/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 91| Näitan: 81 - 91

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-47-02 PDF Riigikohus 04.11.2002

Kui algset haldusakti ei vaidlustata, ei tähenda see, et vaidlustada ei saaks seda haldusakti tühistanud haldusakti tühistavat haldusakti. Kui algse, isiku õigusi rikkuva haldusakti tühistamine haldusorgani poolt oli õiguspärane, rikub algse haldusakti tühistanud akti tühistamine isiku õigusi. Isiku kaebeõigusest ilmajätmine ainuüksi põhjendusel, et ta ei ole vaidlustanud algset haldusakti, rikub Põhiseaduse §-s 15 ning HKMS §-s 7 lg 1 sätestatud isiku õigust kaitsta kohtulikult oma rikutud õigusi.


HKMS § 17 sõnastusest ei tulene, et halduskohus oleks teises protsessis tuvastatud asjaoludega pöördumatult seotud. Ühes protsessis juba tuvastatud asjaolusid ei ole haldusprotsessis vaja enam täiendavalt tuvastada, vaid need võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui protsessiosalised sellised asjaolud haldusprotsessis vaidlustavad või tekib halduskohtul endal kahtlus nende asjaolude suhtes, võib halduskohus uurimisprintsiibist tulenevalt sellised asjaolud ümber hinnata.

3-3-1-50-01 PDF Riigikohus 27.11.2001

HKMS § 17 on kohaldatav ainult sellistes asjades tehtud jõustunud kohtuotsuste puhul, millest on osa võtnud samad protsessiosalised. Samadeks protsessiosalisteks HKMS § 17 mõttes tuleb pidada isikuid, kes faktiliselt kohtumenetluses osalesid, samuti isikuid, keda kohtuistungile kutsuti, kuid kes seal ei viibinud. Samadeks protsessiosalisteks pole aga isikud, kes oleksid küll pidanud protsessis osalema, kuid kelle kohus on kohtumenetluse norme eirates jätnud kaasamata. Kui haldusõiguserikkumise asja kohtumenetluses, milles on jõustunud kohtuotsus, ja menetletavas haldusasjas ei ole protsessiosalised samad, ei ole halduskohus menetletava haldusasja arutamisel seotud asjaoludega, mis tuvastati kohtu poolt haldusõiguserikkumise asja arutamisel ilma ühe protsessiosalise (kannatanu) osavõtuta.


Kaitseväe tegevteenistuse lepingus sätestatud teenistusülesannetena peetakse silmas kaitseväelase kõiki teenistuskohustusi. Kaitseväeteenistust reguleerivate aktide mõttes hõlmab väärika käitumise kohustus ka üldtunnustatud kõlblusnormide järgimise. Varguse puhul on vaieldamatult tegemist üldtunnustatud kõlblusnormi rikkumisega, seega kaitseväelase kohustuste hulka kuuluva väärika käitumise kohustuse rikkumisega.

3-3-1-49-99 PDF Riigikohus 31.01.2000

Toiminguna tuleb mõista lisaks tegevusele ka viivitust ja tegevusetust.


Protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumente tuleb lugeda HKS § 14 lg. 2 alusel kohtu poolt omal algatusel kogutud tõenditeks.


Seadus, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, on õigustloov akt. (p 12)


Seadus, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, on õigustloov akt. (p 12) Õiguskantsleril on õigus teostada järelevalvet aastaeelarve põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle. (p 17)


Riik on kohustatud täitma talle seadusega pandud kohustused, sõltumata sellest, kas riigieelarve vastavad summad ette näeb või mitte.

3-3-1-38-99 PDF Riigikohus 18.10.1999

Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.

Tolli ülesanne on jälgida Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt. Tollimaakleri kliendil on õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile.


Kolmanda isikuna protsessi kaasatud äriühingu pankrotihalduri kiri on käsitletav protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks.

3-3-1-39-99 PDF Riigikohus 18.10.1999

Tollimaakleri teenuse kasutamisel on maksumaksjaks tollimaakler ja ettekirjutuse saab toll teha vaid maaklerile, sest tollivõlg saab tekkida vaid maakleril.

Tolli ülesanne on jälgida Tollimaakleri registreerimise ja tegevuse eeskirja nõuetekohast täitmist tollimaakleri poolt. Tollimaakleri kliendil on õigus heas usus eeldada, et tollimaakler tasub kliendilt saadud maksusummad tollile


Riigilõivu võlgnevus ei ole maksuvõlg Maksukorralduse seaduse § 2. p. 7 tähenduses ja seda ei saa maksuhalduri ettekirjutusega sisse nõuda.


Maksuhalduri ettekirjutus peab sisaldama viiteid maksuseadustele ja Maksukorralduse seadustele. Tolliseadus ei ole maksuseadus ja viide üksnes Tolliseadusele ei anna maksuhaldurile õigust teha maksualaseid ettekirjutusi.


Kolmanda isikuna protsessi kaasatud äriühingu pankrotihalduri kiri on käsitletav protsessiosalise seletusena, mis on asjas tõendiks.

3-3-1-25-98 PDF Riigikohus 25.09.1998

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi 8. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. ORAS § 12 lg. 10 sätestab, et käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi. ORAS jõustus 20. juunil 1991. a. Seega ei saa elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemisel arvestada pärast 20. juunit 1991. a. elamule tehtud parandusi ja uuendusi.


HKS § 14 lg. 3 kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

3-3-1-26-97 PDF Riigikohus 03.10.1997

Kui kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on kohaliku omavalitsuse ametniku palgamäär (ametipalk) 1997. a, siis saab kohus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ainult kohtutoimikus olevast õiendist tema palgamäära (ametipalga) kohta 1996. a.


Kohtul puudub võimalus suurendada esitatud nõuet, kui kaebaja on nõudnud teenistusest sunnitult puudutud aja eest väiksemat tasu, kui tal õigus oleks nõuda.


Kui kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on kohaliku omavalitsuse ametniku palgamäär (ametipalk) 1997. a, siis saab kohus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ainult kohtutoimikus olevast õiendist tema palgamäära (ametipalga) kohta 1996. a.


Teenistusvahekord määratud ajaks teenistusse võetud ametnikuga tuleb lugeda lõppenuks teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 järgi ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Määratud ajaks teenistusse võetud ametnikku, kes on teenistusest vabastatud seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja möödumist. Tema vabastamine tuleb vormistada ATS § 113 lg. 1 järgi.

3-3-1-25-96 PDF Riigikohus 20.09.1996

Kohtud peavad koguma tõendeid, et tuvastada, kas isiku õigusi on rikutud või mitte. Selliste tõendite puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha õiguste rikkumist.


Halduskohtul on protsessiosalise taotlusel õigus kontrollida teise poole esindajaks oleva vandeadvokaadi order-volikirja õiguslikku alust.

III-3/1-23/95 PDF Riigikohus 20.10.1995

Dokumendid, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, ei tohi olla dateeritud pärast vaidlustatud haldusakti andmist.


Jälitustegevusega saadud andmete (jälitusteabe) kasutamist reguleerib 22. veebruaril 1994. a. vastu võetud Jälitustegevuse seaduse § 16. Selles sättes loetletakse ammendavalt jälitusteabe kasutamise võimalused.


Tulenevalt halduskohtumenetluse olemusest ei tohi kohtuotsust põhjendada tõenditega, millega haldusorgan ise ei tohi oma haldusakti põhjendada. Vastasel korral moonduks halduskohtumenetluse eesmärk.

III-3/1-11/95 PDF Riigikohus 09.06.1995

HKS §-st 14 lg. 2 tuleneb nõue, et protsessiosalised on kohustatud esitama esimese astme halduskohtule kõik tõendid, mis on vajalikud asja sisuliseks läbivaatamiseks ja otsustamiseks. Selle nõude täitmine loob eelduse, et kohtuotsus, mis tehakse, on põhjendatud.

Uute tõendite esitamine ringkonnakohtule on üksnes erand, mille tegemine peab olema apellatsioonkaebuses põhjendatud. Selle põhimõtte rikkumine seaks kahtluse alla esimese astme halduskohtu otsuse autoriteedi ja seaduslikkuse.

Haldusasjade lahendamisel tuleb tõendite käsitlemisel lähtuda HKS §-st 25 lg. 3, mitte TKS §-st 289.

III-3/1-6/95 PDF Riigikohus 05.05.1995

Halduskohtu poolt tuvastatud asjaoludel võib olla määrav tähendus üksnes samas asjas või teises haldusasjas, milles on samad protsessiosalised.


Tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitleda tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.

HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine siis, kui õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik. Kui halduskohtus asja lahendamise käigus selgub, et kaebuse lahendamine on seotud avalik-õigusliku asutuse tegutsemisega tsiviilõigussuhte poolena, siis lõpetab halduskohus asja menetluse HKS § 19 lg. 5 alusel.


Tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitleda tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.

Kokku: 91| Näitan: 81 - 91

/otsingu_soovitused.json