/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 109| Näitan: 81 - 100

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-2-1-86-03 PDF Riigikohus 03.09.2003
TsMS § 28 ei näe ette võimalust anda kohtudokumente edasiandmiseks protsessiosalisega mitteseotud kõrvalistele isikutele ja lugeda neid selle toiminguga kätteantuks protsessiosalisele.
Kaja esitamise tähtaega tuleb hakata lugema tagaseljaotsuse kättesaamise, mitte sellest teada saamise kuupäevast.
3-2-1-37-03 PDF Riigikohus 01.04.2003
TsMS § 31 lg 2 kohaselt kohaldatakse seda sätet (§ 31) juhtudel, mil kutset ei õnnestu esialgsel aadressil kätte anda ning kuna isik ei ole kohtule teatanud uut aadressi, saab kutse seaduse alusel lugeda kätteantuks.
Kuna toimiku materjalide kohaselt ei ole ringkonnakohus isikule saadetud kutses trahvihoiatust teinud, ei ole täidetud TsMS § 32 lg 3 kohaldamise eeldused ning seega puudub alus isiku trahvimiseks. Trahvihoiatuse kätteandmisele neil juhtudel, kui trahvihoiatust ei saadeta kohtukutsega, tuleb analoogia alusel kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid.
3-2-1-24-03 PDF Riigikohus 03.03.2003
Juriidilisele isikule loetakse TsMS § 28 lg 8 kohaselt kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. TsMS § 202 lg 1 järgi antakse tagaseljaotsuse ärakiri poolele kätte kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud korras.
Kaja esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS § 45 lg 1 kohaselt puudub alus. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmandate isikute suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kohus toimetas õigesti hagimaterjalid, kohtukutse ja tagaseljaotsuse ärakirja kostja registrisse kantud aadressil ning need tuleb TsMS § 28 lg 8 kohaselt kostjale kätteantuks lugeda.
3-2-3-5-02 PDF Riigikohus 26.11.2002
Kohtukutse vastuvõtmisest keeldumisega on võrdväärne vastuvõtmisest kõrvalehoidmine juhul, kui kostja on vastanud hagiavaldusele, kuid pärast seda on hoidnud kutse vastuvõtmisest kõrvale.
Kohtukutse kätteandmist ajalehekuulutuse abil tuleb lugeda põhjendatuks TsMS § 27 nimetatud andmete puudumise korral ja siis kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
TsMS ei sisalda sätteid hagiavalduse kostjale kätteandmise reeglite kohta, mistõttu kuuluvad analoogia alusel kohaldamisele kohtukutse kätteandmist reguleerivad sätted.
Kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud, kuna kostjat pole kutsutud kohtusse seaduses sätestatud korras. Kohtukutse kätteandmist ajalehekuulutuse abil tuleb lugeda põhjendatuks TsMS § 27 nimetatud andmete puudumise korral ja siis kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
3-2-3-4-02 PDF Riigikohus 29.10.2002
TsMS § 28 kohaselt saab teatud juhtudel kutse kättetoimetatuks lugeda ka näiteks protsessiosalise esindajale või protsessiosalisega koos elavale perekonnaliikmele kättetoimetamisega. Kohus ei pea põhimõtteliselt kontrollima, kas kutse kättetoimetamise hetkel elab kostja koos kutse vastu võtnud isikuga. Võimalikust kooselu lõppemisest tulenevat riisikot peab üldreeglina kandma kostja.
Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud. Kostja registreeritud elukoht erines kohtule hageja teatatud kostja elukohast ning kohus pidanuks tegema võimalikke toiminguid, saamaks teada kostja hagile vastamata jätmise põhjuse.
Kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud, kuna kohus on jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada kostjale (põhiseaduslik) õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, st kasutada oma õigust olla ära kuulatud. Kui kostja jätab hagile vastamata, peab kohus enne tagaseljaotsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta kutset kätte saanud.
3-2-3-6-01 PDF Riigikohus 04.12.2001
TsMS § 26 lg 5 p 2 kohaselt märgitakse kohtukutses muuhulgas ka kohtu nimi ja aadress. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et kostjale või tema esindajale oleks enne määratud eelistungi toimumist teatatud kohtu õige aadress, kus eelistung tegelikult toimus. Kuna kostjat ei olnud TsMS ettenähtud korras kohtusse kutsutud, ei olnud kohus õigustatud asja lahendama tagaseljaotsusega.
3-2-1-51-01 PDF Riigikohus 03.04.2001
TsMS § 28 lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Apelletsioonikohus ei pidanud kohtuistungi toimumisest teatama juriidilise isiku esindajale.
Asja materjalidest ei nähtu, et esimese astme kohus oleks täitnud TsMS § 305 lg 2 p-st 2 tuleneva kohustuse, saata apellatsioonkaebuse ärakiri ka apellandi poolel osa võtnud teisele protsessiosalisele. Kuna seda ei olnud teinud esimese astme kohus, siis oleks selle puuduse pidanud kõrvaldama ringkonnakohus.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6, mis sätestab ringkonnakohtu kohustuse vastata otsuses apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa ei vasta TsMS § 330 lg 2 nõuetele. Kohtuotsuse sissejuhatavas osas peab olema märgitud, kes protsessiosalistest kohtuistungist osa võttis, käesoleva otsuse põhjal pole võimalik seda kindlaks teha. Poole esindaja nime märkimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas on vajalik juhul, kui esindaja võttis kohtuistungist osa.
Ringkonnakohus tuvastas, et hageja maksis kostja eest kolmandale isikule ära viimase aktsiate märkimisel tasumata jäänud rahasumma. Hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades saab hageja nõuet käsitada vara alusetust säästmisest tuleneva nõudena ning TsK § 477 lg-te 1 ja 6 kohaldamiseks on vaja tuvastada, et isik on oma vara teise isiku arvel säästnud.
3-2-3-3-01 PDF Riigikohus 03.04.2001
TsMS § 27 lg 2 sätestab, et kui hageja soovib kostja kutsumist kohtusse ajalehekuulutusega, siis ta peab kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Toimikus ei ole politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse vastavat õiendit. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 27 lg 2 nõuded olid täitmata ja kutsus kostja ekslikult kohtusse ajalehekuulutusega.
3-2-1-159-00 PDF Riigikohus 13.12.2000
Volitaja on kohustatud TsK § 398 lg 2 p 2 kohaselt hüvitamata volinikule tema poolt kantud kulutused, mis olid vajalikud käsundi täitmiseks. Kohtud tuvastasid, et volinik käsundit ei täitnud ja kulutusi ei tõendanud. Seega ei olnud volitaja kohustatud kostjale raha maksma ning ettemaksuna tasutud raha kuulus kostjalt sissenõudmisele.
3-2-3-7-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
Jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, kelle viibimiskohast avaldaja on teadlik, kuid varjab seda kohtu eest, mille tõttu kohus ei saanud seda isikut seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsuda (TsMS § 372 lg 1 p 1).
3-2-3-2-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
TsMS § 27 lg 1 kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Lg 2 järgi kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.
3-2-3-5-99 PDF Riigikohus 13.12.1999
TsKS § 25 lg 5 kohaselt võis kostja kutsuda kohtusse ajalehekuulutusega, kui kostja elu- või töökoht oli hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
3-2-1-36-99 PDF Riigikohus 12.03.1999
TsMS § 31 lg 1 mõtte kohaselt (TsKS § 30 lg 1) on protsessiosaline kohustatud kohtule teatama igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, olgu siis elukoha muutus ajutine või alaline. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse kohtukutse kätte toimetatuks kui adressaat ei viibi sellel aadressil, mille ta ise on kohtu poole pöördudes oma aadressina märkinud.
3-2-3-13-98 PDF Riigikohus 25.11.1998
Kohtul on õigus lugeda kohtukutse isiklikult kättesaaduks, kui kutsel on märge, millal ja kelle poolt see kätte anti.
3-2-3-5-98 PDF Riigikohus 14.05.1998
Esimese astme kohtu otsus kuulub tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud.
3-2-3-2-98 PDF Riigikohus 26.02.1998
Kohus peab kontrollima hageja volitusi, kutsuma kostja kohtuistungile seadusega ettenähtud korras ja järgima kohtuliku arutamise põhimõtteid.
Dokumentide tõestamata fotokoopiad ei ole dokumentaalsed tõendid.
3-2-3-13-97 PDF Riigikohus 26.11.1997
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lg 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lag 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
3-2-3-16-97 PDF Riigikohus 20.11.1997
Kostjat võib ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda üksnes siis, kui pöördumine aadressbüroo ja poltsei poole ei aita selgitada kostja elukohta.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest peab puuduvat poolt olema hoiatatud.
3-2-3-12-97 PDF Riigikohus 25.09.1997
Kohtukutse peab olema saadetud igale protsessiosalisele eraldi ja iga protsessiosaline peab andma allkirja kutse kättesaamise kohta.
Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
3-2-1-90-97 PDF Riigikohus 04.09.1997

Kokku: 109| Näitan: 81 - 100

/otsingu_soovitused.json