3-1-1-43-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
KrK-s sätestatud korruptiivsed teod pole dekriminaliseeritud, sest osa neist tegudest on käsitatavad väärtegudena, osa aga ametialaste kuritegudena. Kui korruptiivse teoga tekitatakse oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, on tegemist ametiseisundi kuritarvitamisega, mis on karistatav KarS § 289 järgi.
Oluline kahju saab kumuleeruda kuriteo toimepanemise kogu ajale ega pea piirduma mingi teatud perioodiga. Mõiste "oluline/suur kahju" on koosseisulise tunnusena blanketne ja nõuab sisustamist teo toimepanemise hetkel kehtinud miinimumpalgast lähtuvalt.
KarS § 5 kehtestab Eesti karistusseaduse ajalise kehtivuse alused ja selle paragrahvi lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seetõttu tuleb enne KarS jõustumist toimepandud kuritegu, mis on karistatav kuriteona ka KarS järgi, kvalifitseerida KrK vastava paragrahvi järgi ja karistuse mõistmisel lähtuda seadusest, mis näeb ette kergema karistuse.
|
| 3-1-1-42-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
Juba alustatud kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kuriteo aegumisega eeldab, et menetluse tulemusel on menetleja jõudnud arusaamisele, et tegu on kuritegu ja selle teo on toimepannud kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatav või süüdistatav on aegumise kohaldamisega nõus. Kui kahtlustatav või süüdistatav leiab, et tema ei ole menetletavat tegu toime pannud või et tegu ei ole tema arvates kuritegu, siis on menetluse lõpetamine aegumisega välistatud, sest sellisel juhul on menetleja kohustatud kontrollima, kas ei esine KrMK § 5 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid.
Kohtuniku poolt mitmetes kohtuasjades ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine, mis seisneb selles, et ta ise kohtunikuna neid asju ei arutanud, kahjustab oluliselt riigi kohtuvõimu autoriteeti ja kohtuotsuste usaldusväärsust. See on käsitatav muu raske tagajärjena riigi huvidele KrK § 162 mõttes.
Muudetud või uue süüdistuse esitamisega ei muutu kohtualune uuesti süüdistatavaks ning kriminaalasi ei välju kohtuliku arutamise staadiumist. KrMK § 215 lg 2 korras kohtuliku arutamise käigus kohtualusele uue või muudetud süüdistuse esitamise võimaluse nägi seaduseandja ette üksnes menetluse ökonoomiast lähtudes, et mitte pöörata kriminaalasja menetlust uuesti tagasi kohtueelse menetluse staadiumi ja korrata sealt peale kogu menetlust uuesti.
Kriminaalvastutusele võtmise ettepanekus mitteosundatud teona Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse § 14 lg 1 tähenduses tuleks mõista üksnes tegu (süüdistust), mis olemuslikult erineb teost, mille osas on kriminaalvastutusele võtmiseks luba antud.
|
| 3-1-1-17-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom.
Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Ehkki AKKS § 29 ei nõua otsesõnu, et kohus peab põhjendama otsuses ka õiguslikke järeldusi, on viimaste puudumisel võimatu hinnata kohtuotsuse põhjendatust. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Üksiktäideviija puhul on katse algus määratletud subjektiivsete ja objektiivsete elementidega. Subjektiivne element väljendab isiku ettekujutust teost. Teisisõnu, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada, määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani.
Vahendliku täideviimise korral on katse algus määratletud kahe võimalusega, mis ajaliselt ei pruugi kattuda. Vahendlik täideviija kaotab üldjuhul kontrolli toimuva üle varem, kui teo vahendaja alustab vahetult süüteo toimepanemist. Vahendlik täideviija kaotab kontrolli toimuva üle siis, kui ta laseb teo vahendaja oma mõjusfäärist välja. Siinjuures tuleb silmas pidada, et ka kihutaja avaldab täideviijale mõju ja põhjuslik ahel, mis viib koosseisule iseloomuliku tagajärje saabumiseni, võib areneda ilma kihutaja osavõtuta. Seepärast on vaja kaaluda, millal on tegemist vahendliku täideviimisega, kui tegu valitsetakse teadmistega, tahtega või võimuaparaadiga, või millal panevad teo toime täideviija ja kihutaja
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom.
KarS ei tunnista teo toimepanemise erinevaid staadiume - ettevalmistamine ja katse - üheks, katse staadiumiks. Süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui teo ettevalmistamisele iseloomulikud teod moodustavad KarS eriosas ettenähtud süüteokoosseisu.
|
| 3-1-3-7-03
|
Riigikohus |
28.04.2003 |
|
Enne KarS-i jõustumist kuni 1000 kr ulatuses võõra vara varguse katse toimepanemine isiku poolt, kes oli ka varem vargusi toime pannud, on karistatav jätkuvalt kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
|
| 3-1-1-41-03
|
Riigikohus |
24.04.2003 |
|
Teadvalt seadusevastase kohtuotsuse tegemisega KrK § 169 mõttes on tegemist siis, kui kohtuotsuse tegemisel kohaldab kohtunik teadvalt valesti materiaalõiguse normi ja vormistab kohtulahendi kohtuistungit korraldamata ning allkirjastab fiktiivse kohtuistungi protokolli.
|
| 3-1-1-50-03
|
Riigikohus |
24.04.2003 |
|
Kuna KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu (dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine) kvalifitseerub nii KarS § 344 kui ka § 345 järgi, tuleb karistuse kergendamise puhul lähtuda asjaolust, et osa kuriteo tunnustest vastab KarS §-le 345, mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust.
|
| 3-1-3-6-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
Põhiõiguse ne bis in idem (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala laieneb üksnes sellistele õiguserikkumistele, mis on oma oluliste koosseisuliste tunnuste poolest kokkulangevad ja põhinevad ühel ja samal teol.Kui õiguserikkumiste kirjeldused erinevad, siis pelgalt ajalis-ruumiline seos ei anna iseenesest alust väita teosamasust.
Isiku varasem halduskorras karistamine võib olla käsitatav AKKS § 77-1 lg 3 p-s 5 nimetatud teistmisalusena - muu olulise asjaoluna.
|
| 3-1-1-40-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
KarSRS ei näe ette võimalust vähendada jõustunud kohtuotsustega KrK järgi mõistetud karistusi KarS vastava sanktsiooni võrdleva raskuse alusel, s.t karistust ei tule vähendada nendel isikutel, kes kannavad vangistust KrK sanktsiooni järgi, mis on võrreldes KarS-ga rangem, kuid jääb KarS-s samasuguse teo eest ettenähtud karistuse ülemmäära piiridesse.
|
| 3-1-3-8-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
Riigikohus kordab oma varasemates lahendites (vt määrust nr 3-1-1-116-02, otsust nr 3-1-1-3-03 ja otsust nr 3-1-1-9-03) väljendatud seiskohta, et isiku käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi üksnes siis, kui see tegu vastab KarS 13. ptk-s ettenähtud süüteokoosseisule (v.a röövimine või väljapressimine), see tegu on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu ja selles teos puuduvad vastavas süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas esineb süüteokoosseisus sätestatud raskendava asjaoluna varasem varguse katse toimepanemine. Seetõttu on kohtualusele enne KarS jõustumist süüksarvatud varguse katse toimepanemine karistatav ka KarS järgi kuriteona KarS § 25 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi.
|
| 3-1-1-54-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
|
| 3-1-1-52-03
|
Riigikohus |
16.04.2003 |
|
KrK §-s 148-5 sisalduv tegu (pearaamatupidajana töölt lahkudes töökohalt omavoliliselt oluliste raamatupidamise dokumentide kaasavõtmine ja nende varjamine oma elukohas) võib moodustada KarS § 346 koosseisu.
Isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 289 järgi peab olema tuvastatud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiks oli tekitada või selle tagajärjel tekkis oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Antud kohtuasjas (süüdistuses KrK § 148-5 järgi) pole tuvastatud, et kohtualuse kuritegeliku käitumisega põhjustatud tagajärg (võimatus teha kindlaks äriühingu tegevuse majanduslikke tulemusi) oleks põhjustanud olulise kahju mõne isiku huvidele.
|
| 3-1-1-38-03
|
Riigikohus |
15.04.2003 |
|
KrK § 260 käsitlemisel on vajalik muuhulgas tuvastada tõendamisesemeteks olevate rikkumiste õiguslik taust konkreetses aeg-ruumis. Ajal, mil leidsid aset kohtualusele süüksarvatud raamatupidamisalased rikkumised, toimus kaitsejõudude intensiivne ülesehitamine, millega kaasnesid töömahukad ülesanded militaarküsimustes. Samal ajal valitses riigikaitse vallas ulatuslik õiguslik reguleerimatus. Puudus õigusakt, mis oleks sätestanud väeosa ülema kohustused raamatupidamisküsimustes ja piiritlenud need kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude peastaabi vastavasisulisest pädevusest. Teenistusalaste kohustuste täitmata jätmine moodustab KrK §-s 260 sätestatud kuriteokoosseisu üksnes siis, kui KrK § 245 lg-s 1 täheldatud isikul oli võimalik neid kohustusi täita (vt ka otsust nr 3-1-1-67-97).
Kohtualusel oli alus käsitada Kaitsejõudude peastaabi seisukohta selle kohta, et likvideerimisel olevasse VÕK-i uut pearaamatupidajat määrata ei tule ja et vastavaid ülesandeid täidab edasi peastaabis töötav raamatupidaja, käsuna. Käsk on juhi tahte väljendus sõnas, kirjas või märguandes. Käsualune peab täitma vastuvaidlematult kõik ülema käsud, välja arvatud ilmsi kuritegelikud käsud. Tulenevalt kaitseväelise käsuliini eripärast ja kaitseväes valitsevast ainujuhtimise põhimõttest puudub kaitseväelasel erinevalt n.ö tsiviilasutuste töötajatest õigus ja võimalus analüüsida väga põhjalikult talle antud teenistusalaste käskude seaduslikkust.
|
| 3-1-1-34-03
|
Riigikohus |
14.04.2003 |
|
RPvS § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt on tippjuht kohustatud määrama majandusüksuse töötajaskonnast raamatupidamise eest vastutava isiku, mis aga ei vabasta teda isiklikust vastutusest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest.
Osaühingu praktilise majandustegevuse juhtimine (tehingute tegemine, mille tulemusena tekkis osaühingutel käive ja laekus arvele raha), äriühingu asutamise dokumentide, samuti raamatupidamisdokumentide valdamine ei ole maksukuriteole kihutamine, vaid on maksukuriteo toimepanemisele kaasaaitamine (KrK § 17 lg 6 ja § 148-1 lg 10 järgi).
Isik, kes 1) kasutas ära juhatuse liikme ja osaniku mõjutatavust ning soovi saada kergelt raha; 2) veenis teda registreerima end osaühingute omanikuks, tasudes ise osaühingute osakapitali; 3) omades ainukese isikuna ülevaadet mõlema osaühingute majandustegevusest, tekitas juhatuse liikmes, viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse jätta maksuametile vajalikud deklaratsioonid ja dokumendid esitamata ning maksud tasumata, on toime pannud maksukuriteole (KrK § 148-1 lg-s 10) kihutamise.
KrK §-des 148-1 ja 148-4 kirjeldatud teod on kuriteona karistatavad ka KarS § 390 lg 1 järgi, kui nende tegude tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam või kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või enne 1. septembrit 2002. a halduskaristust.
Kohtud ei ole tuvastanud, et nimetatud osaühingute ainuomanik oleks täitnud RPvS § 4 lg-st 2 tulenevat kohustust ja määranud osaühingute raamatupidamise eest vastutavaks isikuks kassaatori. Ülaltoodu alusel leiab Riigikohus, et kassaatoril puudus ametiseisund osaühingutes, sest tal puudus õiguspädevus nendes osaühingutes KrK §-s 160 loetletud ülesannete täitmiseks. Seega ei olnud ta ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes. Õiguspädevus ja ametiseisund nendes äriühingutes oli vaid juhatuse liikmel ja osanikul, kellel oli volitus täita KrK § 160 lg-s 1 loetletud funktsioone. Samal põhjusel ei saa kassaatorit lugeda isikuks, kes on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama. Järelikult ei saa ta vastutada KrK § 148-1 järgi kuriteo täideviimise eest.
|
| 3-1-1-48-03
|
Riigikohus |
14.04.2003 |
|
Kui isik on KrK § 164-2 lg 4 p 3 järgi (korruptiivne tegu) süüdi tunnistatud kuriteos, mille objektiivseteks tunnusteks on ametiseisundi teenistushuvide vastane ärakasutamine ja suure materiaalse kahju tekitamine ning subjektiivseks tunnuseks süüks arvatud tegude toimepanemine tahtlikult, siis need tunnused täidavad KarS §-s 289 (ametiseisundi kuritarvitamine) sätestatud kuriteokoosseisu.
|
| 3-1-3-5-03
|
Riigikohus |
10.04.2003 |
|
Kui isikule on KrK järgi mõistetud karistus kuritegude kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele nii et alles jääb üksikkaristus, pole kohtul enam vajadust ega võimalust moodustada liitkaristust.
|
| 3-1-1-36-03
|
Riigikohus |
10.04.2003 |
|
Koostades ja allkirjastades nii apellatsioonkaebuse kui ka hagiavalduse, vabastas kohtualune sisuliselt end kohustustest võtta koostatud dokumendile selle esitaja allkiri.
Riigikohus jääb oma varem korduvalt avaldatud seisukoha juurde, et isikule esitatud süüdistus peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav. Kui kohtualune ei saa kohtuotsusest teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, on tegemist kaitseõiguse rikkumisega, mis on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, sest see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-51-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Seoses KarS-i kehtimahakkamisega ei kaasne automaatselt kõikidele karistust kandvatele isikutele uue karistuse mõistmist. Karistuste revideerimise kord on sätestatud KarSRS-s, mille kohaselt toimub vaid isikute vabastamine karistusest, kui neile süüksarvatud teod on KarS-i järgi dekriminaliseeritud. Lisaks sellele on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi 2003. a kohtuotsuses S. Brusilovi süüdistusasjas leidnud, et ka vabadusekaotust kandvate isikute karistust tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Kui isikule mõistetud karistus ei ületa vastavate kuritegude eest KarS eriosas kehtestatud karistuste ülempiire, puudub alus talle mõistetud karistuse kergendamiseks.
|
| 3-1-1-37-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Takso seismine ehk Liiklusseaduse § 50 lg 1 mõttes parkimine väljaspool taksopeatust on vaadeldav seismisena kliendi ootel. Taksopeatuses koha vabanemise ootamine on samastatav kliendi ootamisega, sest kohta oodataksegi selleks, et saada klienti.
Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Riigikohus leiab, et õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat - kõnealusel juhul on õigusabikulud ületanud trahvisummat enam kui sada kakskümmend korda - ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.
Tõendite analüüs ja motiivid, millistel faktilistel asjaoludel põhineb kohtu järeldus, on linnakohtu otsuses esitatud pinnapealselt. Kriminaalkolleegium ei loe aga seda kõnealusel juhul väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest otsus on oma lõppjäreldustes õige.
|
| 3-1-1-44-03
|
Riigikohus |
28.03.2003 |
|
Karistusena mõistetav rahatrahv on ära kantud selle tasumisega. KarSRS § 1 kohaselt aga vaadatakse ümber vaid nende isikute süüasjad, kes karistust kannavad, kusjuures prokurör esitab taotluse karistusest vabastamiseks 4 kuu jooksul, arvates KarS jõustumisest, s.o 1. jaanuariks 2003. a. Kuna selleks ajaks oli süüdimõistetu oma karistuse ära kandnud, puudub objekt (karistus), mida oleks võimalik KarSRS kontekstis õiguslikult käsitleda.
|
| 3-1-3-11-02
|
Riigikohus |
27.03.2003 |
|
Riigikohus leiab, et A. Popovile KrK § 210-2 lg 2 p 2 järgi süüks arvatud tegu tuleks KarS kohaselt kvalifitseerida KarS § 183 järgi, mis näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või vangistustuse kuni üheks aastaks. Seega kergendab KarS oluliselt A. Popovile süüks arvatud teo eest ettenähtud karistust võrreldes temale mõistetud kolme aasta ja kolme kuu vabadusekaotusega. Eeltoodut silmas pidades tuleb A. Popov ja R. Mjazin karistuse kandmisest vabastada, sest neil on vabadusekaotust kantud rohkem kui KarS § 183 sanktsiooni ülemmäär selle teo eest ette näeb (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-3-10-02).
|
Facebook
Twitter