3-2-1-18-06
|
Riigikohus |
04.04.2006 |
|
Õppelaen on sihtotstarbeline laen, mis antakse hariduse omandamiseks, ning laenu eest omandatud haridus ei ole hüve, mis kuuluks ühisvara hulka. Seetõttu ei ole õppelaenu korral eeldatavasti tegemist perekonna huvides võetud varalise kohustusega PKS § 20 lg 2 mõttes. Kuid samas võivad PKS-i sätted ühisvara moodustumise ja koosseisu kohta teatud juhtudel kaasa tuua ebaõiglase ühisvara jagamise. Sel juhul, kui ühe abikaasa võetud rahaliselt hinnatava kohustise arvel on toimunud ühisvara juurdekasv, tuleb kohtutel vastava poole taotluse alusel kaaluda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist PKS § 19 lg 2 p 3 alusel. See aga eeldab, et vastava väite esitanud pool tõendab mitte perekonna huvides võetud kohustuse arvel ühisvara tekkimise.
Ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Seda asjaolu tuleb ühisvara jagamisel kaaluda ka sel juhul, kui eluruum on elukohaks vaid ühele abikaasadest, sõltumata tema mõttelise osa suurusest.
Põhiõiguste kasutamisel tuleb alati silmas pidada ka seda, et nende õiguste kasutamine ei koormaks või ei kahjustaks liigselt kohustatud isikut.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-80-05.
|
| 3-2-1-82-05
|
Riigikohus |
19.09.2005 |
|
Kohustuse võtmist perekonna huvides peab tõendama võlausaldaja. Perekonna huvides võetud kohustuse olemasolu ei tõenda iseenesest laenulepingus märgitud laenu sihtotstarve ja asjaolu, et laenu võtmise ajal olid abikaasadel ühised majanduslikud suhted.
Abikaasade ühise vastutuse tekkimiseks PKS § 20 lg 2 alusel peab olema tõendatud, et kohustus võeti faktiliselt perekonna huvides.
Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk. Mööbli ja koduse majapidamise masinate ostmiseks võetud kohustus võib olla käsitatav perekonna huvides võetud kohustusena.
|
| 3-2-1-61-05
|
Riigikohus |
10.06.2005 |
|
Ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alused on PKS § 19 lg-s 2 sätestatud ammendavalt. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-99-04.
|
| 3-2-1-47-05
|
Riigikohus |
20.05.2005 |
|
Kui ühisomandis olnud hooned on muutunud seoses nende juurde maa erastamisega kinnisasja oluliseks osaks ning hageja taotleb kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt hüvist, siis tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitis välja mõista.
Vastavalt PkS § 18 lg-le 2 määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist.
Ühisvara jagamise aeg on nõude menetlemine esimese astme kohtus (PkS § 18 lg 5), mitte iga kohtuastme kohtuotsuse tegemise kuupäev.
|
| 3-2-1-52-05
|
Riigikohus |
20.05.2005 |
|
Kui hageja soovib jagada ühisvara kaasomandisse ja kostja ei pea võimalikuks ühisvara kaasomandisse jagamist ning soovib rahalist hüvitist, peab kohus põhjendama, miks ta jätab ühisvara poolte kaasomandisse, mitte ühe poole ainuomandisse.
PKS § 19 lg 3 järgi ei ole võimalik jagada ühisvara selle müügi teel ja jagada raha abikaasade vahel. Sellest sättest tulenevalt on võimalik ühisvarasse kuuluv asi jätta abikaasade kaasomandisse mõttelistes osades või ühe abikaasa ainuomandisse.
|
| 3-2-1-126-04
|
Riigikohus |
10.11.2004 |
|
Kui rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastad saadi abielus oldud aja eest, siis on erastamisväärtpaberid abikaasade ühisvara.
PKS § 15 lg 1 kohaldamiseks, mille järgi on abikaasa lahusvara m.h vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel, peab olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine.
Kui abikaasade ühisvara jagamise nõude on PKS § 181 alusel esitanud ühe abikaasa võlausaldaja, siis tuleb abikaasade ühisvara jagamisel arvestada ka võlausaldaja huvidega. Seetõttu tuleb PKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumisel tõlgendada seda sätet kitsendavalt.
|
| 3-2-1-99-04
|
Riigikohus |
27.10.2004 |
|
Hagi aegumistähtaja algust ei saa arvata pankrotiotsuse tegemisest, kui võlgniku abikaasa ei teadnud ega pidanudki teadma, et vaidlusalune kinnistu muutus pankrotivaraks, kuna pankrotiotsuse kohaselt oli see abikaasade ühisvara. PankrS § 52 lg-s 5 sätestatud aegumistähtaeg algab sellisel juhul kuupäevast, millal ilmnes kinnistu arvamine pankrotivara hulka.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-130-02.
Abikaasa on aktsia ühisomanikuks aktsiaraamatu kandest sõltumata. Seega saab aktsiaid jagada sarnaselt muu ühisvaraga.
Ainuüksi laste olemasolu ja asjaolu, et kinnistul asuv elamu on nii poolte kui nende laste elukoht, ei anna alust PKS § 19 lg 2 p 1 alusel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Küll tuleb märgitut arvestada otsustamisel kinnistu jagamise viisi üle.
Pankrotivõlgnikust abikaasa ühisvara jagamisel tuleb teise abikaasa ja laste huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Võlgniku loobumisel enam kui 1/4-st temale osade võrdsuse põhimõttest, lähtudes ühisvara jagamisel kuuluvast osast, on eelduslikult tegemist olulisel määral oma osast loobumisega. See on võlausaldajate huvides abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe või abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise aluseks kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 47 ja alates 01.01.2004 kehtiva PankrS § 112 järgi.
|
| 3-2-1-103-04
|
Riigikohus |
24.09.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-14-04.
Poole enda tarbeks kohtuistungi protokollidest koopiate tegemiseks kulutatu ei ole käsitatav vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluva kohtukuluna TsMS § 52 mõttes.
Kui abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping, siis ühisvara jagamise nõude korral tuleb kohtul jagada ühisvara vastavalt sellele lepingule. Abieluvaralepingust tuleneva asja valduse saamise nõude lahendab kohus ühisvara jagamise menetluses.
|
| 3-2-1-14-04
|
Riigikohus |
17.02.2004 |
|
Nõude piiride ületamisena ei ole käsitatav olukord, kui kohus määrab ühisvara jagamisel hagejale jääva vara osaks väiksema osa, kui hageja taotles. Sellisel juhul on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
Abikaasade ühisvara jagamise hagi on vara hagi, mille puhul tuleb õigusabi eest tasumise osas kohaldada TsMS § 61 lg 1 p 1.
Abielu kestel omandatud kinnisvara on PKS § 14 lg 1 kohaselt poolte ühisvara, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
|
| 3-2-1-81-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
Vastavalt PankrS § 52 lg-le 3 osaleb selle sätte kohaselt esitatud hagi puhul asjas hagejana võlgnik. Tulenevalt TsMS § 217 p-st 4 ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagist loobumise avalduse on esitanud isik, kes ei ole hageja. Seega ei saa kohus menetlust lõpetada, kui hagejaks on võlgnik, aga avalduse menetluse lõpetamiseks esitab pankrotihaldur.
PankrS § 52 lg 3 järgi võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulisel otsustamisel.
|
| 3-2-1-42-03
|
Riigikohus |
29.04.2003 |
|
Kohtutäitur ei saa võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud abikaasade ühisomandis olevat korterit müüa ilma ühe omaniku nõusolekuta.
Võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kui kohustatud abikaasal puudub lahusvara või sellest ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
|
| 3-2-1-33-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
TsMS § 228 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud küll poolte esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja kohaldab seadust ise. Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 229 lg 1, mille järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude osas, mida ei esitatud.
Abikaasade ühise laenukohustuse jagamine abikaasade ühisvara jagamisel puudutab ainult nende endi omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjatega, mistõttu puudub alus võlausaldajate kaasamiseks menetlusse TsMS § 80 lg 1 alusel.
Ühisvara jagamisel loetakse PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade osad võrdseks. Kohus ei ole ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldunud.
Kuigi pärast ühisvara jagamist ei vastuta abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest enam ühisvaraga, on võlausaldajal endiselt nõue mõlema abikaasa vastu, kuna vastutus laieneb ka mõlema abikaasa lahusvarale.
|
| 3-2-1-53-02
|
Riigikohus |
16.04.2002 |
|
Hageja nõuab abikaasade omandatud ühisvara jagamist. Esimese abielu jooksul omandatud ühisvara jagamise nõude osas APK § 23 lg 4 kohaldamisele ei kuulu, sest pooled abiellusid uuesti ja olid abielus ka perekonnaseaduse jõustumise ajal 01.01.1995. Asjaolu, et vahepealsel perioodil pooled abielus polnud, ei muutnud abielulist ühisvara nende lahusvaraks.
Kui abikaasade ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks, kui on tema osa ühisvarast, siis mõistab kohus vastavalt PKS § 19 lg-le 4 temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise.
|
| 3-2-1-115-01
|
Riigikohus |
15.11.2001 |
|
Otsustamaks tehingu seaduslikkuse üle, millega väidetavalt rikuti APK § 21 lg 2 nõudeid, tuleb APK § 46 alusel tuvastada abielu lõppemise moment ning lähtudes sellest vaidlus lahendada. Arvestada tuleb, et APK § 21 kohaselt notariaalset tõestamist nõudnud vara võõrandamise tehing ei ole kehtetu, kui selleks puudus lahutatud abikaasa kirjalik nõuseolek.
|
| 3-2-1-88-01
|
Riigikohus |
20.06.2001 |
|
Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. TsMS § 90 sätestab tõendi mõiste, TsMS § 93 kohaselt kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega ühisvara jagamise kokkuleppe tõendamisel on tõendiks ka poolte seletused ja tunnistajate ütlused.
Seadusega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et abielu ühisvara jagamise kokkulepet tuleb tõendada dokumentaalse tõendiga. Ühisvara jagamise kokkulepe on tehing TsÜS § 60 lg 1 mõistes, TsÜS § 91 kehtestab tehingu vormi vabaduse põhimõtte, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. Ühisvarasse kuuluva vallasasja jagamise kokkuleppe vorminõuet perekonnaseadus ei sätesta. Seega võib ühisvara jagamise kokkulepet tõendada poolte seletuse ja tunnistajate ütlustega. Samuti ei keela seadus vara kokkuleppel jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest.
|
| 3-2-1-13-01
|
Riigikohus |
07.03.2001 |
|
Ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus märgitud korteris asuv vara, samuti nähtub kohtule esitatud hageja ühisvara nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seadus ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti.
Enne abielusuhete lõppemist kostja poolt aktsiate müügist saadud raha, samuti kostja poolt pangast välja võetud raha saab arvata ühisvara hulka kui hageja tõendab, et selle raha kulutas kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles.
Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus õigesti pärast abielusuhete lõppemist kujunenud olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter.
Kohus on õigesti arvanud kostja hoiuse ühisvarasse poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga, kuna PKS § 18 lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
PKS § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena ega nõua, et kohus peaks jagama elamu ja korterid just kaasomandi osadena.
|
| 3-2-1-116-00
|
Riigikohus |
08.12.2000 |
|
Pärandvara jagamise asjades perekonnaseaduse ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel.
|
| 3-2-1-145-00
|
Riigikohus |
06.12.2000 |
|
Kuna pooled ei ole kindlaks teinud abielu kestel soetatud ühisvara koosseisu ja ei ole soovinud ühisvara jagada, siis on asjas õigesti jäetud kohaldamata ES § 11 lg 2 ja ei saa järeldada, et hageja on vaidlusaluse kinnisasja mõttelise osa ainuomanik.
|
| 3-2-1-38-00
|
Riigikohus |
29.03.2000 |
|
PkS § 17 lg 4 sätestatud abikaasade ühisvara käsutamiseks teise abikaasa kirjalik nõusolek oli väljendatud abikaasale antud volikirjas, mille järgi hageja volitas abikaasat esindama end kõigis õigustoimingutes, mis on seotud ühisvarasse kuuluva ehitise võõrandamise, pantimise või muu kohustisega koormamisega. See, et abikaasa nimel sõlmis pandilepingu tema volitatud esindaja, ei muuda elamu pantimiseks antud nõusolekut.
|
| 3-2-1-9-00
|
Riigikohus |
08.02.2000 |
|
Kui mõlemal abikaasal esinevad PKS §-s 19 lg 2 sätestatud asjaolud, mis võimaldavad kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, võib kohus jagada ühisvara võrdslt.
|
Facebook
Twitter