Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-4-1-22-13	Riigikohus	02.10.2013	PS § 15 TsMS § 150 lg 1 p 1 Riigilõivuseadus § 57 Riigilõivuseadus § 15 lg 1 p 1 TsMS § 150 lg 1 p 4	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> XIII peatükk. Kohus -> Kohus põhiseaduslikkuse järelevalves (§ 152) Maakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt nõutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas lõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152). (p 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Maakohtusse hagiavaldust esitades kasutatakse PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust. (p 16) Riigilõiv 7349 eurot 83 senti, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti, ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu. (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-24-13	Riigikohus	03.10.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus Riigilõivuseadus § 57 lg 20 Riigilõivuseadus § 57 lg 14	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Riigilõiv 160 000 krooni, mis tuli tasuda halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõudes üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni, samuti riigilõiv 225 eurot 86 senti, mis tuli tasuda halduskohtu otsuse peale kahju hüvitamise nõudes üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti on juba tunnistatud põhiseadusevastaseks. Riigikohtul puudub võimalus ja vajadus neid norme kehtetuks tunnistada, kuna seadusandja on normid tänaseks ise kehtetuks tunnistanud. (p 27) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-30-13	Riigikohus	07.10.2013	PS § 15	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Kui soovitakse kohtueelses kriminaalmenetluses toiminguga või määrusega tekitatud kahju hüvitamist, on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu poole (HKMS § 4 lg 1). (p 7) PS § 15 lg 1 teises lauses tagatud põhiõiguse realiseerimine on võimalik konkreetse normikontrolli menetluses, kus kaebuse esitajal on võimalik esitada oma taotlus kohtuasja lahendavale kohtule. PS § 15 lg 1 teise lause kaitseala hõlmab õigust seada kahtluse alla nii materiaal- kui ka menetlusõiguslike normide põhiseadusele vastavus. (p 9) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> õigus kahju hüvitamisele (§ 25) Riigivastutuse seadus, mis reguleerib avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohaldatav kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamisele, ja seetõttu on Riigikohus tunnistanud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise mitmes haldusasjas põhiseadusvastaseks. Kahju hüvitamisel on võimalik tugineda otse PS §-le 25. (p 7) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-31-13	Riigikohus	22.10.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 20) Riigilõiv 240 000 krooni, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 6 000 000 krooni kuni 7 000 000 krooni, on põhiseadusega vastuolus. (p 23) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-34-13	Riigikohus	23.10.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Riigilõiv 5432 eurot 49 senti, mis tuli tasuda hagi esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 63 911 euro 64 sendi kuni 95 867 eurot 47 senti, on põhiseadusega vastuolus. Normi ei ole võimalik ega vajalik kehtetuks tunnistada, kuna seadusandja on normi juba ise kehtetuks tunnistanud. (p 12) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-37-13	Riigikohus	28.10.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 22) Riigilõiv 130 000 krooni, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni, ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu. (p 24) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-40-13	Riigikohus	29.10.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 17) Riigilõiv 160 000 krooni, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni, on põhiseadusega vastuolus. (p 19) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-41-13	Riigikohus	04.11.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja riigilõivu määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 22) Riigilõiv 17 895 eurot 26 senti, mis tuli tasuda hagi esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti, on põhiseadusega vastuolus. (p 24) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Konkreetne normikontroll -> Asjassepuutuvus -> õigusküsimuse lõplik lahendamine -> osaotsus Osaotsusega lahendati hagiavalduse nõuded veidi enam kui poole ulatuses hagi hinnast. Ei oleks õige, kui kohus tõmbaks seadusandja asemel piiri, millise osakaaluga nõuded hagihinnast peaks veel menetluses olema, et enamtasutud riigilõivu tagastamise nõude puhul oleks lubatav riigilõivu suuruse põhiseaduspärasust hinnata. Seetõttu leiab kolleegium, et enamtasutud riigilõivu tagastamise nõude läbivaatamisel saab kontrollida riigilõivumäära põhiseaduspärasust, hoolimata sellest, et asjas on tehtud osaotsus ja see on jõustunud. (p 17) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-28-13	Riigikohus	04.11.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 17) Riigilõiv 75 000 krooni, mida tuli tasuda hagiavalduselt hagihinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni, on põhiseadusega vastuolus. (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-33-13	Riigikohus	04.11.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Riigilõiv 115 000 krooni, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni, on juba tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. septembri 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-18-13). (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-51-13	Riigikohus	18.11.2013	PS § 15 Riigilõivuseadus § 57	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 15) Riigilõiv riigilõiv 15 338 eurot 79 senti, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti, ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu. (p 18) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-55-13	Riigikohus	18.11.2013		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Riigilõiv 10 225 eurot 86 senti, mis tuli tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga kuni 255 646 eurot 59 senti, on juba tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. mai 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-13). (p 2) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-20-13	Riigikohus	10.12.2013	PS § 15 PS § 24 PS § 12 PS § 32 Riigilõivuseadus § 57 Riigilõivuseadus § 57 lg 15	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagilt riigilõivu tasumise kohustus ja riigilõivu määr riivavad esmajoones õigust lünkadeta kohtulikule kaitsele (PS § 15 lg 1). (p 48) Nimetatud põhiõiguse piiramise õigustusena saab arvestada üksnes teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. (p 53) Menetlusökonoomia on põhiseadusliku õigusväärtusena PS § 15 lõike 1 esimese lause riive eesmärgina legitiimne. Kohtupraktikas on peetud legitiimseks menetlusosaliste osalemist õigusemõistmise kulutuste kandmises, kuid see ei saa alati õigustada erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa tõhusamale menetluse toimumisele. (p 56) Kohtu ja isikute vahelisel suhtlemisel osa suhtluskanalite täiendav lõivustamine ei saa parandada juurdepääsu kohtutele ega seda edendada. (p 66) Kuni avalik e-toimik ei ole võimalikult mugav ja kasutajasõbralik ei ole rahaline survestamine selle kasutamiseks ka mõõdukas abinõu. Ebavõrdsust suurendab kohtusse pöördumise viisist sõltuvate riigilõivumääradega tekitatud omandipõhiõiguse riive ulatus (praegus asjas 200 eurot). (p 71) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> võrdsuspõhiõigus (§ 12) RLS lisas 1 koheldakse erinevalt isikuid, kes esitavad avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja isikuid, kes esitavad sama hinnaga avalduse muul viisil. Tegemist on PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõiguse riivega (p 51). Menetlusökonoomia on põhiseadusliku õigusväärtusena PS § 12 lõike 1, § 15 lõike 1 esimese lause, § 24 lõike 5 ja § 32 riive eesmärgina legitiimne. Kohtupraktikas on peetud menetlusosaliste osalemist õigusemõistmise kulutuste kandmises legitiimseks, kuid sellega ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa tõhusamale menetluse toimumisele (p 56). Kohtu ja isikute vahelisel suhtlemisel osa suhtluskanalite täiendav lõivustamine ei saa parandada juurdepääsu kohtutele ega seda edendada. Juurdepääsu soodustatakse seda enam, mida rohkem on isiku käsutuses suhtluskanaleid ja mida vähem seatakse nende kasutamisele rahalisi ja muid tõkkeid. (p 66) Lõivumäärade eristamine ei ole menetlusökonoomia huvides vajalik (p 70. Rahaline survestamine e-toimiku kasutamiseks ei ole ka mõõdukas abinõu.Ebavõrdsust suurendab samuti kohtusse pöördumise viisist sõltuvate riigilõivumääradega tekitatud omandipõhiõiguse riive ulatus (praeguses asjas 200 eurot). (p 71) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> omandipõhiõigus (§ 32) Riigilõiv riivab omandipõhiõigust (PS § 32), kuna isik peab kohtusse pöördumiseks ja edasikaebamiseks loobuma osast oma varast. Seejuures peavad need isikud, kes esitavad oma avaldused kohtule muul viisil, loobuma suuremas ulatuses oma omandist kui need, kes esitavad avalduse kohtusse e-toimiku kaudu. (p 49) Menetlusökonoomia on põhiseaduslik õigusväärtus ja sellena PS § 32 riive eesmärgina legitiimne. Menetlusosaliste osalemist õigusemõistmise kulutuste kandmises on Riigikohus küll pidanud põhimõtteliselt riigilõivu tasumisel legitiimseks, kuid see ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa tõhusamale menetluse toimumisele. (p 56) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> kohtumenetluse avalikkus (§ 24 lg 3) Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustus ja määr riivavad PS § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebe põhiõigust. Viimane tagab omakorda kohtulahendi kontrolli ja aitab vältida vigu kohtulahendites. Seejuures riivatakse intensiivsemalt nende isikute kohtusse pöördumise ja edasikaebe põhiõigusi, kes esitavad avalduse kohtule muul viisil kui avaliku e-toimiku kaudu. (p 48) Menetlusökonoomia on põhiseadusliku õigusväärtusena PS § 24 lõike 5 riive eesmärgina legitiimne. Menetlusosaliste osalemist õigusemõistmise kulutuste kandmises on kohtupraktikas peetud legitiimseks, kuid see ei saa alati õigustada isikute erinevat kohtlemist riigilõivu tasumisel. Sarnases olukorras olevate menetlusosaliste erinev kohtlemine lõivu tasumisel peab ülekaalukalt aitama kaasa tõhusamale menetluse toimumisele. (p 56) Kuni avalik e-toimik ei ole võimalikult mugav ja kasutajasõbralik ei ole rahaline survestamine selle kasutamiseks ka mõõdukas abinõu. Ebavõrdsust suurendab kohtusse pöördumise viisist sõltuvate riigilõivumääradega tekitatud omandipõhiõiguse riive ulatus (praeguses kohtuasjas 200 eurot). (p 71) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-56-13	Riigikohus	16.12.2013	PS § 24 TsMS § 689 lg 6	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Kohus peab järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Seega, kohaldades tsiviilasjas TsMS § 689 lõiget 6, oli riigikohtul ex officio kohustus kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust samamoodi kui juhul, kui hageja oleks kassatsioonkaebuses esitanud TsMS § 689 lõike 6 põhiseadusvastasuse kohta väite. (p 10) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> kohtumenetluse avalikkus (§ 24 lg 3) PS § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. (p 12) Kassatsioonkaebust menetlusse võttes ei otsustata asja sisuliselt. On võimalik, et asja lahendav koosseis leiab erinevalt menetlusse võtmise otsustajatest, et kassatsioonkaebust ei saa üldse menetleda.TsMS § 682 lõige 1 sätestab, et kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Kuigi olukord näib menetlusosalise vaatevinklist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel ja kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi, kui asjas tehakse otsus resolutsioonina, on Riigikohus põhjalikult analüüsinud esitatud kassatsioonkaebusest lähtuvalt vaidlustatud ringkonnakohtu lahendit. (p 11) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-53-13	Riigikohus	14.01.2014		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2.1 kohaselt ei saa menetlustoimingu eest, mis on tehtud enne 1. juulit 2012 ning mille eest on riigilõiv tasutud enne nimetatud kuupäeva, taotleda tasutud riigilõivu vähendamist ega tagastamist põhjusel, et alates 1. juulist 2012 kehtib menetlustoimingule madalam riigilõivumäär. Seega ei saa hageja tagasi täpsustatud hagihinnalt ülemäära tasutud riigilõivu. Viidatud rakendusseaduse säte ei välista aga seda, et hageja sai esitada taotluse kontrollida 2011. aastal tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust ja maakohus tagastada põhiseadusvastases määras tasutud riigilõivu. (p-d 20 ja 21) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. (p 24) Tsiviilasjas hagiavalduselt tasuda tulnud riigilõiv 3515 eurot 14 senti ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Riigilõivuseaduse § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1.01.2011–30.06.2012 kehtinud redaktsioonis PS §-ga 11 ja § 15 lg 1 esimese lausega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. (p-d 27–28) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve (II peatükk) -> asja lahendamise piirid Riigikohtus (§ 14) -> asjassepuutuvus (§ 14 lg 2) Vaidluse lahendamisel on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. Asjassepuutuv on seega säte, mida tuli kohtuasja lahendamisel tegelikult kohaldada. Praeguses asjas on otsustav tähtsus 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse nendel sätetel, mille alusel hageja hagiavalduse menetlusse võtmisel, st kokkuvõttes hagiavalduselt tegelikult lõivu tasus. Nende sätete põhiseadusvastasuse korral ei peaks hageja tasuma nii suurt riigilõivu. (p 21) Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted -> menetlustoimingule kohaldatav seadus Vt p 18. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-17-13	Riigikohus	21.01.2014	PS § 15 Riigilõivuseadus § 56 lg 1	Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel − kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. (p-d 32-35) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine. Hagilt riigilõivu tasumise kohustus ja riigilõivu määr riivavad esmajoones PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud igaühe põhiõigust kohtusse pöörduda ehk põhiõigust, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. (p-d 26-27) PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse piiramise õigustusena saab arvestada üksnes teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. (p 28) Tsiviilkohtumenetluses on riigilõivu esmaseks eesmärgiks tagada, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt. Riigilõivu eesmärk on ka põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamise vältimine ehk menetlusökonoomia. Menetlusökonoomia ja menetlusosaliste osavõtt õigusemõistmise kulude kandmisest on hagimenetluse riigilõivude legitiimseteks eesmärkideks. (p-d 29-31) Tsiviilasjade riigilõivude väga suured määrad on õigustanud nende suhtes normikontrolli, kus vaidlustatud riigilõivumäära ilmne ebaproportsionaalsus legitiimsetel eesmärkidel on selgunud võrdluses Eesti keskmise brutokuupalga määra ja töötasu alammääraga, samuti võrdluses ühe tsiviilasja keskmise arvestusliku kuluga kohtus. (p-d 34-36) Tunduvalt madalamat riigilõivumäära (35 000 kr) ei saa pidada Eesti praeguses ühiskonnas ebaproportsionaalseks ainuüksi Eesti keskmisest brutokuupalgast, töötasu alammäärast ja ühe tsiviilasja keskmisest arvestuslikust kulust lähtuvalt. Mida väiksem on riigilõivumäär, seda väiksem on põhiõigustesse sekkumise ulatus ja intensiivsus. Sellises olukorras tuleb riigilõivumäära põhiseaduspärasuse hindamisel lähtuda sellest, kuidas see mõjutab menetlusosalist, kellel lasus kohustus riigilõiv tasuda. (p 37) Üldkogu võttis 35 000 krooni suuruse riigilõivu proportsionaalsuse hindamisel lisaks arvesse hageja isikut ja õigusvaidluse olemust ning hagiavalduse eset (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-25-09, punkt 26). (p 40) Hageja on saanud pärast riigilõivu tasumist osaleda kohtumenetluses maakohtus ning tema suhtes on tehtud ka kohtulahend. Seega sai hageja enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ning õiglase kohtumenetluse. Seega on kohtusse pöördumise õiguse riive väiksema intensiivsusega. Hagejal oli tõhus võimalus oma põhiõigusi kohtus kaitsta. (p 38) Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole välistanud osanikelt täiendavate sissemaksete tegemise nõuet äriühingule määratud riigilõivu tasumiseks, kui nad oleksid selleks suutelised. (p 41) Hagiavalduse esitamise ajal TsMS § 181 lõikes 3.1 sätestatud võimalus taotleda menetlusabi 35 000 kroonise riigilõivu osamaksetena tasumisena kehtis ka juriidilisele isikule. (p 42) Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2010. aasta määrus asjas nr 3-2-1-95-10, p 9. Lõivumäär 35 000 krooni ei ulatu menetlusökonoomia huvides kehtestatud selgelt põhiseadusvastaseks peetava määrani. Praeguses kohtuasjas hagiavalduselt tasumisele kuuluvat riigilõivu määra saab üldkogu hinnangul pidada eraõigusliku juriidilise isiku majandussuhetest tulenevas vaidluses selliseks, mida tuleb lugeda mõõdukaks kohtusse pöördumise õiguse riiveks. Praegusel juhul ei ole ilmselgelt ületatud seadusandjale antud diskretsioonipiire (RLS § 4 lõige 2). Seega on hagilt hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tasuda tulev riigilõiv 35 000 krooni PS § 15 lõike 1 esimesest lausest tuleneva kohtusse pöördumise põhiõiguse riivena proportsionaalne. (p 43) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-43-13	Riigikohus	23.01.2014		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus -> Põhiseaduslikud individuaalkaebused Abstraktse normikontrolli taotlust, mis ei tulene normide kohaldamisest konkreetse vaidluse lahendamisel, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt õigus oma pädevuse piires esitada vaid Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ja Riigikogul. (p 12) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste järgimise kohustus ja adressaadid (§ 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kaitsepõhiõigus (§ 13) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. (p 9) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> IX peatükk. Välissuhted ja välislepingud -> Eesti seaduse või muu akti kooskõla Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga (§ 123 lg 2) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ega selle kohaldamise praktika ei nõua, et igaühel oleks võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ükskõik millise sätte kohta, mida riigiorganid on isiku suhtes täpsustamata minevikuhetkel kohaldanud või tulevikus võivad kohaldada. (p 14) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. juuni 2010. aasta määrus asjas nr 3-4-1-3-10, p 19. Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ei sätestata võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, st kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Ka juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele, saab isik Riigikohtu poole pöörduda vaid enda põhiõiguste kaitseks ja ainult siis, kui isik viitab enda õiguste tegeliku riive võimalusele. (p-d 9-10) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ega selle kohaldamise praktika ei nõua, et igaühel oleks võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ükskõik millise sätte kohta, mida riigiorganid on isiku suhtes täpsustamata minevikuhetkel kohaldanud või tulevikus võivad kohaldada. (p 14) Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. juuni 2010. aasta määrus asjas nr 3-4-1-3-10, p 19. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-38-13	Riigikohus	07.02.2014		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste järgimise kohustus ja adressaadid (§ 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Kostja kohustus hüvitada hagejale riigilõiv, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel, riivab PS §-s 14 ja § 15 lg-s 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Hagejal tasuda ja kostjal hüvitada tuleva riigilõivu määra põhiseaduspärasust peab olema võimalik hinnata ühesuguste põhiseaduslike kriteeriumite (samade põhiseaduse sätete) alusel. (p-d 24-25) Kui hageja puhul avaldab riigilõiv otseselt takistavat mõju kohtusse pöördumisel, võib riigilõiv avaldada heidutavat mõju ka kostjale. Kostja peab pooltevahelise vaidluse kohtusse jõudes arvestama, et juhul, kui ta jääb vaidluses alla, jäävad tema kanda kohtukulud, sealhulgas riigilõiv. Kohtuvaidluses kaotajaks jäämise korral riigilõivu kandmist saab kostja vältida üksnes siis, kui vaidlus ei jõuagi kohtusse. (p 27) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-65-13	Riigikohus	10.02.2014		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 14) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. (p 14) Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 olid 1.01.2011–30.06.2012 kehtinud redaktsioonis PS §-ga 11 ja § 15 lg 1 esimese lausega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 191 734 euro 94 sendi kuni 223 690 eurot 76 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. (p-d 16–17) Vt ka otsuse p 15 koos viidetega varasematele lahenditele. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-4-1-35-13	Riigikohus	10.02.2014		Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> põhiõiguste piiramise tingimused (§ 11) Riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 ja lisa 1, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni, olid PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus. Riigikohus on need juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-28-13). (p-d 21-22) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) Hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigusi. (p 19) Riigikohus on pidanud tsiviilkohtumenetluses riigilõivude eesmärkideks ja ühtlasi kohtusse pöördumise ning edasikaebeõiguse riive legitiimseteks eesmärkideks menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulude kandmisest ehk seda, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt, ja menetlusökonoomiat ehk eesmärki vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamist. (p 20) Riigilõivuseaduse § 56 lõige 1 ja lisa 1, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni, olid PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus. Riigikohus on need juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. novembri 2013. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-28-13). (p-d 21-22) Konstitutsiooniõigus -> Põhiseadus -> Põhiõigused, vabadused ja kohustused (II ptk) -> kohtusse pöördumise õigus ja õigused kohtumenetluses (§ 15, § 24) -> kohtumenetluse avalikkus (§ 24 lg 3) Hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõigusi. (p 19) Riigikohus on pidanud tsiviilkohtumenetluses riigilõivude eesmärkideks ja ühtlasi kohtusse pöördumise ning edasikaebeõiguse riive legitiimseteks eesmärkideks menetlusosaliste osavõttu õigusemõistmise kulude kandmisest ehk seda, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt, ja menetlusökonoomiat ehk eesmärki vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamist. (p 20) Apellatsioonkaebuselt hinnaga üle 200 000 krooni kuni 225 000 krooni nõutud riigilõiv 22 500 krooni on menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärgi tagamisel sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. (p 24) Riigilõivumäära suurusest sõltub põhiõigustesse sekkumise ulatus ja intensiivsus. Samas vähendab edasikaebe põhiõiguse riive intensiivsust ringkonnakohtu määrusega TsMS § 181 lõike 3.1 alusel menetlusabi korras antud võimalus tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõiv osamaksetena. (p 25) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: