3-1-1-51-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Seoses KarS-i kehtimahakkamisega ei kaasne automaatselt kõikidele karistust kandvatele isikutele uue karistuse mõistmist. Karistuste revideerimise kord on sätestatud KarSRS-s, mille kohaselt toimub vaid isikute vabastamine karistusest, kui neile süüksarvatud teod on KarS-i järgi dekriminaliseeritud. Lisaks sellele on Riigikohtu üldkogu oma 17. märtsi 2003. a kohtuotsuses S. Brusilovi süüdistusasjas leidnud, et ka vabadusekaotust kandvate isikute karistust tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Kui isikule mõistetud karistus ei ületa vastavate kuritegude eest KarS eriosas kehtestatud karistuste ülempiire, puudub alus talle mõistetud karistuse kergendamiseks.
|
| 3-1-1-52-03
|
Riigikohus |
16.04.2003 |
|
KrK §-s 148-5 sisalduv tegu (pearaamatupidajana töölt lahkudes töökohalt omavoliliselt oluliste raamatupidamise dokumentide kaasavõtmine ja nende varjamine oma elukohas) võib moodustada KarS § 346 koosseisu.
Isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 289 järgi peab olema tuvastatud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiks oli tekitada või selle tagajärjel tekkis oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Antud kohtuasjas (süüdistuses KrK § 148-5 järgi) pole tuvastatud, et kohtualuse kuritegeliku käitumisega põhjustatud tagajärg (võimatus teha kindlaks äriühingu tegevuse majanduslikke tulemusi) oleks põhjustanud olulise kahju mõne isiku huvidele.
|
| 3-1-1-54-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
|
| 3-1-1-56-03
|
Riigikohus |
07.05.2003 |
|
Enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i kohaselt, kvalifitseeritakse tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 2 selle toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi isegi siis, kui mõnda KrK sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud (vt otsused nr 3-1-1-121-02; 3-1-1-13-03; 3-1-1-28-03).
|
| 3-1-1-57-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Rahatrahvi, erinevalt rahalisest karistusest, saab mõista ka nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek.
Mootorsõiduki mõiste määratlemisel, tuleb lähtuda vaid Liiklusseadusest (§ 12 lg 2). Sõidukil tüübikinnituse puudumisest ja sõiduki kohta liiklusregistris kande puudumisest ei saa teha järeldust selle kohta, kas selle sõiduki puhul on tegemist mootorsõidukiga Liiklusseaduse mõttes või mitte.
|
| 3-1-1-58-03
|
Riigikohus |
11.06.2003 |
|
Hoolimata asjaolust, et isikule esitatud süüdistuses on tema tegevuse kirjeldamisel kasutatud tsiviilõiguslikult ebatäpseid termineid, pole need ebatäpsused sellised, mis oleksid takistanud isikul kui majandusalaste eriteadmistega isikul aru saamast, milles teda süüdistatakse.
Ametiisiku poolt suurte summadega tehingute tegemine isikutega, kelle majanduslikku ja varalist tausta ei ole kontrollitud või kellel puuduvad võimalused tehingust tuleneda võivate kahjude hüvitamiseks, võib olla käsitatav ametiseisundi kuritarvitamisena.
Kahju KrK § 161 tähenduses võib olla ka saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks täidetud nõuetekohaselt.
|
| 3-1-1-59-03
|
Riigikohus |
30.05.2003 |
|
Kui süüdimõistetu paneb toime pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.
|
| 3-1-1-61-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Tegevusetusdelikti korral põhjusliku seose olemasolu üle otsustamisel tuleb vastata küsimusele, kas süüdlase tegutsemise korral oleks tagajärg jäänud saabumata. Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saame väita, et tagajärg oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-71-02).
Sõltumata asjaolust, kas ettevõte põhikirjas on märgitud tegevusalana ehitustegevust või mitte, tuleb ehitustööde tegemisel järgida nendele töödele esitatavaid töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve kõrgendatud nõudeid.
Ehitamiseks PlanEhitS tähenduses loetakse ka ehitise lammutamist (nt seadmete demonteerimistööd). Ehitise lammutamine ei tähenda seda, et hoone või rajatis lammutatakse täies ulatuses.
|
| 3-1-1-63-03
|
Riigikohus |
11.06.2003 |
|
Kuigi kohtualuse teo ja kannatanu üliraskete kehavigastuste tekitamise vahel on põhjuslik seos ekvivalentsusteooria (conditio sine qua non) mõttes, ei saa ettevaatamatusdelikti spetsiifikat arvestades juhtunut kohtualusele siiski õiguslikult omistada, sest antud liiklussituatsioonis ei saa talle ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Kohtualune oli õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid.
|
| 3-1-1-65-03
|
Riigikohus |
15.05.2003 |
|
KarSRS § 6 kuulub kohaldamisele ka siis, kui kohus ei määra karistust, vaid vaatab läbi kaebust kohtuvälise menetleja karistamisotsuse peale. Jõudes asja menetlemise tulemusel arusaamisele, et KarS kohaselt ei ole haldusõiguserikkumise- ja väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus enam väärteona ega kuriteona karistatav, on kohtunik õigustatud KarSRS § 6 lg 6 alusel asjas menetluse lõpetama ainusikulise määrusega.
Jätkuvalt kriminaliseeritud teo menetluse lõpetamine põhjendusel, et tegu ei ole pärast KarS jõustumist väärteona karistatav, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi, millega lõpetati asjas menetlus ilma seadusliku aluseta.
|
| 3-1-1-69-03
|
Riigikohus |
20.05.2003 |
|
Mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis juhtinud isikult KrK alusel obligatoorselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vastuolus seadusandja poolt KarS-s samasuguse teo eest ette nähtud õiguslike järelmitega. KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.
Mõistetud karistuste läbivaatamata jätmine nende isikute osas, kes kannavad obligatoorset lisakaristust - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, - riivab teatud määral küll PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigusi, kuid on samas sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu kohtusüsteemi efektiivsuse, õigusrahu ja kohtuotsuste seadusjõu kui põhiseaduslike väärtuste tagamiseks. Nimetatud põhiõiguste riive vastab PS § 11 lauses 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
|
| 3-1-1-76-03
|
Riigikohus |
02.06.2003 |
|
Halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav liikluseeskirja rikkumisena (LS § 74-17 - liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus).
Tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ei tee olematuks varalise kahju tekitamist.
|
| 3-1-1-77-03
|
Riigikohus |
13.06.2003 |
|
Ebaseaduslik ühiselamutoast väljatõstmine kuulub samuti KarS §-s 314 sätestatud kuriteokoosseisu kaitsealasse, kui ühiselamutuba on antud elamiseks isikule, kellel puudub õigus ühiselamutoa kasutamiseks ühiselamuna.
Nii KrK § 133 kui ka KarS § 314 eesmärk on kaitsta põhiõigust kodu puutumatusele (PS § 33), kuigi KrK-s on kasutatud mõistet "elamispind" ja KarS-s "eluruum".
|
| 3-1-1-79-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Karistuse kergendamise põhjendus ringkonnakohtus peab olema proportsionaalne karistuse kergendamise määraga (vt ka Riigikohtu otsust nr 3-1-1-86-96). Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.
KarS kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.
Ringkonnakohus ei ole väljunud apellatsiooni piiridest, kui on kergendanud ka karistust, kuigi apellatsioonkaebuses on taotletud üksnes õigeksmõistmist ilma karistuse küsimust eraldi vaidlustamata.
Karistuse kergendamise nõuetekohaselt põhjendamata jätmine on käsitatav AKKS § 39 lg-s 3 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
|
| 3-1-1-80-03
|
Riigikohus |
12.06.2003 |
|
Väärtegude reaalkogumi puhul mõistetakse iga väärteo eest eraldi karistus (KarS § 63 lg 3), kuid karistuste liitmist ja liitkaristuse moodustamist ette nähtud pole.
|
| 3-1-1-82-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Kui aga teistest tõenditest ei piisa, võib narkootiliste või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-51-02).
Kohtualuste kohtus antud ütluste hindamine lahus teistest tõenditest (s.t. KrMK § 50 nõuete rikkumine) on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-84-03
|
Riigikohus |
17.06.2003 |
|
Üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalused pole piiramatud. Üheks selliseks piiranguks on vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine.
|
| 3-1-1-88-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Isikute grupp tähendab kuriteo kaastäideviimist (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-83-01 ja 3-1-1-106-01). Kaastäideviimist on Riigikohus sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb) (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-23-01).
Kui konkreetse kuriteo juures esineb vabaduse võtmine vastutust raskendava asjaoluna (nt väljapressimine), on sellisel juhul kvalifitseeritud koosseis subsidiaarne ja mitterealiseerunud. Kvalifitseeruva tunnusena realiseerub vabaduse võtmine alles siis, kui ta omandab terve kuritegeliku käitumise raames iseseisva tähenduse, väljudes pelgalt konkreetse kuriteoga kaasneva nähtuse piiridest ja on rohkem, kui antud kuriteo teostamiseks tavaliselt "tarvilik" on.
Väljapressimise ja omavoli eristamisel tuleb ennekõike lähtuda õigushüvest. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Omavoliga on tegemist siis, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus) (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-3-98 ja nr 3-1-1-88-95).
Omavoli puhul, mis on avaliku julgeoleku vastane süütegu, heidetakse süüdlasele ette enda tõelise või oletatava õiguse teostamist ebaseaduslikus korras. Oletatava õiguse all ei tule mõista aga mitte pelgalt isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid seda peavad toetama ka õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamad ning süüdlane peab pidama seda enda tegelikuks õiguseks.
|
| 3-1-1-90-03
|
Riigikohus |
19.09.2003 |
|
Kui uue seaduse kehtima hakkamisega eelneva seaduse alusel määratud halduskaristus osutub mitte ainult kehtivaks, vaid lisaks sellele ka kriminaalõiguslikku erisubjektsust tingivaks, on tegemist olukorraga, mis KarS § 5 lg 3 mõttes "...muul viisil halvendab isiku olukorda...".
|
| 3-1-1-91-03
|
Riigikohus |
28.08.2003 |
|
Pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele kuulub eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust KarS sellisel juhul ette ei näe.Rakendades kohtualuse suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, on kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust (KarS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 65 lg 2).
Lähtudes KarS § 5 lg-st 1 ja KarS § 65 lg-st 2, tuleb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest - KarS-st.
Rakendades kohtualuse suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, on kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust (KarS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 65 lg 2).
|
Facebook
Twitter