõik endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks (vt Riigikohtu 11. detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 p 26). vt Riigikohtu 3. juuni 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04, milles käsitletakse põhjalikult tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat.
TsMS § 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum.
TsMS § 702 lg 2 p 2 tulenevalt saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6 ja 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9).
|
| 3-2-1-129-10
|
Riigikohus |
06.12.2010 |
|
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. TsMS § 314 lg 2 järgi eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
Vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09.
Kui menetlusosalise esindaja volitus on toimingu või tahteavalduse tegemise ajal kehtiv, siis tuleb selline toiming või tahteavaldus lugeda tehtuks esindatava poolt ja on kehtiv pärast esindajale antud volituse lõppemist.
TsMS § 314 lg-st 5 nähtub, et kui kohus on varem sama kohtuasja käigus menetlusosalise esindajale tema e-posti aadressilt dokumente edastanud ja menetlusosalise esindaja on ise selle aadressi kohtule teatanud, on kohtul õigus eeldada, et menetlusosalise esindaja on kohtukutse kätte saanud, isegi kui ta on jätnud selle kohta kinnituse digitaalallkirjaga saatmata. Kuna eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektronposti teel (TsMS § 314 lg 2) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2009. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 9; 17. mai 2010. a kohtumäärus asjas nr 3-2-2-3-10, p 11).
|
| 3-2-1-145-10
|
Riigikohus |
17.01.2011 |
|
TsMS § 314 lg-d 2 ja 3 järgi saab kohtulahendi kui originaalis paberil allkirjastatud dokumendi menetlusosalisele kätte toimetada üksnes skaneeritud ärakirjana või kohtute infosüsteemis kinnitatud dokumendina, menetlusosalise taotlusel võimaluse korral ka digitaalselt allkirjastatuna.
|
| 3-2-1-163-10
|
Riigikohus |
23.02.2011 |
|
TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonitähtaeg seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks.
Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1).
Ümbriku kättetoimetamisega ei saa lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
TsMS § 632 lg 1 järgi on apellatsioonitähtaeg seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks
Riigikohus ei saa otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustab ringkonnakohus, kus tuleb kontrollida ka muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), samuti saab ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlemisest põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga (TsMS § 637 lg 21) (vt ka nt Riigikohtu 1. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, p-d 12, 13).
Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1).
Ümbriku kättetoimetamisega ei saa lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
|
| 3-2-1-176-10
|
Riigikohus |
28.02.2011 |
|
|
| 3-2-2-10-10
|
Riigikohus |
02.03.2011 |
|
Kuigi TsMS § 322 lg 1 järgi saab üldjuhul lugeda menetlusdokumendi saajale kättetoimetatuks ka juhul, kui selle võtab saaja asemel vastu temaga samas eluruumis elav isik, sh abikaasa, ei saa selle sätte alusel lugeda menetlusdokumente menetlusosalisele abikaasa kaudu kättetoimetatuks, kui abikaasa elab menetlusosalisega samas eluruumis, kuid osaleb kohtumenetluses menetlusosalise vastaspoolena. Teiselt vanemalt alaealisele lapsele elatist nõudev vanem on nii hagi- kui ka maksekäsu kiirmenetluses teise vanema vastaspooleks TsMS § 324 mõttes.
|
| 3-2-2-9-10
|
Riigikohus |
09.03.2011 |
|
Kohus võib pärast Ametlikes Teadaannetes menetlusdokumendi avaldamist avaldada tagaseljaotsuse Ametlikes Teadannetes ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. Kui pärast tagaseljaotsuse Ametlikes Teadannetes avaldamist aga selgub, et tagaseljaotsust oleks olnud võimalik kostjale kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega Ametlikes Teadannetes, hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema ajast, millal kostja sai tagaseljaotsuse kätte, mitte pärast seda, kui tagaseljaotsuse avaldamisest Ametlikes Teadannetes on möödunud 30 päeva. Tähtaegselt esitatud kaja tuleb sellisel juhul rahuldada sõltumata muudest põhjustest igal juhul TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi.
Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetatavas dokumendis tuleb märkida nii kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus, kui hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb. Poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, tuleb tagada arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on (vt Riigikohtu 15. aprilli 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08, p 6).
TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi saab menetlusdokumenti juriidilisele isikule avalikult kätte toimetada ka siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindajale (TsMS § 321) kas isiklikult allkirja vastu või muul TsMS-i VI osas ettenähtud viisil.
TsMS § 318 lg 2 teise lause järgi saab menetlusdokumenti juriidilisele isikule avalikult kätte toimetada ka siis, kui seda pole õnnestunud kätte toimetada juriidilise isiku kohtumenetluse esindajale (TsMS § 321) kas isiklikult allkirja vastu või muul TsMS-i VI osas ettenähtud viisil.
|
| 3-2-1-69-11
|
Riigikohus |
28.09.2011 |
|
Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine).
Tulenevalt TMS § 223 tuleb hagi esitamisel taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad TMS § 223 lg 2 ja TMS § 98 lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4).
Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Vt Riigikohtu 27. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 p-d 16 ja 24.
Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18).
Kui võlgnik esitab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, tuleb kostjatena käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu.
Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi (vt ka Riigikohtu 23. veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 p 18). Menetlusdokumendi kättetoimetamise põhimõtted tsiviilkohtumenetluses on kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral.
TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. Alles kordusenampakkumiseks on võimalik müüdavat vara alla hinnata. Samuti võib vara hind olla alla turuhinna menetlusosaliste kokkuleppel TMS § 74 lg 3 järgi.
Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
TMS § 217 lg 6 eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (TMS § 55), mis toob TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
Hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab TMS § 74 lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist. Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh TMS § 217 lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik TMS § 217 lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-2-2-11
|
Riigikohus |
11.01.2012 |
|
Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni (konventsioon) art 15 lg 2 kohaselt võib kohus asjas otsuse teha vaatamata sama artikli lõikele üks ka juhul, kui pole saadud teatist dokumentide kätteandmise või üleandmise kohta. Selleks peavad aga olema täidetud järgmised kolm eeldust:
• dokument on edastatud ühel konventsiooniga ette nähtud viisil;
• kohtuniku arvates on dokumendi edastamisest möödunud piisav aeg (vähemalt kuus kuud);
• pole saadud mingit teatist sellele vaatamata, et on tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et seda adressaatriigi pädevate asutuste kaudu saada.
Kui toimikus on märgitud ka menetlusosalise e-posti aadress, siis kuigi iseenesest Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ega konventsiooni kohaselt ei või menetlusdokumente sellele e-posti aadressile kätte toimetada, saab kohus üritada seda e-posti aadressi kasutades välja selgitada menetlusosalise tegelik elukoht, kus menetlusdokumendid saaks konventsiooni kohaselt talle kätte anda.
Nii Eesti kui ka Vene Föderatsioon on ühinenud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga. Konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks.
|
| 3-2-1-145-11
|
Riigikohus |
17.01.2012 |
|
Määruse, millega pikendatakse kohtu määratud menetlustähtaega, peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama
Kohtu kiri, millega lahendatakse menetlusosalise taotlus, on käsitatav määrusena TsMS § 463 lg 1 järgi.
Kohus peab tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel kontrollima ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama.
Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi peab kohus kontrollima ka määruskaebuse lahendamisel, mis on esitatud maakohtu määruse peale, millega jäeti kaja menetlusse võtmata kaja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
Kohtu kiri, millega lahendatakse menetlusosalise taotlus, on käsitatav määrusena TsMS § 463 lg 1 järgi.
Määruse, millega pikendatakse kohtu määratud menetlustähtaega, peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama
|
| 3-2-1-168-11
|
Riigikohus |
15.02.2012 |
|
TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest.
Postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel võib menetlusdokumendi kätte toimetada tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. PostS § 7 lg 4 p-s 1 sätestatud tähitud kirja saajale allkirja vastu üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähitud kirja üleandmiseks. Kui see ei ole võimalik, saab kasutada ka TsMS 36. ptk-s ettenähtud võimalusi. Samuti ei piira TsMS § 312 lg 1 kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena PostS § 4 lg 9 mõttes.
Postiteenuse osutaja võib jätta menetlusdokumendi TsMS § 326 tingimustel saaja postkasti ka siis, kui saatja selle kohta sõnaselget juhist ei ole andnud. Seadus ei eelista TsMS § 327 järgset kirja hoiustamist § 326 järgsele saadetiste postkasti panekule. Kirja ei tohi maha jätta, kui saatja on sellisel viisil kättetoimetamise välistanud, kuid kättetoimetamise kehtivus ei sõltu ka selle juhise järgimata jätmisest.
Kättetoimetamine mh TsMS § 326 alusel on lubatud mh maksekäsu kiirmenetluses, kus TsMS § 484 lg 3 kolmanda lause järgi on keelatud üksnes avalik kättetoimetamine dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 mõttes). Keeldu selleks ei tulene ka TsMS § 4891 lg 2 p-st 1.
Üksnes juhul, kui kättetoimetamist ei ole võimalik dokumenteeritult tõendada, saab lähtuda TsMS § 307 lg-st 3 menetlusdokumendi saajani jõudmise aja kättetoimetamise ajaks lugemise kohta.
|
| 3-2-1-15-12
|
Riigikohus |
06.03.2012 |
|
TsMS § 321 lg-t 1 ei saa kohaldada eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks TsMS § 531 järgi ette nähtud teistsugune regulatsioon. Menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa eestkostemenetluses kasutada TsMS § 321 lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine).
Määruskaebuse esitamise tähtaeg eestkostemenetluses hakkab eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates.
Eestkostemenetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt eestkostetava isiku lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest.
Kolleegium juhib tähelepanu, et koostoimes TsMS § 526 lg 2 p-st 5, § 526 lg-st 3 ja PKS § 203 lg-st 4 tuleneb asjaolu, et isegi kui kohus on otsustanud TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kõige mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks.
Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg isiku enda jaoks kulgema talle määruse kättetoimetamise ajast arvates. Esindaja jaoks hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates.
Kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt kinnisesse asutusse paigutatava isiku lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg eestkostemenetluses hakkab eestkostetava jaoks kulgema hetkest, mil määrus talle edastati. Eestkostetava esindaja jaoks (esindamaks eestkostetavat) hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest arvates.
Eestkostemenetluses on määruskaebuse esitamise õigus mitmel muul menetlusse kaasatud isikul, kes on nt eestkostetava lähedased. Nende isikute puhul ei ole vaja üldisest kaebetähtaja kulgema hakkamise reeglist erandit teha, s.o kui neil on kohtumenetluses esindaja, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema määruse esindajale edastamisest või kättetoimetamisest.
Kolleegium juhib tähelepanu, et koostoimes TsMS § 526 lg 2 p-st 5, § 526 lg-st 3 ja PKS § 203 lg-st 4 tuleneb asjaolu, et isegi kui kohus on otsustanud TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine uuesti viie aasta pärast, ei võta see kohtult PKS § 203 lg-st 4 tulenevat kohustust kontrollida eestkoste jätkumise vajalikkust iga kolme aasta järel. Selline järelevalve tegemise kord ei ole kõige mõistlikum ning vajaks seadusandja sekkumist ühese tähtaja sätestamiseks.
TsMS § 321 lg-t 1 ei saa kohaldada eestkostemenetluses, milles on kohtumääruse kättetoimetamiseks/edastamiseks TsMS § 531 järgi ette nähtud teistsugune regulatsioon. Menetlusdokumendi kättetoimetamise erineva regulatsiooni tõttu ei saa eestkostemenetluses kasutada TsMS § 321 lg 1 tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendeid (kui lahenditest endist ei tulene selgelt vastupidine).
|
| 3-2-1-190-12
|
Riigikohus |
27.02.2013 |
|
Kolleegium jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisaldu keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11).
Kohtumääruse hoiustamise kohta teate valele aadressile saatmise tõttu ei saa menetlusdokumenti (kohtumäärust) TsMS § 327 kohaselt hoiustamisega kättetoimetatuks lugeda.
|
| 3-2-2-1-13
|
Riigikohus |
30.10.2013 |
|
Maksekäsu määruse teistmine ei ole praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kuna võlgnikul on võimalik esitada maakohtu määruse peale määruskaebus. (p 7)
Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11). (p 8)
Võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist 25. detsembril 2008 saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-10, p 9). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest, et ta sai makseettepaneku kätte 12. jaanuaril 2009. (p 11)
Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013. (p 8)
|
| 3-2-1-177-13
|
Riigikohus |
20.02.2014 |
|
Kohus võib pärast AT-s hagiavalduse avaldamist avaldada tagaseljaotsuse AT-s ilma kõiki TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldusi kontrollimata juhul, kui asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei ole võimalik muul viisil kätte toimetada. (p 11)
Kui tagaseljaotsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes seaduse nõuetele vastavalt, hakkab kaja esitamise tähtaeg hakkas kulgema tagaseljaotsuse avaldamisest.
Kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada koos kajaga. (p 12)
Kaja esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb esitada koos kajaga.
Kui tagaseljaotsus avaldatakse Ametlikes Teadaannetes seaduse nõuetele vastavalt, hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema tagaseljaotsuse avaldamisest. (p 12)
|
| 3-2-2-2-13
|
Riigikohus |
21.02.2014 |
|
Vt kohtumääruse p-d 9-12.
Teistmisavalduse esitamise eelduseks on teistetava lahendi jõustumine.Tagaseljaotsus ei saa jõustuda enne 30 päeva möödumist selle kostjale kättetoimetamist. Sel ajal on kostjal võimalik esitada tagaseljaotsuse peale kaja. Praegusel juhul esitas kostja teistmisavalduse enne tagaseljaotsuse jõustumist, kuid esitatud teistmisavalduses ilmnevat kostja tahet tõlgendades sai lugeda teistmisavalduse kajaks ja saata see menetluse taastamise otsustamiseks maakohtule. (13)
Teistmisavalduse esitamise eelduseks on teistetava lahendi jõustumine.
Tagaseljaotsus ei saa jõustuda enne 30 päeva möödumist selle kostjale kättetoimetamist. Sel ajal on kostjal võimalik esitada tagaseljaotsuse peale kaja.
Praegusel juhul esitas kostja teistmisavalduse enne tagaseljaotsuse jõustumist, kuid esitatud teistmisavalduses ilmnevat kostja tahet tõlgendades sai lugeda teistmisavalduse kajaks ja saata see menetluse taastamise otsustamiseks maakohtule. (13)
|
| 3-2-1-93-14
|
Riigikohus |
03.11.2014 |
|
Menetluskulude jätmine hagejate kanda nende osasid märkimata ei olnud põhimenetluses õige. Kumbki hageja esitas kostja vastu eraldi nõude ja seda tulnuks arvestada ka menetluskulude jaotamisel. (p 21)
Asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Samas on kolleegiumi arvates vastavalt kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. (p 22)
Kohtul oleks mõistlik kasutada selliseid kättetoimetamisteatisi, mis võimaldaks TsMS § 327 tingimuste täitmist kontrollida ja võimalusel ka nt eelistada dokumendi hoiustamisele selle mahajätmist (ja selle dokumenteerimist) TsMS § 326 kohaselt. Selline kättetoimetamine tagab saajale suurema tõenäosusega dokumendiga tutvumise võimaluse ja võimaldab kättetoimetamise ka kiiremini läbi viia. (p 15)
Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
|
| 3-2-2-2-14
|
Riigikohus |
03.12.2014 |
|
Kolleegium märgib kohtupraktika ühtlustamiseks, et maakohtul on ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule. Kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus jätta rahuldamata. (p 15)
Teadvalt valeandmetel põhineva maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega võib kaasneda kriminaalvastutus (vt ka Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24). Lisaks võib sellise lahendiga teisele isikule kahju tekitamist pidada mh heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamiseks võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 8 mõttes. (p 13)
Maakohtu selgituses avaldajale on viidatud, et maksekäsk toimetati võlgnikule kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 28. augustil 2011.
Kolleegiumile ei ole teada, miks maksekäsk avalikult kätte toimetati, ega ole võimalik kontrollida ka TsMS § 317 eelduste täitmist. Seega ei saa kolleegium lugeda maksekäsku avaliku kättetoimetamisega võlgnikule kätte toimetatuks. (p 9)
Kolleegium märgib kohtupraktika ühtlustamiseks, et maakohtul on ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse saamisel TsMS § 75 järgi kohustus määrata, kas asja lahendamine allub rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti kohtule. Kui asja arutamine ei allu Eesti kohtule, tuleb maksekäsu kiirmenetluse avaldus jätta rahuldamata. (p 15)
Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik vastuväidet põhjendama (TsMS § 485 lg 2 teine lause). (p 13)
Asja materjalide kohaselt toimetati makseettepanek kätte võlgniku emale. Seda saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda võlgnikule kättetoimetamiseks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-2-1-13, p 11). (p 8)
Võlgniku väitel sai ta makseettepanekust ja maksekäsust teada 20. aprillil 2014, kui tema esindaja avas need dokumendid e-toimiku süsteemi vahendusel (tl 2 pöördel). Avaldaja ei ole ka seda väidet vaidlustanud. Muid andmeid kolleegiumil makseettepaneku ega maksekäsu kättetoimetamise kohta ei ole.
Seega on alust lugeda makseettepanek ja maksekäsk kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 (või ka TsMS § 3111 lg 3) alusel 20. aprillil 2014. (p 10)
TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul hakkab teistmisavalduse esitamise tähtaeg kulgema TsMS § 704 lg 1 teise lause järgi päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega kolleegiumi arvates sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul. Sellist järeldust kinnitab ka TsMS § 704 lg 3 teine lause, mille kohaselt teistmisavalduse maksimumtähtaeg kümme aastat on sama nii TsMS § 702 lg 2 p 2 kui ka 3 alusel. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2) või esindatud (TsMS § 702 lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega lahendi kättetoimetamisest võlgnikule.
Isegi kui maksekäsu avalik kättetoimetamine lugeda iseenesest lubatuks, ei oleks sellel TsMS § 704 lg 1 kolmanda lause järgi teistmise tähtaja arvutamisel pealegi tähendust. (p 11)
|
| 3-2-2-3-14
|
Riigikohus |
07.01.2015 |
|
TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tulenevalt on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Samuti eeldab avalik kättetoimetamine, et isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul TsMS 6. osas sätestatud viisil. (p 7)
TsMS § 322 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et dokument toimetati kätte saaja eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14-aastasele isikule. (p 10)
Teistmisavaldus on lubatav, kui kostja ei ole tagaseljaotsuse peale kaja esitanud, tagaseljaotsus on jõustunud ning kostjal on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. (p 8)
|
| 3-2-1-13-15
|
Riigikohus |
08.04.2015 |
|
Määruskaebuses esitatud asjaolud annavad vähemalt alust kahelda selles, kas puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale kätte 7. juulil 2014, nagu ringkonnakohus on leidnud.
TsMS § 3111 lg 3 võimaldab menetlusdokumenti kätte toimetada kolmel viisil: saaja avab dokumendi infosüsteemis, saaja kinnitab infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata, dokumendi avab muu isik, kellel saaja on võimaldanud infosüsteemis dokumente näha.
Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud.
Kostja on kohtule põhistanud, et ta ei ole menetlusdokumenti avanud. Ei ole siiski välistatud, et kostja kinnitas infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata TsMS § 3111 lg 3 teise alternatiivi järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja infosüsteemis määruse kättesaamist kinnitanud. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kuidas tuleb menetlusosalisel infosüsteemi toimimise reegleid arvestades e-toimikus dokumendi vastuvõtmist kinnitada ning kas kostja on vastavalt ka tegutsenud. Oluline on, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. (p 11)
|
Facebook
Twitter