3-2-1-99-15
|
Riigikohus |
07.10.2015 |
|
Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise TsMS § 3111 lg 3 kohaselt automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). (p 12)
Menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. (p 14)
|
| 3-2-2-1-16
|
Riigikohus |
03.03.2016 |
|
Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik TsMS § 485 lg 2 teise lause kohaselt vastuväidet põhjendama (vt RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 13). (p 8)
Makseettepaneku kätte toimetamata jätmine maksekäsu kiirmenetluses on teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 2 tähenduses (vt ka RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 8). (p 6)
Maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ei pea avaldaja tõendama maksekäsu aluseks oleva nõude olemasolu (TsMS § 482 lg 1) ja nõuet sisuliselt maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollita. Seetõttu ei saa maksekäsu aluseks oleva nõude põhjendatuse või tõendamisega seotud asjaolud olla ka maksekäsu kiirmenetluses teistmise aluseks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik TsMS § 485 lg 2 teise lause kohaselt vastuväidet põhjendama (vt RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 13). (p 8)
Kuigi TsMS § 704 lg 1 teine lause viitab sõnaselgelt vaid TsMS § 702 lg 2 p-s 3 nimetatud esindaja puudumise juhule, tuleb teistmisavalduse esitamise tähtaega sama sätte kohaselt analoogselt lugeda ka sisuliselt sarnase TsMS § 702 lg 2 p-s 2 nimetatud teistmise aluse puhul. Olukorras, kus menetlusosaline ei olnud menetluses üldse seaduse kohaselt osalenud (TsMS § 702 lg 2 p 2) või esindatud (TsMS § 702 lg 2 p 3), arvutatakse teistmisavalduse esitamise tähtaega võlgnikule lahendi kättetoimetamisest (vt RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 11). (p 7)
Kättetoimetamist edasiandmisena saab TsMS § 322 lg 1 alusel lugeda tähendust omavaks üksnes juhul, kui tegu oli võlgniku eluruumiga (vt ka RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). (p 6)
|
| 3-2-1-189-15
|
Riigikohus |
09.03.2016 |
|
Kliendilepingu lõppemine ei mõjuta iseenesest esindaja volitusi. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). (p 10)
TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. (p 13)
TsMS § 3141 lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi. Võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. (p 14)
Kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg-st 5 tuleneb kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. (p 15)
Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt. (p 16)
|
| 3-2-1-8-16
|
Riigikohus |
06.04.2016 |
|
Ringkonnakohtu määruse saab lugeda TsMS § 3111 lg 3 mõttes hagejale kättetoimetatuks kuupäeval, mil hageja esindaja ringkonnakohtu e-toimikus nähtavaks tehtud määruse e-toimikus avab. (p 11)
|
| 3-3-1-22-16
|
Riigikohus |
04.05.2016 |
|
TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. (p 7)
TsMS § 3141 lg‑s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg‑s 5 sätestatud kohustused. Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka RKTK 9. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-189-15). (p 9)
TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kättetoimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Sellisel viisil dokumendi kättetoimetamisele on kehtestatud isikute õiguste kaitse eesmärgil ranged tingimused, mille täitmata jätmise korral ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks. Adressaadile dokumendi isikliku üleandmise katsete olulisust rõhutab sätte kategooriline sõnastus ("üksnes"). Õigusliku fiktsiooni kohaldamise tingimuste täitmata jätmise korral ei ole oluline, kas minetuse põhjustajaks oli kohtu või dokumenti kättetoimetava isiku ebakohane tegevus. (p 7)
TsMS § 3141 lg‑s 1 sätestatud viisil menetlusdokumendi kättetoimetamine ei tohiks üldjuhul olla esmaseks meetmeks ning sellele normile tuginev kättetoimetamine tuleks kohtutoimikus täpselt dokumenteerida. Sellele viitavad ka TsMS § 314¹ lg‑s 5 sätestatud kohustused. Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt ka RKTK 9. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-189-15). (p 9)
|
| 3-2-2-4-16
|
Riigikohus |
14.11.2016 |
|
Kui isik on taotlenud teistmisega samadel alustel ka Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamist, ei saa kohaldada TsMS § 703 lg-t 2, sest Euroopa täitekorralduse tõendi tühistamise korral jääb tagaseljaotsus ikkagi kehtima. (p 8)
Täitemenetluse algatamise teate ning Euroopa täitekorralduse edastamine ei tähenda seda, et isik oleks tagaseljaotsuse kätte saanud. Kui asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, millal on isik tagaseljaotsuse kätte saanud, tuleb lähtuda isiku väitest, millal ta otsuse kätte sai. (p 7)
Isiku emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks isikule vaid siis, kui tegemist oli isiku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). Ainuüksi teises riigis töölepingu sõlmimine ei tähenda, et isik asus teise riiki elama, kuid kui pooled ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli isiku elukohaks tema ema elukoht, siis ei ole isikule hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud. (p 9)
Isiku emale viimase elukohta hagiavalduse kättetoimetamist saab lugeda kättetoimetamiseks isikule vaid siis, kui tegemist oli isiku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka nt RKTKm nr 3-2-2-1-13, p 11). Ainuüksi teises riigis töölepingu sõlmimine ei tähenda, et isik asus teise riiki elama, kuid kui pooled ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hagiavalduse kättetoimetamise ajal oli isiku elukohaks tema ema elukoht, siis ei ole isikule hagimaterjale kätte toimetatud ning teistmisavaldus TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel on põhjendatud. (p 9)
|
| 3-2-1-172-16
|
Riigikohus |
01.03.2017 |
|
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 20.1, 21.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 15, 24-25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 18.1, 25.
Vt RKTKm nr 3-2-1-171-16, p 20.2.
|
| 3-2-1-171-16
|
Riigikohus |
01.03.2017 |
|
TsMS § 3111 lg 6 rikkumiseks ei saa pidada otsuse eelnevat saatmist e-kirjaga, ilma et menetlusosalisele oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda otsus kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 3141 mõttes. Isegi kui kättetoimetamine toimus muul viisil kui infosüsteemi vahendusel mõjuva põhjuseta, ei oleks see selline menetlusnormi rikkumine, mis muudaks kättetoimetamise olematuks. (p 20.1.)
TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. Kui saadetud e-kirjas puudub igasugune viide TsMS § 3141 lg le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks, ei saa kohus otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p d 13 ja 16). (p 21)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
Kohtutel tuleb esmalt lahendada määruskaebus, milles leitakse, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Alles seejärel, kui kohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning avaldus on esitatud tähtaega rikkudes ja see määrus on jõustunud, tuleb hinnata menetlustähtaja ennistamise taotluse põhjendatust. (p 15)
Tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem loevad kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (vt RKTKm nr 3-2-1-44-12, p d 6-8). Kui E-toimikust on saadetud menetlusosalise esindajale teade, millest nähtub otsuse edasikaebamise tähtpäev, võib menetlusosaline sellest teatest lähtuda ning esineb põhjus tähtaja ennistamiseks. (p 24)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 643 lg 3 eesmärk on vältida apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega kiirustamist, andes teisele poolele võimaluse kaebuse esitamisega seotud menetluslikke asjaolusid selgitada. Kui teine pool suudab põhjendada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise ekslikkust, jääb ära ajakulu, mis tekib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisega ja selle lahendamisega Riigikohtus. (p 18.1.)
Kui Riigikohus jätab muutmata ringkonnakohtu apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, ei takista see apellatsioonkaebuse menetlemist, kui Riigikohus ennistab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Varasem määrus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta kaotab uute asjaolude (ennistamine) tõttu oma tähenduse. (p 25)
TsMS § 307 lg 3 kohaldamise teist alternatiivset eeldust (kui kättetoimetamist ei ole võimalik tõendada) tuleb mõista nii, et see kehtib ka juhul, kui menetlusdokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (ja seda saab ka tõendada), kuid on tõendatud, et menetlusdokument jõudis saajani tegelikult juba varem. E-toimikus dokumendi kättesaamise kinnitamine mingil kindlal kuupäeval ei saa väärata nt saaja hilisemat kinnitust, et tegelikult sai ta dokumendi kätte varasemal kuupäeval. (p 20.2.)
|
| 2-18-17167/38
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
30.04.2019 |
|
Esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust tuleb täita viivitamatult. (p 13)
Esialgse õiguskaitse määruse täidetavuse osas kohaldub TsMS § 467 lg 5. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tuleb puudutatud isikule kätte toimetada, küll aga ei sõltu sellest määruse täidetavus. (p 14)
Esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust tuleb täita viivitamatult. (p 13)
PsAS § 13 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 teine lause ei eelda esialgse õiguskaitse pikendamise jaoks 40 päevani uue taotluse esitamist, vaid üksnes psühhiaatri täiendavat arvamust.
Ühes esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses võib paluda isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist nelja päeva vältel ja ka esialgse õiguskaitse pikendamist 40 päevani. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab rahuldada siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta. TsMS § 534 lg 5 mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. (p 21)
Haigla õigust esitada esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus ei mõjuta PsAS § 13 lg 11, sest see säte ei reguleeri esialgse õiguskaitse pikendamist. (p 22)
|
| 2-17-16390/34
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.12.2019 |
|
Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt ka Riigikohtu 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11). Sellisel juhul ei alga kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg mitte hetkest, mil menetlusosaline avab otsuse e-toimikus, vaid otsuse tema esindajale kättetoimetamisest alates. (p 10)
Advokaaditasu ei ole kuluks, mille hüvitamist saaks ÄS § 170 lg 4 teise lause alusel nõuda koosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud osanikult. (p 11)
|
| 2-18-9218/40
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
16.09.2020 |
|
Tagaseljaotsuse teistmine TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole lubatud, kui tagaseljaotsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud. (p 7)
Kui maakohtu otsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada avaldaja tagaseljaotsuse peale esitatud kajana ja saata see lahendamiseks tagaseljaotsuse teinud kohtule (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 13). (p 16)
Iseenesest ei pea kohus olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta. Kohus saab viimasel juhul tagaseljaotsuses märkida, et see avaldatakse Ametlikes Teadaannetes (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-9-10, p 11; 20. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-13, p 11). (p 10)
Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise eeldused ei ole täidetud, kui kohus jätab otsuse põhjendustes esitamata enda kaalutlused selle kohta, miks ei ole tagaseljaotsust võimalik muul viisil kätte toimetada.
Põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu, on vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud. (p 11)
Kui maakohtu otsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, tuleb Riigikohtule esitatud teistmisavaldust käsitada avaldaja tagaseljaotsuse peale esitatud kajana ja saata see lahendamiseks tagaseljaotsuse teinud kohtule (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 13). (p 16)
Kui tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise kohta puuduvad andmed, tuleb tagaseljaotsuse jõustumise aja ning kaja esitamise tähtaja arvutamiseks hinnata, millal tagaseljaotsus tegelikult kostjani jõudis TsMS § 307 lg 3 mõttes (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 12). (p 12)
Kui tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise kohta puuduvad andmed, tuleb tagaseljaotsuse jõustumise aja ning kaja esitamise tähtaja arvutamiseks hinnata, millal tagaseljaotsus tegelikult kostjani jõudis TsMS § 307 lg 3 mõttes (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-13, p 12). (p 12)
Menetlusdokumendi saab lugeda TsMS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 mõttes kätte toimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada. Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud, samuti peab kättetoimetamine toimuma seaduses sätestatud viisil (vt ka Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑171‑16, p 19). (p 12)
Kui menetlusosaline suri pärast maakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist, läheb pärijale PärS § 130 lg 1 kohaselt üle menetlusosalise menetluslik positsioon, sest TsMS § 209 lg 1 kohaselt on menetlusõigusjärglus võimalik menetluse igas staadiumis. (p 13)
|
| 2-19-11769/30
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
10.03.2021 |
|
Juriidilisele isikule saab menetlusdokumente avalikult kätte toimetada vaid siis, kui TsMS § 317 lg-s 11 sätestatud kättetoimetamise võimalused on ammendunud.
Kuigi TsMS § 317 lg 11 ei täpsusta, millisel elektroonilisel aadressil peab enne avalikku kättetoimetamist üritama juriidilisele isikule menetlusdokumente kätte toimetada, sätestab TsMS § 3111 lg 1 p 2, et kohus võib toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud e-posti aadressil ja telefoninumbril. (p 15)
TsMS § 317 lg-s 1 nimetatud määruse puhul on tegemist kohtu menetlusliku otsustusega, mis peab sisaldama üksnes TsMS § 465 lg-s 1 sätestatud andmeid. Sellist määrust ei pea erinevalt TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetest vormistama eraldi dokumendina ning TsMS § 221 lg 3 järgi võib selle teha pädev kohtuametnik. (p 16)
Kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise mh selleks õigustatud isiku ÄS § 60 lg 4 järgi esitatud avalduse alusel. TsMS § 629 lg 1 ja ÄS § 60 lg 4 ei nõua, et võlausaldaja peab esitama lisaks dokumendid nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus ei kontrolli likvideerimismenetluse algatamise otsustamisel võlausaldaja nõude olemasolu ega tõendatust, ning nõuet tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada ÄS § 213 järgi likvideerimismenetluse käigus. (p 18)
Olukorras, kus äriühing jätab kasutamata võimaluse kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev asjaolu talle ÄS § 203 lg 3 järgi määratud tähtaja jooksul ning ta ei esita mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saanud sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ei saa ta hilisemas menetluses tugineda sellele, et ta on pärast eelnimetatud tähtaja möödumist sundlõpetamise aluseks oleva asjaolu kõrvaldanud. (p 19)
TsMS § 317 lg-s 1 nimetatud määruse puhul on tegemist kohtu menetlusliku otsustusega, mis peab sisaldama üksnes TsMS § 465 lg-s 1 sätestatud andmeid. Sellist määrust ei pea erinevalt TsMS § 465 lg-s 2 sätestatud nõuetest vormistama eraldi dokumendina ning TsMS § 221 lg 3 järgi võib selle teha pädev kohtuametnik. (p 16)
|
| 2-20-123093/24
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
20.04.2022 |
|
TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 2 alusel menetlusdokumenti kätte toimetades loetakse see saajale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödudes selle saatmisest, kui menetlusosalist on lisaks teavitatud TsMS § 3141 lg 1 tagajärjest. (p 9)
Kui menetlusosaline on andnud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teada soovist, et dokumendid saadetakse tema e-posti aadressile, tuleb hagimenetluses eelistada dokumendi TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel kättetoimetamist TsMS § 317 lg 1 või lg 12 alusel kättetoimetamisele. See tähendab, et juhul, kui menetlusdokumenti on võimalik TsMS § 3141 lg 3 p 2 järgi kätte toimetada, ei tohi menetlusdokumenti üldjuhul avalikult kätte toimetada. TsMS § 3141 rakendamisel on suurem tõenäosus, et menetlusosaline saab ka tegelikult menetlusdokumendi kätte. (p 9.1)
Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Seda aga üksnes juhul, kui asjaoludest nähtub, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta. (p 9.2)
Tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud. (p 9.3)
|
| 2-20-8668/38
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
06.05.2022 |
|
Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 järgi võib esitada üksnes täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). TMS § 5 lg 2 kohaselt on täitemenetluse osalised muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Kolmandad isikud, sh võlgniku abikaasa või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, võivad esitada TMS § 222 järgi hagi vara arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu (vt ka RKTKm nr 3-2-1-95-15, p d 20–22). (p 12)
Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kui dokumendi adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist. Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16). Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt RKTKm nr 2-18-9218/40, p 12). (p 15)
Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks elektroonilise kättetoimetamisega TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kui dokumendi adressaat ei kinnita dokumendi kättesaamist. Menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg-te 1 ega 2 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (vt RKTKm nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16). (p 15)
TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Dokumenteerimiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui kättetoimetamise aktist nähtub, et menetlusdokument jäeti adressaadi elukoha aadressile ning adressaat ei tugine sellele, et selle aadressiga kortermaja trepikojas ei olnud elanike postkaste, kuna sel juhul tuleb eeldada, et täitmisteade jäeti adressaadi postkasti. TsMS § 326 (enne 01. jaanuari 2022 kehtinud redaktsioonis) teine eeldus, mille kohaselt tuleb enne dokumendi mahajätmist proovida seda saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega on täidetud kui menetlusosalisele on püütud menetlusdokumenti isiklikult kätte toimetada viiepäevase vahega puhkepäeval kell 14.00 ja tööpäeval kl 11.00. (p 15)
Kuna menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt eelkõige RKTKm nr 3-2-2-3-14, p 7). Kättetoimetamise viisid, mida konkreetsel juhul ei ole võimalik kasutada, ei saa olla tulemuslikud, mistõttu ei pea nendega seotud toiminguid tegema (nt juhul, kui on teada, et adressaat ei ela oma registrijärgses elukohas, ei pea dokument avaliku kättetoimetamise eeldusena olema jäetud seal asuvasse postkasti). (p 16)
TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi on avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Kui need eeldused ei ole täidetud, st kui menetlusosalisele oli võimalik menetlusdokument kätte toimetada TsMS 326 järgi või siis hoiustada TsMS § 327 järgi, siis ei ole kasutatud enne menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist kõiki kättetoimetamise võimalusi. Sel juhul ei saa menetlusdokumendi avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded lugeda dokument adressaadile kättetoimetatuks. (p 16)
TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused avatud loeteluna. Seetõttu ei saa ainuüksi asjaolust, et arestimisakti ei toimetatud võlgnikule kätte, järeldada, et võlgniku õigusi on oluliselt rikutud. Arestimise juurest puudunud võlgniku teavitamine tema õigustest täitemenetluses võib lisaks sellele, et talle toimetatakse kätte arestimisakt (TMS § 75 lg 4), olla tagatud muude toimingutega. (p 19)
Vt RKTKo nr 3-2-1-69-11, p 13. (p 19)
Kui vara arestimise tühisust ei tuvastata, ei tähenda see veel seda, et enampakkumise muid olulisi tingimusi ei ole TMS § 223 lg 1 tähenduses rikutud. Eelkõige on oluline küsimus, kas võlgnikku teavitati enampakkumisest korrakohaselt (TMS § 84 lg 3). Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks on see, et esmane täitmisteade on edastatud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. (p 19)
|
| 2-19-15474/13
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
12.04.2023 |
|
Kui kostja suhtes on tehtud tagaseljaotsus ning samadel asjaoludel oleks võimalik esitada nii kaja kui ka teistmisavaldus, võib kostja valida, kumba võimalust ta kasutab. Õigus valida kaja ja teistmisavalduse esitamise vahel on kostjal nt olukorras, kus temale loeti menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks seaduse nõudeid rikkudes. Kui tagaseljaotsus ei ole teistmisavalduse esitamise ajaks jõustunud, sest kaja esitamise tähtaeg ei ole möödunud, tuleb teistmisavaldust käsitada tagaseljaotsuse peale esitatud kajana. Teistmine on lubatud siis, kui tagaseljaotsus on jõustunud, kuid teistmise tähtaeg ei ole möödunud. (p 10)
Olukorras, kus maakohtule on teada, et kostja võib viibida välisriigis, ei ole kohtul ilma kostja leidmiseks mõistlikke pingutusi tegemata alust eeldada, et välisriigis ei ole võimalik kostjale hagimaterjale nõuetekohaselt kätte toimetada. (p 12)
|
| 2-19-16650/58
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
18.10.2023 |
|
Õigusteenuse lahutamatu osa on kohtu õigeaegne teavitamine volituse lõppemisest ja selle kohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju eest vastutab õigusteenuse osutaja. Kui vandeadvokaadi käsund piirdub üksnes Riigikohtu menetlusega, on tal kohustus kohut sellest teavitada. Samuti on advokaadil kohustus maa- või ringkonnakohtule teatada, et tema volitus piirdus ainult kassatsioonimenetlusega. Õigusteenuse osa on advokaadi kohustus anda kohtule selget informatsiooni, kes on menetlusosalise esindajad. Kui kohus on siiski menetlusdokumendi advokaadile saatnud, on advokaadil kohustus juhtida kohtu tähelepanu enda volituse lõppemisele. Juhul, kui esindusõigus ei olnud kohtu suhtes lõppenud, tuleb advokaadil menetlusdokument ise kliendile edastada ja teavitada viimast vajadusest korraldada enda esindamine või teha menetlustoiming. Kui kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal juhul hoolitseda selle eest, et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. (p 13)
Isegi kui esindaja on advokaat ja kohtule teatatakse uue advokaadi nimetamisest (TsMS § 225 lg 1 teine lause), tuleb kohtule selgelt teatada, kas uus advokaat astub varasema advokaadi asemele või on menetlusosalisel edaspidi mitu esindajat. (p 14)
Ringkonnakohtule esitatud uued tõendid ei saa tagantjärele mõjutada esindusõiguse olemasolu maakohtu menetluses. Esindusõiguse olemasolu hinnatakse toimingu tegemise aja seisuga. (p 19)
Olukorras, kus menetlusosalisel on asjas mitu lepingulist esindajat, kellest üks on advokaat ja teine jurist, ei ole kohtul iseenesest põhjust ega alust piirata ühe esindaja juurdepääsu tsiviilasja materjalidele, sh e-toimikus. Kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat, ei ole tal alust nõuda, et kohus saadaks menetlusdokumendid kõikidele esindajatele. Samuti ei saa menetlusosaline mitme lepingulise esindaja korral valida, millisele neist peab kohus menetlusdokumendid kätte toimetama. (p 18)
|
| 2-22-4432/27
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
15.11.2023 |
|
Erinevalt enne 1. jaanuari 2022 kehtinud TsMS § 326 lg-s 2 sätestatust on alates 1. jaanuarist 2022 menetlusdokumenti võimalik kätte toimetada postkasti jätmisega juba pärast esimest ebaõnnestunud kättetoimetamise katset. Kuna menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga ei ole täpsemalt reguleeritud, ei ole selle kättetoimetajal kohustust üritada dokumente saajale üle anda kindlatel nädalapäevadel või kellaaegadel või arvestada kättetoimetamisel saaja võimalike töökohustuste, eluviiside vms asjaoludega. See ei välista siiski kohtu või muu kättetoimetaja, nt kohtutäituri õigust anda postiteenuse osutajale või kullerile menetlusdokumentide tõhusamaks kättetoimetamiseks konkreetsemaid suuniseid. (p 11)
|
Facebook
Twitter