3-2-1-47-00
|
Riigikohus |
19.04.2000 |
|
ES §-s 5 sätestatud elamuõiguslikud tagatised ei laiene eluruumi õgisuliku aluseta valdavale ja kasutavale isikule. Eluruumi vabastamisest keeldumisel on omanikul õigus nõuda seadusvastase valdaja väljatõstmist AÕS § 80 lg-le 2 tuginedes.
|
| 3-2-1-17-00
|
Riigikohus |
12.04.2000 |
|
TsMS § 90 lg 2 kohaselt ei ole tõendiks lepingulise esindaja seletused.
Apellatsioonikohus rikkus otsuse põhjendavale osale TsMS § 330 lg-s 4 esitatavaid nõudeid, mille kohaselt tuleb otsuses märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Vaidluse lahendamiseks pidi kohus , kes oli EES § 4 p 1 järgi õigustatud vaidlusalust korterit erastama, pidi kohus tuvastama isikute ringi, kes elasid koos üürnikuga korteris selle erastamise ajal ja nende isikute elamuseadusest ja eluruumide erastamise seadusest tuleneva õigusliku seisundi.
ES § 40 lg 1 – asjaolu, et üürniku surma korral kui üürileandja tunnistab esialgse üürniku asemel üürnikuks ühe temaga koos elanud perekonnaliikmetest varem sõlmitud üürilepingu järgi, ei muuda surnud üürniku teiste perekonnaliikmete õigusi ega kohustusi üürilepingu järgi.
|
| 3-2-1-87-99
|
Riigikohus |
08.12.1999 |
|
Kohaliku omavalitsuse vastu esitatud nõue eluruumi saamiseks ei ole tsiviilõiguslik, sest seadusest tulenev eluruumi andmise kohustus on avalik-õigusliku iseloomuga toiming. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub omavalitsuse toimingu vaidlustamine halduskohtu pädevusse.
|
| 3-2-1-94-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Apellatsioonikohus rikkus kohtuotsuse sisule TsMS § 330 lg 4 järgi esitatavaid nõudeid põhjendamata tõenditele antud hinnangut ning jättes otsuses märkimata, millist seadust kohus kohaldas.
ORAS § 121 lg 4 p 1 järgi on üürilepingu pikenemise vaidlustamise üheks eelduseks, et üürileandja on oma põhikohustused täitnud. Kohus peab tuvastama, kas üürileandja on oma kohustuse, teatada õigeaegselt üürnikele üüri suurus, täitnud või mitte. Kui kohus tuvastab, et üürileandja jättis oma kohustuse täitmata, siis tuleb, arvestades asjaolu, et üürilepingus ei ole määratud üüri suurust, hinnata, kas on tegemist üürileandja põhikohustuse täitmata jätmisega või mitte.
|
| 3-2-1-83-99
|
Riigikohus |
06.10.1999 |
|
Elamuseaduse mõttega ei ole kooskõlas poolte vahel pärast aastaid kestnud üürisuhet lühiajalise üürilepingu sõlmimine selleks, et üürnik kaotaks eesõiguse lepingu uuendamiseks (ES § 32 ja 33). Kauakestnud üürilepingu tingimuste muutmist võisid pooled vormistada uue lepinguga, kuid sellega ei muutunud kehtiv üürileping sõlmituks tähtajaga alla ühe aasta.
|
| 3-2-1-40-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Rohkem kui kolm kuud tekkinud üürivõla maksmine enne hagi esitamist, ei muuda olematuks üürnikupoolset üürilepingu tingimuste rikkumist, mis ES § 54 lg 1 p 1 järgi annab üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
|
| 3-2-1-52-99
|
Riigikohus |
20.05.1999 |
|
ES § 33 lg 1 p 1 mõtte kohaselt võib üürileandja vaidlustada üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele ka juhul, kui üürnik on rikkunud eluruumi üürilepingu tingimusi, mis on sätestatud elamuseaduses.
|
| 3-2-1-35-99
|
Riigikohus |
30.03.1999 |
|
Üürniku ORAS § 121 lg 4 p 2 alusel väljatõstmiseks peab kohus tuvastama vastuantava eluruumi vastavuse ORAS § 121 lg-s 5 kehtestatud nõuetele. Vastuantav eluruum tuleb märkida kohtuotsuses.
|
| 3-2-1-38-99
|
Riigikohus |
26.03.1999 |
|
06.07.1998 jõustunud ES § 531 on kohaldatav ka isikutele, kes pole eluruumi elama asunud või on sellest lahkunud enne ES § 531 jõustumist 06.07.1998, kui nad pärast seaduse jõustumist on eluruumist ära olnud asjaoludel, mis võimaldab äraolekut pidada alatiseks faktiliselt teises kohas elamise tõttu.
|
| 3-2-1-18-99
|
Riigikohus |
23.02.1999 |
|
Üürileandja võib ühepoolselt muuta üüri suurust kui pooled on üürilepingus kokku leppinud, et korteriüüri suurus määratakse üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele.
|
| 3-2-1-7-99
|
Riigikohus |
26.01.1999 |
|
Üürnikul on õigus majutada üksnes abikaasat ja alaealisi lapsi üürileandja nõusolekuta kooskõlas ES §-ga 35 lg 2. Teiste ES § 10 nimetatud isikute majutamist lubatakse ES § 35 lg 2 kohaselt üksnes üürileandja kirjalikul nõusolekul. Ebaseaduslikult majutatud isikul ei teki samasuguseid õigusi, mis on seaduse alusel majutatud isikul.
|
| 3-2-1-116-98
|
Riigikohus |
27.11.1998 |
|
Eluruumi omandiõiguse või valduse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku või valdaja suhtes ning eluruumi uus omanik või valdaja asub üürilepingus esialgse üürileandja asemele, omandades sellega kõik esialgse üürileandja üürilepingujärgsed õigused ja kohustused.
|
| 3-2-1-111-98
|
Riigikohus |
18.11.1998 |
|
TsK § 49 kohaselt tõi seadusega nõutud kirjaliku vormi mittejärgimine kaasa tehingu kehtetuse seaduses otseselt nimetatud juhtudel. Seega võis enne TsÜS jõustumist 1. septembril 1994 üürisuhe põhineda suulisel üürilepingul, kuna TsK ja Elamukoodeks ei sätestanud, et kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa tehingu kehtetuse.
|
| 3-2-1-112-98
|
Riigikohus |
11.11.1998 |
|
Omavoliliselt eluruumi hõivanud isiku väljatõstmist ES § 62 kohaselt saab nõuda nii eluruumi omanik kui ka isik, kellel on omavoliliselt hõivatud eluruumi kasutamiseks muu õiguslik alus.
|
| 3-2-1-6-98
|
Riigikohus |
29.01.1998 |
|
ES § 54 lg 1 p 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada eluruumi üüri- või kommunaalteenuste võlg üle kolme kuu.
|
| 3-2-1-67-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Protsessi tuleb kaasata kõik isikud, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustab. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid.
Üürilepingut ei ole võimalik tunnustada või mitte tunnustada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnustuseta kuni lõppemise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamiseni.
|
| 3-2-1-69-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Kassatsioonikohus ei kontrolli ega hinda faktilisi asjaolusid.
Üürniku ajutise eemalviibimise korral ei saa temaga eluruumi üürilepingut lõppenuks lugeda.
|
| 3-2-1-62-97
|
Riigikohus |
15.05.1997 |
|
Elamu on hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja võetud selleks kasutusse vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale (ES § 2 lg 2). Kui selle korra kohast luba ei ole välja antud, siis ei ole aiamaja elamu. Haldustoimingud, mis tehti aiamajale majaraamatut välja andes ja kedagi sinna sisse kirjutades, ei loo seaduslikku alust aiamaja kasutamiseks eluruumina.
|
| 3-2-3-6-97
|
Riigikohus |
10.04.1997 |
|
Elamukoodeksi kehtivusajal sõlmitud üürilepingutes ei olnud üüri suurus määratud poolte kokkuleppega, vaid üüri tuli maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel. Kehtestatud määras üüri nõudmine ei ole üürilepingu ühepoolne muutmine.
|
| 3-2-1-40-97
|
Riigikohus |
03.04.1997 |
|
ES § 54 lg 1 ei anna üürileandjale alust üürilepingu ennetähtaegseks ühepoolseks lõpetamiseks.
|
Facebook
Twitter