/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1172| Näitan: 1121 - 1140

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-10-97 PDF Riigikohus 18.04.1997

Protsessiosaline peab HKS § 25 lg. 1 p. 4 alusel märkima apellatsioonkaebuses motiivid ja taotluse, kuid mitte asja läbivaatamise piire. Seega tuleb asja läbivaatamise piirid tuletada apellatsioonkaebuse motiividest ja taotlustest.

3-3-1-8-97 PDF Riigikohus 21.03.1997

Linnavalitsuse korraldus on halduse üksikakt, mis tuleb teha teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele.


HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg. 1 alusel ja annab kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise avaldus.


HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks on haldusakti kättesaamise päev.


Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 76 lg. 1 kohaselt võidakse kolmas isik protsessi kaasata kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei või ringkonnakohus laiendada esimese astme halduskohtus olnud protsessiosaliste ringi.

3-3-3-1-97 PDF Riigikohus 07.03.1997

Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks.

3-3-1-6-97 PDF Riigikohus 28.02.1997

Halduskohus mõistab kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel vastava täidesaatva riigivõimu organilt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivu ja tasu õigusabi eest, HKS § 69 lg. 1 alusel. Seda sätet on võimalik kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel. Teiseks kohustuslikuks tingimuseks peale kaebuse rahuldamise on see, et kaebuse esitaja oleks kandnud need kohtukulud, mille kohta tuleb tal esitada kohtule kirjalikud tõendid.

HKS § 69 lg. 3 on aga kohaldatav üksnes halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel ja sel juhul mõistab kohus protsessiosalisele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt protsessiosaliselt välja kõik kantud kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kohtukulude jagamisel on kohtul õigus kontrollida, kas kaebuse esitaja on põhjustanud ise tarbetust kohtuskäimisest tekkinud kohtukulusid.

3-3-1-4-97 PDF Riigikohus 21.02.1997

ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.


Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks.


ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.


Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 2 lg. 2 tuleneb, et omandireformi õigustatud subjekt ei saa hagimenetluse korras taotleda enda omandiõiguse tunnistamist omandireformi objektiks olevale õigusvastaselt võõrandatud, kuid veel tagastamata varale.

3-3-1-39-96 PDF Riigikohus 06.12.1996

HKS §-st 9 lg. 3 tuleneb, et halduskohtunikul on õigus peatada õigusakti täitmine, kui ta peab kaebaja esitatud taotlust põhjendatuks. Õigusakti täitmise peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

3-3-1-37-96 PDF Riigikohus 22.11.1996

Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab kohus välja nõudma kaevatava akti.


HKS §-st 5 lg. 4 tuleneb, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud kohustuslik kohtueelse lahendamise kord, võib HKS alusel pöörduda halduskohtusse alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse lahendamise korras rahuldamata jäetud.

Põllumajandusreformi seadusega ei ole kehtestatud kaebuste läbivaatamise kohtueelse lahendamise korda.

3-3-1-36-96 PDF Riigikohus 22.11.1996

HKS §-d 22 lg. 1 ja 23 lg. 1 seostavad protsessitähtaegade kulgemise kohtuotsuse kuulutamisega. Halduskohtu otsuse kuulutamise all tuleb mõista sellise otsuse kuulutamist, mis vastavalt TsKS §-le 232 koosneb sissejuhatusest, kirjeldavast osast, kohtu põhjendustest ja resolutsioonist. Apellatsioonitähtaeg ei hakka kulgema ja kohtuotsus ei jõustu, kui kuulutati üksnes halduskohtu otsuse resolutsioon.

3-3-1-34-96 PDF Riigikohus 01.11.1996

Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsus ei riku ega saagi rikkuda üürniku õigusi eluruumide erastamisel ja seetõttu oleks pidanud halduskohus jätma üürniku sellekohase kaebuse rahuldamata.

3-3-3-6-96 PDF Riigikohus 18.10.1996

Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue kuulub maa- või linnakohtu pädevusse. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis 21. detsembri 1995. a. määrusega tsiviilasjas nr. III-2/1-105/95<(RT III 1996,4,58).

3-3-1-20-96 PDF Riigikohus 20.09.1996

Kui kohus leiab, et kaevatud akt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea ta Põhiseaduse § 15 kohaselt kontrollima, kas kohaldatav seadus on Põhiseadusega vastuolus.


HKS § 21 ei nõua, et kohtuotsuse ärakiri tuleb kaebajale saata viivitamatult. Kohtuotsuse ärakirja kaebajale tema palvel saatmise või andmisega põhjendamatu viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks.

3-3-1-25-96 PDF Riigikohus 20.09.1996

Kohtud peavad koguma tõendeid, et tuvastada, kas isiku õigusi on rikutud või mitte. Selliste tõendite puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha õiguste rikkumist.


Halduskohtul on protsessiosalise taotlusel õigus kontrollida teise poole esindajaks oleva vandeadvokaadi order-volikirja õiguslikku alust.

3-3-1-21-96 PDF Riigikohus 06.09.1996

TsKS § 176 lg. 1 kohaselt tuleb protsessiosaliste taotlused lahendada kohtumäärusega. Määruse tegemata jätmine, mis ei viinud ega võinudki viia asja ebaõigele otsustamisele, pole kohtuotsuse tühistamise aluseks.


23. veebruari 1995. a. redaktsioonis kehtiva HKS § 12 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatavad asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Selles sättes peetakse silmas üksnes juriidilisi õigusi ja kohustusi.

3-3-1-18-96 PDF Riigikohus 31.05.1996

Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama viidet konkreetsele seadusesättele. Õigusliku aluse puudumisel on haldusakt ebaseaduslik.


Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas rikub kaevatav akt kaebuse esitaja õigusi.


Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule õigust tunnistada haldusakte kehtetuks või neid tühistada. HKS § 20 kohaselt on halduskohus pädev tunnistama haldusakte üksnes seadusevastaseks.


Kui kaevatav õigusakt on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik, ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.

3-3-3-3-96 PDF Riigikohus 10.05.1996

Kohtuvigade parandamise avaldused, mis kolmanda isiku kaasamata jätmise motiivil esitatakse enne 8. detsembrit 1994. a. jõustunud kohtuotsustele, ei kuulu rahuldamisele.

3-3-1-13-96 PDF Riigikohus 04.04.1996

Kohtuistungi protokolli asjaomasele isikule istungil teatavaks tegemata ja allakirjutamiseks esitamata jätmine pole ringkonnakohtu määruse tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel, sest selline rikkumine ei viinud ega saanud viia asja ebaõigele otsustamisele. Asja õige otsustamine ei sõltu kohtuistungi protokolli protsessiosalistele teatavaks tegemisest ega allakirjutamiseks esitamisest.

Kohtuistungi protokollis asjaolude kajastamata jätmine pole samuti kohtumääruse tühistamise aluseks. Vastavalt HKS §-le 39 protokollitakse ringkonnakohtus "üksnes need seletused ja ütlused, millel on ringkonnakohtu arvates tähtsust asja kassatsiooni korras läbivaatamisel".

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtumääruses edasikaebamise korra ja tähtaja märkimata jätmine pole esimese astme kohtu määruse tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel, sest selline rikkumine ei viinud ega saanudki viia asja ebaõigele otsustamisele.


Kohtulahendis edasikaebamise korra ja tähtaja rikkumine pole lahendi tühistamise põhjuseks HKS § 36 lg. 2 alusel.

3-3-3-1-96 PDF Riigikohus 02.02.1996

Halduskohus peab kaasama protsessi kolmanda isiku, kellele kohtuotsus antud haldusasjas on suunatud. Riigikohtu halduskolleegium pidas kolmanda isiku kaasamist halduskohtumenetlusse vajalikuks 25. novembri 1994. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3/1-11/94, mis jõustus 8. detsembril 1994. a.. Kui kolmanda isiku kaasamata jätmise tõttu vaidlustatud kohtuotsus on ajast, mil Riigikohus pidas kolmanda isiku kaasamist vajalikuks, siis tuleb kohtuotsus tühistada HKS § 36 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu.

III-3/1-40/95 PDF Riigikohus 08.12.1995

Õigusabi andmise õigusliku aluse väljaselgitamine tähendab, et kohus on pädev kontrollima, kas juriidilise isiku põhikirjas on sätestatud tegevusala, mis võimaldab anda õigusabi, ja kas oli kokkulepe sellise abi andmiseks.

III-3/1-38/95 PDF Riigikohus 01.12.1995

Ringkonnakohus leidis, et 8. novembril 1994. a. sõlmitud ostu-müügi lepingu objektiks oli "sisuliselt ehituskrunt, mitte pooleliolev elamu". Tehes sellise järelduse, lahendas kohus maa- ja linnakohtu pädevusse kuuluva küsimuse.

III-3/1-37/95 PDF Riigikohus 01.12.1995

Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §-st 3 lg. 1 ei tulene, et tasutud pidi olema kogu osamaks või ühingu juhatuse poolt kindlaksmääratud summa osamaksust. Piisab, kui on tasutud mingi osa osamaksust.


HKS § 20 lg. 1 alusel võib halduskohtunik tunnistada õigusakti seadusevastaseks või jätta kaebuse rahuldamata. Kohus ei tohi omistada kaevatud õigusaktile uut sisu.

Kokku: 1172| Näitan: 1121 - 1140

/otsingu_soovitused.json