3-3-1-36-02
|
Riigikohus |
19.06.2002 |
|
Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel kaebusest loobumise korral toimub kaebuse esitaja algatusel. HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamine toimub kohtu enda või haldusorgani initsiatiivil. Kohus võib sel alusel menetluse lõpetada, kui kaebuse või protesti esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ega kohtukulude väljamõistmine HKMS § 93 lg 2 alusel ei ole põhjendatud, kui lõpetamist taotleb kaebuse esitaja, väites, et Eesti Vabariigi ja seaduse uuest redaktsioonist tuleneva haldusorgani tegevuse tõttu on kaebuse esitaja saavutanud nende õiguste taastamise, mille väidetava rikkumise tõttu ta halduskohtusse pöördus. Sellisel juhul peab kohus välja selgitama, milles seisneb kaebuse esitaja tahe menetluse lõpetamise taotlemisel ning protsessiosaliste võrdsuse põhimõttest juhindudes otsustama, kas üldse ja millisel HKMS §-s 24 lg 1 sätestatud alusel on menetluse lõpetamine võimalik. Sealjuures peab kohus menetluse lõpetamise taotlust hinnates kindlaks tegema, kas kaebaja tegelik tahe võis seisneda hoopis kaebusest loobumises.
|
| 3-3-1-32-02
|
Riigikohus |
17.06.2002 |
|
Kahjunõue võib olla välistatud või vastutus võib olla piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.
Haldusakti peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist. Kauplemisloa kui ettevõtjat soodustava haldusakti peatamiseks peab olema õiguslik alus. Kaupluse töö üldeeskiri tunnustab vajadust peatada kaupluse tegevus tervisekaitse kaalutlustel. Kui kauplemisloa kehtivusajal ilmnevad loa andmisest keeldumise alused, peab kauplemisloa andjal olema tarbijate õiguste kaitseks võimalus kauplemine peatada või lõpetada, kui sellega ei rikuta õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.
Kauplemisloa peatamise otsustamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega: peatamine peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi (näiteks sanitaarnõuetest kinnipidamise tagamine) saavutamiseks ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Loa peatamine saab olla vajalik vaid siis, kui ei leidu muid vahendeid loa peatamisel silmas peetud eesmärgi saavutamiseks. Kauplemisloa peatamise küllaldaseks ajendiks ei saa olla juba enne loa peatamist kõrvaldatud puudused. Kauplemisloa peatamise eesmärk võib olla olemasoleva rikkumise kõrvaldamine, mitte karistamine varasema rikkumise eest.
Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu sellisesse olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles kahjustatud isik oleks tõenäoliselt siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Saamata jäänud tulu suuruse arvutamiseks tuleb tulust, mis tõenäoliselt õiguste rikkumiseta oleks saadud, lahutada tulu saamiseks vajalikud kulutused, mis jäid kandmata. Kahjuks ei saa lugeda kaebuse esitaja poolt enne kauplemisloa peatamist võetud kohustusi kolmandate isikute ees. Kahjuna tuleb hinnata ka õigusvastase haldusaktiga põhjustatud kohustuste suurenemist kolmandate isikute (nt maksuameti ja võlausaldajate) ees, sest sellega halveneb isiku varaline seisund.
Ainuüksi tühistamiskaebuse esitamata jätmine ei keela isikul esitada kahju hüvitamise kaebust ega väita vaidluses kahju hüvitamise üle, et kahju tekitanud haldusakt on õigusvastane.
|
| 3-3-1-34-02
|
Riigikohus |
27.05.2002 |
|
Vastavalt 1. jaanuaril 2002 jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku muudatustele toimub esialgse õiguskaitse taotluse menetlemine HKMS §-st 12-2 lg 5 tulenevalt vaid kahes kohtuastmes. Kui esialgse õiguskaitse menetlus toimus HKMS § 12-2 lg 5 kehtivuse ajal juba halduskohtus ja ringkonnakohtus, puudub Riigikohtusse erikaebuse esitamise õigus.
|
| 3-3-1-25-02
|
Riigikohus |
14.05.2002 |
|
Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus tühistama vaidlustatud haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Halduskohus ei saa õiguspärase ootuse motiivil jätta tühistamata tähtaegselt vaidlustatud haldusakti. Kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus, siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel. Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.
PES § 54 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljaandmisest, kui projekt ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan võib neid menetluse hilisemates staadiumides muuta. Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega.
Haldusorgan on pädev sisustama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud Eluruumidele esitatavate nõuete punkti 5 rakendamisel selles aktis sisalduvat määratlemata õigusmõistet "piisav valgustus". Seejuures peab haldusorgan juhinduma diskretsiooni teostamise põhimõtetest. Nende rikkumine võib tuua kaasa haldusakti õigusvastasuse.
Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise vastavus õigusnormidele. Pärast ehitise valmimist on ehitusloal tuvastav funktsioon. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud nõuetekohane. Ehitusloa tühistamine võib olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite rakendamisele.
PES § 54 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljaandmisest, kui projekt ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan võib neid menetluse hilisemates staadiumides muuta. Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega.
|
| 3-3-4-6-02
|
Riigikohus |
10.05.2002 |
|
Vastavalt RVS §-le 31 lg 5 vaadatakse enne selle seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud hagi alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi enne 1. jaanuari 2002 kehtinud alustel ja korras - üldkohtus.
|
| 3-3-1-5-02
|
Riigikohus |
18.04.2002 |
|
HKMS § 90 lg 2 kohaselt arvatakse kaebuse või avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Kaebuse rahuldamata jätmine eeldab kohtuasja sisulist läbivaatamist. Juhtumil, kui Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu, ei ole võimalik otsustada ka kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks ning kautsjon tuleb tagastada.
Riigikohtu erikogu asus 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Juhtumil, kui vastustaja kirjalikus vastuses halduskohtusse esitatud kaebusele on leidnud, et tegemist pole avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks lahendamisele halduskohtus, tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 1.
Kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused tuli lahendada üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju hüvitamiseks tuli esitada maa- või linnakohtusse. Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.
Riigikohtu erikogu asus 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Juhtumil, kui vastustaja kirjalikus vastuses halduskohtusse esitatud kaebusele on leidnud, et tegemist pole avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks lahendamisele halduskohtus, tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1 p 1.
Kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka nende toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused tuli lahendada üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse. Enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju hüvitamiseks tuli esitada maa- või linnakohtusse. Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-24-02
|
Riigikohus |
12.04.2002 |
|
Kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse kohtus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist, on käesoleval ajal ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. See põhimõte on kohaldatav ka juhtudel, kui isik esitas kriminaalmenetluse alustamise avalduse vahetult riigi peaprokurörile ja viimane ei alustanud kriminaalmenetlust, jättes avalduse rahuldamata.
|
| 3-3-4-2-02
|
Riigikohus |
10.04.2002 |
|
Vastavalt Riigikohtu erikogu seisukohale 15. märtsi 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-3-02 lahendatakse kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute teostamisel TMS § 77 järgi üldkohtus. Kuna täituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud kuni Riigivastutuse seaduse jõustumiseni 1. jaanuaril 2002 kohtuametnikust kohtutäituri ega Kohtutäituri seaduse alusel tegutsenud kohtutäituri toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda halduskohtu kaudu. Need vaidlused lahendatakse üldkohtus tsiviilkohtumenetluse korras.
Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, ei ole mõistlik tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.
|
| 3-3-1-23-02
|
Riigikohus |
09.04.2002 |
|
Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses puudub väidetaval kannatanul võimalus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus, siis on ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Seega on halduskohtus võimalik vaidlustada ka prokuröri ja uurija toiminguid kriminaalasja menetlemise alustamisest keeldumisel.
Kaebuse kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega võib olla vajalik määrata kaebajale tasuta õigusabi.
|
| 3-3-4-4-02
|
Riigikohus |
09.04.2002 |
|
Eesti Energia AS ja kliendi vaheline elektri ostu-müügileping on leping, mis on sõlmitud poolte vaheliste tsiviilõigussuhete reguleerimiseks. Selle lepingu täitmisest tekkinud vaidlus kuulub TsMS § 1 lg 1 järgi lahendamisele maa- või linnakohtus tsiviilkohtumenetluse korras.
|
| 3-3-1-14-02
|
Riigikohus |
03.04.2002 |
|
Vastavalt 16. juulil 2000 jõustunud MRS § 6 lg-le 32 tuleb elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba käsitada selle seaduse tähenduses muu ehitisena. Tulenevalt MRS § 9 lg 1 p-st 3 ja § 221 lg-st 1 võib muu ehitise omanik ostueesõigusega erastada ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Seega saab õiguspärane ehitusluba olla tulevase ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise aluseks. Ka Maareformi seaduse varasem redaktsioon ei võrdsustanud ehitusluba elamuga. Ehitusloa suhtes sai maa ostueesõigusega erastamisel kohaldada vaid üldiselt hoonete kohta sätestatut (MRS § 9 lg 1 ja § 221 lg 1), mitte aga erisätteid elamu kohta (MRS § 221 lg 2). Kitsam erastamisõigus on ehitusloa andmise korral põhjendatud, sest ehitusloa andmine ei õigusta ulatuslikumat maa ostueesõigusega erastamist samadel alustel elamu omanikega.Maa ostueesõigusega erastamise aluseks võib vastavalt MRS § 22-1 lg-le 2 olla ka pärast erastamisavalduse esitamist välja antud ehitusluba. Tulenevalt PES § 70 lg-st 2 võib kohalik omavalitsus anda pärast erastamisavalduse esitamist ehitusloa vaid juhul, kui loa taotlejal oli enne 1. novembrit 1991 tekkinud maakasutusõigus.
Uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. Kui kaebuse esitaja on enne lõpliku haldusakti andmist vaidlustanud eelhaldusakti ja lõplik haldusakt antakse kohtumenetluse ajal, peab kohus kaebajale selgitama lõpliku haldusakti tähendust, uurima, kas kaebuse esitaja soovib eelhaldusakti asemel vaidlustada lõplikku haldusakti, ja osutama kaebuse muutmise võimalusele. Kaebuse muutmist võib välistada asjaolu, et kaebuse esitaja on lõpliku haldusakti osas lasknud mööda halduskohtusse pöördumise tähtaja.
Kaebuse muutmisega on tegemist juhul, kui kaebaja muudab kaebuse taotlust või selle eset, näiteks asendab eelhaldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lõpliku haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise taotlusega. Liitkaebusest mõne taotluse väljajätmine, ilma et see asendataks mõne uue samasihilise taotlusega, ei kujuta endast kaebuse muutmist, vaid kaebusest osalist loobumist.
Rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. See põhimõte on kooskõlas Riigivastutuse seaduse § 7 lg-ga 1 ja kohaldatav kahju hüvitamise üldise põhimõttena ka enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju puhul, kui muu õiguskaitsevahendi kasutamine on reaalselt võimalik. Kahju hüvitamiseks on tarvis tuvastada põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ja tekitatud kahju vahel. Põhjuslik seos puudub, kui vaatamata menetlus- või vormiveale oleks samasisuline haldusakt tulnud ikkagi välja anda. Põhjuslik seos lõpliku haldusaktiga (nt maa erastamise korraldusega) tekitatud kahju ja eelhaldusakti (nt erastatava maa piiride kindlaksmääramise) vahel puudub, kui lõpliku haldusaktiga kaasnev õiguste rikkumine ei ole tingitud õigusvastasest eelhaldusaktist.
Vastavalt 16. juulil 2000 jõustunud MRS § 6 lg-le 32 tuleb elamu püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba käsitada selle seaduse tähenduses muu ehitisena. Tulenevalt MRS § 9 lg 1 p-st 3 ja § 22-1 lg-st 1 võib muu ehitise omanik ostueesõigusega erastada ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Seega saab õiguspärane ehitusluba olla tulevase ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise aluseks. Ka Maareformi seaduse varasem redaktsioon ei võrdsustanud ehitusluba elamuga. Ehitusloa suhtes sai maa ostueesõigusega erastamisel kohaldada vaid üldiselt hoonete kohta sätestatut (MRS § 9 lg 1 ja § 221 lg 1), mitte aga erisätteid elamu kohta (MRS § 221 lg 2). Kitsam erastamisõigus on ehitusloa andmise korral põhjendatud, sest ehitusloa andmine ei õigusta ulatuslikumat maa ostueesõigusega erastamist samadel alustel elamu omanikega. Maa ostueesõigusega erastamise aluseks võib vastavalt MRS § 221 lg-le 2 olla ka pärast erastamisavalduse esitamist välja antud ehitusluba. Tulenevalt PES § 70 lg-st 2 võib kohalik omavalitsus anda pärast erastamisavalduse esitamist ehitusloa vaid juhul, kui loa taotlejal oli enne 1. novembrit 1991 tekkinud maakasutusõigus.
|
| 3-3-1-22-02
|
Riigikohus |
26.03.2002 |
|
Kriminaalmenetluse alustamata jätmist saab halduskohtus vaidlustada vaid siis, kui on ära kasutatud kõik kriminaalmenetlusõiguslikud võimalused, so kui on pöördutud riigi peaprokuröri poole. Kriminaalmenetluse alustamata jätmist ei saa halduskohtus vaidlustada ilma vaidlustamata riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel tehtud otsust.
|
| 3-3-1-11-02
|
Riigikohus |
19.03.2002 |
|
Põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid.
Väär on seisukoht, et Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 välistavad avaliku võimu kandja poolt haldusakti väljaandmisega põhjustatud kahju hüvitamise juhul, kui kahju kannatanud isik ei ole eelnevalt saavutanud õigusvastase haldusakti tühistamist. RVS § 7 lg 1 kohaselt ei teki hüvitusnõuet, kui kahju on või oli võimalik kõrvaldada või vältida, nõudes haldusakti tühistamist. Kui haldusakti tühistamine ei oleks kahju kõrvaldanud, ei lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud. Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Selliseid asjaolusid saab halduskohus hinnata vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel, mitte aga tuvastamiskaebuse sisu tõlgendamisel.
Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või, kui vastavat määrust ei ole tehtud, siis vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist koos asjas tehtud sisulise otsusega eeldusel, et protsessinormi rikkumine on toimunud pärast uue seadustiku jõustumist. Halduskohtumenetluse seadustiku rakendussätted ei näe ette võimalust, et pärast uue seadustiku jõustumist võiks protsessiosaline tagantjärele vaidlustada varasema seadustiku kehtivusajal tehtud toiminguid, mis tollal ei olnud vaidlustatavad.
Väär on järeldus, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine on võimalik ainult koos haldusakti tühistamisega või pärast seda, kui haldusorgan on ise tunnistanud haldusakti kehtetuks.
Vastavalt HKMS § 46 lg 1 p-le 2 võib ringkonnakohus teha asjas uue otsuse või määruse asja uueks läbivaatamiseks saatmata ka siis, kui esimese astme kohus on rikkunud tähtajast kinnipidamise kontrolli reguleerivaid menetlusnorme.
|
| 3-3-4-3-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Kaebused kohtutäituri tegevuse peale on tulenevalt TMS § 77 lg-test 3 ja 4 allutatud maa- või linnakohtule. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis HKMS § 3 lg 2 järgi tuleb lahendada üldkohtus. Hoolimata sellest, et TMS § 77 paikneb seadustiku tsiviilnõuete täitmist reguleerivas osas, on ta käsitletav üldnormina, mis reguleerib täituri tegevuse vaidlustamist täitemenetluse kõigi täitetoimingute teostamisel. Seetõttu pole kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel vaidlustatav halduskohtus.
|
| 3-3-4-5-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Kohtutäituri seaduse § 28 järgi võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule. Kohtutäituri seaduse seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et maa- või linnakohtus kuulub vaidlustamisele üksnes kohtutäituri tasu suurus. Seaduse § 28 alusel saab üldkohtusse pöörduda ka kaebusega kohtutäituri tegevuse peale tasu sissenõudmisel. Selline järeldus tuleneb Kohtutäituri seaduse §-st 29, mis sätestab kohtutäituri kohustuse tagastada alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse kindlaksmääramisel seadusevastaseks.
|
| 3-3-1-10-02
|
Riigikohus |
14.03.2002 |
|
Kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus ja puudub kohtuliku kontrolli võimalus, jääb ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Sellisele järeldusele orienteerib Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-00 ning Põhiseaduse § 13 1. lõike esimene lause ja 2. lõige ning § 14. Kui Põhiseaduse §-s 13 lg 2 nimetatud seadus puudub, siis on kohus kohtuniku õiguse korras pädev vastava normi looma. Sellisele seisukohale sarnases asjas asus Riigikohtu halduskolleegium 21. veebruari 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-02.
|
| 3-3-1-9-02
|
Riigikohus |
07.03.2002 |
|
HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Sellisele seisukohale asus ka Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu 20. detsembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.
|
| 3-3-4-1-02
|
Riigikohus |
04.03.2002 |
|
Riigivastutuse seaduse ja HKMS § 3 lg 1 p 3 alusel on alates 1. jaanuarist 2002 halduskohtu pädevuses nõue hüvitada politseiametniku õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju, sealhulgas kahju, mis on tekitatud haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga, kui menetlus haldusõiguserikkumise asjas on lõppenud ja kahju on jäänud HÕS § 307 korras hüvitamata. Riigivastutuse seaduse §-st 17 lg 3 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse ka selliste taotluste ja kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse §-st 31 lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt kohaldatakse siis enne Riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Kui karistusotsus on tehtud enne 1. jaanuari 2002 ja nõue kahju hüvitamiseks on samuti esitatud enne 1. jaanuari 2002, siis kuulub see nõue maa- või linnakohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-16-02
|
Riigikohus |
04.03.2002 |
|
HKMS §-dest 12 lg 2 p 6 ja 12 lg 3 tulenevalt peab halduskohus nõudma kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha. Kuna protsessiosalisteks on HKMS § 14 lg 1 kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud, s t ka kolmandad isikud, peab halduskohus eelmenetluses protsessi kaasama ka kolmandad isikud ning juhul, kui on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, selgitama välja ka kolmandate isikute seisukoha tähtaja ennistamise kohta. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka 20. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-68-00.
HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks selline kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Soodustava haldusakti adressaat, kellele sellise haldusakti tühistamine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, kuna haldusakti tühistamine võib ta ilma jätta aktiga antud hüvest, on halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada.
Reeglina ei saa halduskohtumenetluses vastustajaks olev haldusorgan kõrgemalt kohtult nõuda kohtulahendi tühistamist ainuüksi sel alusel, et kohus ei ole protsessi kaasanud kolmandaid isikuid. Kui kolmas isik leiab, et kohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle ilma teda kaasamata, saab ta ise esitada kohtuvea parandamise avalduse HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Vastupidine seisukoht annaks poolele näiliselt kolmanda isiku kaitsmise eesmärgil võimaluse kohtuprotsessi venitamiseks.
|
| 3-3-1-2-02
|
Riigikohus |
21.02.2002 |
|
Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud õigus kaevata prokurörile ja riigi peaprokurörile on olemuselt subjektiivne õigus. Ka need õigused, mida soovitakse kaitsta kriminaalmenetluse abil, on olemuselt subjektiivsed õigused. Põhiseaduse § 15 lg 1 ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud. Seega peab kohtulikule kontrollile olema allutatud ka uurija ja prokuröri tegevus kriminaalmenetluse alustamisel. Kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus ja puudub kohtuliku kontrolli võimalus, jääb ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Sellisele järeldusele orienteerib Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-00 ning Põhiseaduse § 13 1. lõike esimene lause ja 2. lõige ning § 14. Kui Põhiseaduse §-s 13 lg 2 nimetatud seadus puudub, siis on kohus kohtuniku õiguse korras pädev vastava normi looma.
Halduskohus ei saa hinnata kriminaalmenetluse alustamise vajalikkust ja otstarbekust ning saab kontrollida vaid seda, kas uurija ja prokurör toimisid seaduspäraselt. Halduskohus ei saa teha ettekirjutust alustada kriminaalmenetlust. Halduskohus ei tohiks piirduda ainult kontrollimisega, kas on rikutud põhiõigusi, sest kriminaalmenetluses saab kaitsta ka õigusi, mis pole käsitatavad põhiõigustena. Kui isiku väidetavat õigust ei saa kriminaalmenetluses kaitsta, jääb halduskohtule kriminaalmenetluse algatamisest keeldumise peale esitatud kaebus rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata ka siis, kui kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisel või sellele eelnevalt ei ole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme.
Kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud õigus kaevata prokurörile ja riigi peaprokurörile on olemuselt subjektiivne õigus. Ka need õigused, mida soovitakse kaitsta kriminaalmenetluse abil, on olemuselt subjektiivsed õigused. Põhiseaduse § 15 lg 1 ei anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud. Seega peab kohtulikule kontrollile olema allutatud ka uurija ja prokuröri tegevus kriminaalmenetluse alustamisel. Kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus ja puudub kohtuliku kontrolli võimalus, jääb ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Sellisele järeldusele orienteerib Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-00 ning Põhiseaduse § 13 1. lõike esimene lause ja 2. lõige ning § 14. Kui Põhiseaduse §-s 13 lg 2 nimetatud seadus puudub, siis on kohus kohtuniku õiguse korras pädev vastava normi looma.
Seisukoht, et kui halduskohus pole pädev antud asjas esitatud kaebust lahendama, siis puudub riigi arvel advokaadi esindajaks määramise vajadus, ei tulene seadusest ega ole kooskõlas efektiivse õigusabi tagamise võimalusega, mis on sätestatud nii HKMS §-s 94 kui ka TsMS §-s 83 lg 3. Kaebuse esitaja võib õigusabi vajada ka kaebuse seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks või halduskohtu selle määruse peale erikaebuse koostamiseks ja esitamiseks, millega kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine pole halduskohtu pädevuses. Sellises olukorras ei saa eitada füüsilisele isikule tasuta õigusabi määramise võimalust.
Kuna kehtivas kriminaalmenetlusõiguses pole sätteid, mis annaksid väidetavale kannatanule võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus ja puudub kohtuliku kontrolli võimalus, jääb ainsaks õiguskaitse võimaluseks kaebuse esitamine halduskohtule. Sellisele järeldusele orienteerib Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-00 ning Põhiseaduse § 13 1. lõike esimene lause ja 2. lõige ning § 14. Kui Põhiseaduse §-s 13 lg 2 nimetatud seadus puudub, siis on kohus kohtuniku õiguse korras pädev vastava normi looma.
|
Facebook
Twitter