3-2-1-189-15
|
Riigikohus |
09.03.2016 |
|
Kliendilepingu lõppemine ei mõjuta iseenesest esindaja volitusi. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). (p 10)
TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. (p 13)
TsMS § 3141 lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi. Võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. (p 14)
Kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega peab kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg-st 5 tuleneb kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. (p 15)
Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt. (p 16)
|
| 3-2-2-3-09
|
Riigikohus |
07.04.2009 |
|
Ainuüksi asjaolu tõttu, et hagiavalduse kättetoimetamise teatise kohaselt on avaldajaga samanimeline isik surnud, kuid rahvastikuregistris selle kohta andmed puuduvad, oleks kohus pidanud andmete saamiseks pöörduma teiste asutuste poole.
Teistmisaluste olemasolul on menetlusosalisel õigus esitada teistmisavaldus maakohtu jõustunud otsuse peale ilma kaja esitamata.
Maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrus põhines tagaseljaotsusel, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistab. Tulenevalt TsMS § 702 lg 2 p-st 6 on teistmise aluseks asjaolu, et kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud. Seega on olemas alus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse teistmiseks.
|
| 3-2-1-97-09
|
Riigikohus |
30.09.2009 |
|
TsÜS § 135 lg-t 1 ei saa tähtaja kulgemise alguse osas kohaldada nii, et kui tähtaja algust määrav kalendripäev või sündmus ei lange tööpäevale, algab tähtaja kulgemine järgmisel tööpäeval. Selline kord on kehtestatud ainult tähtpäeva saabumise kohta TsÜS § 136 lg-s 8.
Kohtutel tuleb tagada toimikusse ainult korrektselt täidetud kättetoimetamist tõendavate dokumentide lisamine. Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte.
Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-84-07.
Üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
|
| 3-2-1-81-10
|
Riigikohus |
25.10.2010 |
|
Trahvi määramisest TsMS § 314 lg 6 teise lause järgi, tuleb TsMS § 46 lg 2 järgi eelnevalt hoiatada. Hoiatus on võimalik lisada elektrooniliselt saadetavale kohtukutsele.
Olukorras, kus menetlusosaline on kohtule oma e-posti aadressi avaldanud ja kohus on sama kohtuasja käigus menetlusosalisele selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ning menetlusosaline on nende kättesaamist kinnitanud, ei pea kohus tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid selle e-posti teel edastatud kohtukutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll on menetlusosalisel endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud, vaidlustades trahvi määramist.
Olukorras, kus menetlusosaline on kohtule oma e-posti aadressi avaldanud ja kohus on sama kohtuasja käigus menetlusosalisele selle e-posti aadressi kaudu dokumente edastanud ning menetlusosaline on nende kättesaamist kinnitanud, ei pea kohus tegema täiendavaid järelepärimisi ega koguma tõendeid selle e-posti teel edastatud kohtukutse tegeliku kättesaamise kohta. Küll on menetlusosalisel endal õigus tõendada, et ta kutset kätte ei saanud.
|
| 3-2-1-99-15
|
Riigikohus |
07.10.2015 |
|
Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise TsMS § 3111 lg 3 kohaselt automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11). (p 12)
Menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. (p 14)
|
| 3-2-1-93-14
|
Riigikohus |
03.11.2014 |
|
Menetluskulude jätmine hagejate kanda nende osasid märkimata ei olnud põhimenetluses õige. Kumbki hageja esitas kostja vastu eraldi nõude ja seda tulnuks arvestada ka menetluskulude jaotamisel. (p 21)
Asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kulud. TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Samas on kolleegiumi arvates vastavalt kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. (p 22)
Kohtul oleks mõistlik kasutada selliseid kättetoimetamisteatisi, mis võimaldaks TsMS § 327 tingimuste täitmist kontrollida ja võimalusel ka nt eelistada dokumendi hoiustamisele selle mahajätmist (ja selle dokumenteerimist) TsMS § 326 kohaselt. Selline kättetoimetamine tagab saajale suurema tõenäosusega dokumendiga tutvumise võimaluse ja võimaldab kättetoimetamise ka kiiremini läbi viia. (p 15)
Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
Tulenevalt TsMS § 327 lg 3 esimesest lausest saab määruse lugeda kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Edastamine tähendab selle sätte tähenduses postitamise korral dokumendi ärasaatmist. Seega tuleb kolme päeva arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast. (p 17)
|
| 3-2-1-24-03
|
Riigikohus |
03.03.2003 |
|
Juriidilisele isikule loetakse TsMS § 28 lg 8 kohaselt kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. TsMS § 202 lg 1 järgi antakse tagaseljaotsuse ärakiri poolele kätte kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud korras.
Kaja esitamise tähtaja ennistamiseks TsMS § 45 lg 1 kohaselt puudub alus. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmandate isikute suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kohus toimetas õigesti hagimaterjalid, kohtukutse ja tagaseljaotsuse ärakirja kostja registrisse kantud aadressil ning need tuleb TsMS § 28 lg 8 kohaselt kostjale kätteantuks lugeda.
|
| 3-2-1-39-07
|
Riigikohus |
25.05.2007 |
|
TsMS § 306 lg-te 1-3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise kasutades tagastanud kohtule kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seejuures ei saa kohtutäitur mõne kättetoimetamisviisi eripärast ning tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise loogikast lähtudes menetlusdokumenti kätte toimetades kasutada kõiki TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise. Samuti ei pruugi olla otstarbekas talle sellist kohustust panna.
TsMS § 315 lg-test 1 ja 4 ning KTS §-st 2527 tulenevalt on kohtutäituri ametikohustuseks ka menetlusdokumentide kättetoimetamine. Seega ei ole kohtutäituril õigust keelduda kohtu antud korraldusest menetlusdokument kätte toimetada, v.a juhtudel, mil seadus annab kohtutäiturile õiguse keelduda täitetoimingute tegemisest (TMS § 7).
Menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.
|
| 3-2-1-36-99
|
Riigikohus |
12.03.1999 |
|
TsMS § 31 lg 1 mõtte kohaselt (TsKS § 30 lg 1) on protsessiosaline kohustatud kohtule teatama igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, olgu siis elukoha muutus ajutine või alaline. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse kohtukutse kätte toimetatuks kui adressaat ei viibi sellel aadressil, mille ta ise on kohtu poole pöördudes oma aadressina märkinud.
|
| 3-2-1-122-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-2-1-04.
Kassatsioonimenetluses kantud õigusabikuludeks on üksnes vandeadvokaadile tehtud kulutused.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-92-01 ja nr 3-2-1-7-03.
Korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-78-03.
Esmase täitekutse avaldamisele väljaandes Ametlikud Teadaanded põhjusel, et võlgniku viibimiskoht ei ole teada, tuleb vastavalt kohaldada TsMS §-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saadud esmast täitekutset kätte anda muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil.
Hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule selle väljaande vahendusel edastatud ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada tema informeerimist täitemenetlusest muul viisil.
|
| 3-2-1-159-00
|
Riigikohus |
13.12.2000 |
|
Kutse vastuvõtmisest kõrvalhoidumist saab tõlgendada kutse vastuvõtmisest keeldumiseks.
Volitaja on kohustatud TsK § 398 lg 2 p 2 kohaselt hüvitamata volinikule tema poolt kantud kulutused, mis olid vajalikud käsundi täitmiseks. Kohtud tuvastasid, et volinik käsundit ei täitnud ja kulutusi ei tõendanud. Seega ei olnud volitaja kohustatud kostjale raha maksma ning ettemaksuna tasutud raha kuulus kostjalt sissenõudmisele.
|
| 3-2-3-26-96
|
Riigikohus |
24.10.1996 |
|
Kostja kutsutakse ajalehekuulutusega kohtusse ainult siis, kui kostja elu- või asukoht on hagejale teadmata vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
Kohtuotsus kannab kohtuotsuse kuupäeva. Kohtuotsus kannab kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui kohtuotsus tehti hiljem teatavaks, peab otsus kandma kuupäeva, mil ta avalikult kuulutati.
|
| 3-2-3-5-98
|
Riigikohus |
14.05.1998 |
|
Esimese astme kohtu otsus kuulub tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud.
|
| 3-2-3-3-01
|
Riigikohus |
03.04.2001 |
|
TsMS § 27 lg 2 sätestab, et kui hageja soovib kostja kutsumist kohtusse ajalehekuulutusega, siis ta peab kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Toimikus ei ole politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse vastavat õiendit. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 27 lg 2 nõuded olid täitmata ja kutsus kostja ekslikult kohtusse ajalehekuulutusega.
|
| 3-2-1-140-07
|
Riigikohus |
13.02.2008 |
|
TsÜS § 88 lg 1 teise lause kohaselt on tühine olemasoleva käsutuskeeluga vastuolus olev hagi tagamine ning mitme keelumärke kandmine sama kinnisasja kohta on keelatud. Nimetatud säte lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
Advokaadil tuleb edastada tema poolt kohtule esitatavate menetlusdokumentide ärakirjad ise vastaspoole advokaadile ning teavitada sellest ka kohut.
Kriminaalasjas tehtud lahend ei mõjuta tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni.
TsÜS § 88 lg 1 teine lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
VÕS § 80 lg-st 6 tuleneb, et kolmas isik ei saa n-ö käsutada lepingupoolte positsiooni, mh nt lepingut tühistada või sellest poole asemel taganeda.
Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid. Kui sellise lepingu esemeks on kinnisasi, peab leping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see TsÜS § 85 (või enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 68) kohaselt kaasa tuua kogu tehingu, (sh notariaalselt tõestatud lepingu) tühisuse, kuna ilmselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta.
AÕS § 119 lg 2 saab kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist.
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist.
Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
Lähtuvalt TsMS § 207 lg-st 2 osalevad kaashagejad või -kostjad üldiselt menetluses iseseisvalt ning ainult juhul, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes nende kõigi suhtes, loetakse ühe kaashageja või -kostja taotlus, kaebus vms TsMS § 207 lg 3 kohaselt esitatuks ka teise kaashageja või -kostja poolt. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas. Advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses.
TsMS § 183 lg 2 kohaselt on pankrotivõlgnikule menetlusabi andmine võimalik vaid juhul, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, eelkõige pankrotivõlausaldajad. Kindlasti ei peaks menetlusabi andma juhul, kui põhilised (maksevõimelised) pankrotivõlausaldajad on võlgnikuga seotud nt osalussuhete kaudu.
TsÜS § 90 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt toob formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. Notariaalselt tõestatud lepingu tühistamise avaldus ei pea olema samuti notariaalselt tõestatud. Lepingu tühistamise avaldus võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Ühe lepingu tühisusega või tühistamisega ei kaasne automaatselt sellega seotud lepingu tühisust või tühistamist.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist. TsÜS § 131 lg 1 on võimalik tõlgendada selliselt, et lepingu sõlminud isik võib tühistada lepingu ka juhul, kui oma kohustusi ei rikkunud mitte üksnes tema enda esindaja, vaid ka selle isiku esindaja, kelle korraldusel ta lepingu sõlmis, eeldusel et: korralduse alusel lepingu sõlminud isik oli korraldusega seotud, st oli kohustatud selle täitma enda ja korralduse andja vahelise lepingu alusel; korralduse andja esindaja rikkus korralduse andmisel oma kohustusi korralduse andja vastu; korralduse alusel sõlmitud leping on vastuolus korralduse andja huvidega; sõlmitud lepingu teine pool teadis korralduse andja esindaja kohustuste rikkumisest või pidi seda teadma. Selline käsitlus on võimalik vaid n-ö majanduslikult ühtsete lepingute puhul, kus lepingu sõlminud isik tegutseb mingi vara omandamiseks või võõrandamiseks lepingut sõlmides korralduse andja huvides n-ö usaldussuhte alusel. Sel juhul oleks võimalik korralduse andja ja tema esindaja vaheline õigussuhe koos selle puudustega n-ö üle kanda lepingupoolele TsÜS § 131 lg 1 alusel. Vastasel juhul oleks võimalik "vahemehe" tehingusse toomisega TsÜS § 131 lg 1 toimet põhjendamatult kitsendada. Tüüpiliselt võiks sellise suhtena kõne alla tulla just liisingulepingu alusel tekkiv suhe.
Asjaõiguslepingut ei saa üldjuhul tühistada esindaja kohustuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 alusel), kuna see eeldab TsÜS § 131 lg 1 kohaselt tehingu tingimuse analüüsimist, mis saab puudutada esmajoones võlaõiguslikku (kausaal)tehingut.
Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Erandina on käsutustehing vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Sama kehtib esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS § 131 vahekorra kohta §-ga 86. Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Võimalik ostuhinna tasumata jätmine puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust ühegi vaidlusaluse lepingu (sh müügilepingu) tühisuse hindamisel.
Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
Kuna tsiviilasja hinnast lähtudes arvestatakse mitmeid menetluskulusid, peaks tsiviilasja hind nähtuma selgelt ka kohtulahendist endast.
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-04. Hea usu põhimõtte alusel saab erandkorras piirata subjektiivsete õiguste kasutamist.
|
| 3-2-2-3-10
|
Riigikohus |
17.05.2010 |
|
TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega.
Toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud menetlusdokumendi kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte. Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalise esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg.
Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.
Teistmise korras saab uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 6).
Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). TsMS § 314 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.
|
| 3-2-2-9-09
|
Riigikohus |
11.01.2010 |
|
Maakohus saatis avaldaja aadressile teate tagaseljaotsuse hoiustamise kohta maakohtu tsiviilkantseleis TsMS § 327 lg 1 järgi, teades enne, et tagaseljaotsuse kättetoimetamine samal aadressil oli ebaõnnestunud, sest väljastusteate märke kohaselt avaldaja enam sellel aadressil ei elanud. TsMS §-de 326 ja 327 kohaselt saab dokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et kohtul on selge, et koht, kus dokumenti prooviti üle anda, on tõepoolest saaja elu- või äriruum. Kohus peab tegema endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks.
Avaldajale ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud. TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud.
|
Facebook
Twitter