3-1-3-2-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Kui kriminaalseaduse muutmine tingib juba süüdi mõistetud isikute käitumise kvalifitseerimise kergemini karistatava kuriteona, võib karistuse kergendamine üksnes kuriteo ümberkvalifitseerimise motiivil olla põhjendatud mitte ühe, vaid kõigi sama grupilise tegevuse eest süüdimõistetute suhtes.
|
| 3-1-1-12-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
Apellatsioonkaebust tohib tuginedes AKKS § 6 lg-le 1 jätta läbi vaatamata vaid juhul, kui kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine on vastuvaidlematult tuvastatud. Kaitsja kohustusliku osavõtu õigusega isikul on alust loota, et apellatsioonkaebuse esitab tema kaitsja tähtaegselt.
|
| 3-1-1-13-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
AKKS § 69 p 10 kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ja -proteste määruste peale, mis on tehtud KrMK §-s 336 ettenähtud küsimuste lahendamisel.
|
| 3-1-1-11-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
Kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes ja arutamise jätkamisel teiste suhtes tohib kohtuotsust teha pärast KrMK 22., 23. ja 24. peatükis sätestatu järgimist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Tähendatud nõude mittetäitmisel tuleb kriminaalasi selles osas, milles asja arutamine on KrMK § 218 lg 3 alusel peatatud, eraldada ja jätkata kriminaalasjade menetlemist iseseisvatena
|
| 3-1-1-14-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Kahtlustatava ühekordne ja üldsõnaline süü omaksvõtt ning asitõendi tähendusega eseme avastamine, mis on aga menetlusnõuete kohaselt vormistamata, ei ole piisav alus isiku süüdimõistmiseks varguses.
|
| 3-1-1-5-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Ringkonnakohus peab oma otsuses motiveerima, miks ta ei pea usaldusväärseks nende tunnistajate ütlusi, millele on rajatud esimese astme kohtu otsus, kaasa arvatud ütlused, mida andnud isikute ülekuulamist ringkonnakohtu istungil ei peetud vajalikuks.
|
| 3-1-1-15-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Politseitöötajal tekib näilik hädakaitseseisund äärmiselt erandjuhtudel, kui oletatava ründaja käitumine on tavapärasest ilmselt erinev.
|
| 3-1-1-16-96
|
Riigikohus |
06.02.1996 |
|
Õigeksmõistev kohtuotsus ei tohi rajaneda üksnes kohtus antud ütlustel, arvestada tuleb ka muid tõendeid, sealhulgas ütlusi kohtueelsel uurimisel.
|
| 3-1-1-20-96
|
Riigikohus |
09.02.1996 |
|
Kaebuse postipanemine tähendab KrMK § 85 lg 5 mõttes selle andmist postiasutuse käsutusse.
|
| 3-1-1-22-96
|
Riigikohus |
12.02.1996 |
|
KrMK § 5 lg 4 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu lubatud juhul, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu.
|
| 3-1-1-33-96
|
Riigikohus |
12.02.1996 |
|
Ringkonnakohtu otsuse ärakiri antakse protsessiosalistele ainult nende soovil. Kohus peab kohtuotsuse ärakirja omal initsiatiivil saatma vaid vahi all viibivatele isikutele.
|
| 3-1-1-18-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus.
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus. Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
|
| 3-1-1-19-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Tervisele mitteohtliku vägivalla kasutamine võõra vara hõivamiseks võib moodustada avaliku varguse, ei moodusta aga röövimist, kui sellesama vägivallaga tekitatakse kannatanu tervisele või elule ohtlik kehavigastus ettevaatamatuse tõttu
|
| 3-1-3-6-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Tegu võib röövimise moodustada ka siis, kui süüdlane ähvardab vahetult kasutada elule või tervisele ohtlikku vägivalda selleks kõlbmatu vahendiga. Sel juhul on nõutav, et ähvardatav peab ohtu tema elule või tervisele vahetuks ja reaalseks, süüdlase tahtlus aga ongi suunatud rünnatavas niisuguse eksliku arusaamise tekitamisele.
|
| 3-1-1-30-96
|
Riigikohus |
19.02.1996 |
|
Ringkonnakohtus esinemisorderi lisamisest kaitsja esitatud apellatsioonkaebusele tuleneb, et kaitsja oli volitatud kaebust nii koostama kui ka esitama
|
| 3-1-1-24-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Sanktsioonis ettenähtust kergema karistuse mõistmise motiivide puudumine kohtuotsuses on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
|
| 3-1-1-23-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Süü ülestunnistamisele ilmumiseks võib olla isiku vabatahtlik ilmumine uurimisasutusse ja uurijale niisuguste andmete avaldamine, mis hõlbustavad kuriteo avaldamist
Asjaolu, et ühe süüdimõistetu isa on kahe isiku poolt ühiselt tekitatud kahjust üle 65 000 krooni hüvitanud 2000 krooni üks aasta ja kaheksa kuud pärast kuriteo toimepanemist ning seitse kuud pärast esimese astme kohtu süüdimõistvat otsust, ei ole vastutust kergendav
|
| 3-1-1-26-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
!Täisealise isiku õigeksmõistmisel KrK §202 järgi puudub alus karistuse mõistmisel alaealisele arvestada vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta oli kuriteole kaasa tõmmatud õigeksmõistetu poolt.>
Tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks.
|
| 3-1-1-25-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Ainuüksi süüdlase alaealisus, kui puuduvad kuriteo raskust oluliselt vähendavad erandlikud tehiolud, ei ole piisav alus karistuse mõistmiseks alla alammäära, mille KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb.
|
| 3-1-3-8-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Karistuse kandmise aja alguseks on päev, mil isik faktiliselt kinni peeti
Kahju tekitamine õigusvastase ründe toimepannud isikule pärast hädakaitseseisundi lõppemist on karistatav üldalustel lähtudes kahju laadist ja suurusest
|
Facebook
Twitter