3-3-1-22-97
|
Riigikohus |
23.07.1997 |
|
Kinnistu koosseisus olnud hoonete individualiseeritaval kujul säilimise kindlaksmääramisel tuleb iga hoonet, mida on võimalik eraldi ekspluateerida, vaadelda iseseisva objektina.
|
| 3-3-1-21-97
|
Riigikohus |
18.09.1997 |
|
Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a.
Maareformi seaduse § 8 lg. 1 kohaselt ei kuulu Taluseaduse alusel seaduslikus korras talumaa põliseks kasutamiseks antud maa omandireformi korras tagastamisele, välja arvatud siis, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. 19. detsembri 1991. a. Ülemnõukogu otsuse punkti 2 alapunkt 6 loeb Taluseaduse alusel seaduslikult antud maaks talumaad, mille põlise maakasutuse otsused on tehtud enne 18. oktoobrit 1991. a. Talu taastamise eelisõigus oli Taluseaduse § 8 lg. 2 kohaselt 2 aasta jooksul alates Taluseaduse jõustumisest kuni 25. detsembrini 1991. a. Omandireformi aluste seadus ja Ülemnõukogu 20. juuni 1991. a. otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel.
HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
|
| 3-3-1-24-97
|
Riigikohus |
19.09.1997 |
|
Kui tagastatava vara hulgas on kultuuri- või sotsiaalobjekt või riikliku või kohaliku kaitse all olev objekt, mis on riigi või munitsipaal- või juriidilise isiku omanduses, saab tagastamise otsustada pärast seda, kui vastav volikogu on otsustanud, et nimetatud objekti tagastamine ei kahjusta riigi või kohaliku haldusüksuse huve.
Kuna polikliinik on tervishoiuasutus, siis selle tagastamise otsustamisel on tegemist ORAS § 12 lg. 3 p. 5 mõttes sotsiaalobjektiga.
Kas konkreetse sotsiaalobjekti tagastamine kahjustab riigi või haldusüksuse huve, otsustab ORAS § 12 lg. 3 p. 5 kohaselt Vabariigi Valitsus valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse ettepaneku alusel.
|
| 3-3-1-25-97
|
Riigikohus |
19.09.1997 |
|
Riigistamine toimub vara ülevõtmise teel, mille kohta koostatakse ka vastav akt.
Erastamisagentuur peab Erastamisseaduse nõuete täitmiseks kontrollima, et erastatav vara on riigi omandis.
|
| 3-3-1-26-97
|
Riigikohus |
03.10.1997 |
|
Kui kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on kohaliku omavalitsuse ametniku palgamäär (ametipalk) 1997. a, siis saab kohus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ainult kohtutoimikus olevast õiendist tema palgamäära (ametipalga) kohta 1996. a.
Kohtul puudub võimalus suurendada esitatud nõuet, kui kaebaja on nõudnud teenistusest sunnitult puudutud aja eest väiksemat tasu, kui tal õigus oleks nõuda.
Kui kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kui suur on kohaliku omavalitsuse ametniku palgamäär (ametipalk) 1997. a, siis saab kohus teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ainult kohtutoimikus olevast õiendist tema palgamäära (ametipalga) kohta 1996. a.
Teenistusvahekord määratud ajaks teenistusse võetud ametnikuga tuleb lugeda lõppenuks teenistustähtaja möödumise tõttu ATS § 113 järgi ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Määratud ajaks teenistusse võetud ametnikku, kes on teenistusest vabastatud seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja möödumist. Tema vabastamine tuleb vormistada ATS § 113 lg. 1 järgi.
|
| 3-3-1-27-97
|
Riigikohus |
03.10.1997 |
|
Kui omandireformi õigustatud subjekt on esitanud taotluse sellise vara tagastamiseks, mis vastavalt ORAS § 12 alusel tagastamisele ei kuulu, peab kohaliku omavalitsuse täitevorgan andma korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta, viidates ORAS § 12 vastavatele lõigetele ja punktidele. Korraldus peab sisaldama ka kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsust kompenseerimise menetluse alustamise või sellest keeldumise kohta.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras. Kohus ei saa võtta endale haldusorgani pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisõigust. Kohus saab kaebuse alusel vaid kontrollida haldusorgani otsustuse seaduslikkust.
|
| 3-3-1-28-97
|
Riigikohus |
17.10.1997 |
|
HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Kohus peab kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab riigi huve maakonnas maavanem, kes teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle ja kellel on õigus pöörduda riigi huvides halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
Valitsusasutuste hallatav riigiasutus ei ole juriidiline isik, seetõttu puudub tal HKS §-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. Riigi huvisid esindab maakonnas maavanem, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab riigi huve maakonnas maavanem, kes teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle ja kellel on õigus pöörduda riigi huvides halduskohtusse protestiga HKS § 5 lg. 3 alusel.
Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üle. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata pealkirjale.
Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üle. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata pealkirjale.
|
| 3-3-1-29-97
|
Riigikohus |
31.10.1997 |
|
Kohaliku omavalitsuse täitevorgan otsustab omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastamise või kompenseerimise "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p. 24 kohaselt ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning täitevorgani enda poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Vara tagastamise või mittetagastamise küsimuse otsustamisel ei ole omavalitsuse täitevorgan pädev muutma või tühistama ÕVVTK kohaliku komisjoni otsust.
Maa ostueesõigusega erastamisel peab valla- või linnavalitsuse korralduses olema märgitud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkti 15 kohaselt järgmised olulised tingimused: maa ostueesõigusega erastamise õiguslik alus koos viitega Maareformi seaduse vastavale sättele, andmed erastamist taotleva isiku kohta, maa asukoht ja selle pindala, maa sihtotstarve, maa maksustamishind (krooni ruutmeetrilt või hektarilt) ja vajadusel muud maa erastamise tingimused.
Kui õigustatud subjekt on esitanud taotluse tagastamisele mittekuuluva maa tagastamiseks, peab kohaliku omavalitsuse täitevorgan andma korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta, viidates Maareformi seaduse § 6 lg. 2 vastavatele punktidele. Nimetatud korraldus peab sisaldama ka kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsustust kompenseerimise menetluse alustamise või sellest keeldumise kohta.
|
| 3-3-1-30-97
|
Riigikohus |
07.11.1997 |
|
Haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib võtta oma pädevusse küsimusi, mis on seadusega või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega normi adressaadiks olevat organit määratlemata antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kui aga mingi küsimus on antud valla- või omavalitsuse pädevusse, siis ei ole valla- või linnavolikogul õigust seda küsimust otsustada.
|
| 3-3-1-31-97
|
Riigikohus |
28.11.1997 |
|
LE peatüki "XIII. Peatumine ja parkimine" nõuded ei laiene peatumisele reguleerija märguandel. Küll aga tuleb reguleerija märguandel peatumisel järgida nõudeid, millised on sätestatud LE punktis 72. Nõuded peatumismärguandel peatumisele on sätestatud Liikluseeskirja lisa 1 "Liikluse reguleerimise märguanded" punkti 2 "Reguleerija märguanded" osas "Peatumismärguanded".
|
| 3-3-1-33-97
|
Riigikohus |
05.12.1997 |
|
Riigikogu otsus teenistusvahekorra lõpetamise kohta on avalik-õigusliku iseloomuga üksikakt ja halduskohus on pädev läbi vaatama kaebusi selle otsuse peale.
|
| 3-3-1-35-97
|
Riigikohus |
16.01.1998 |
|
Volitatud esindajale asja arutamisele kutse saatmata jätmine rikub esindaja õigusi.
Haldusõiguserikkumise asja arutamisele saab kutsuda alles pärast haldusõiguserikkumise protokolli koostamist.
Volitatud esindajale asja arutamisele kutse saatmata jätmine rikub esindaja õigusi.
|
| 3-3-1-37-97
|
Riigikohus |
23.01.1998 |
|
HKS § 37 lg. 1 kohaselt võib ringkonnakohus muuta või tühistada kohtuotsuse või -määruse ja teha uue otsuse või määruse. Kohtul on õigus kasutada talle menetlusseadusega antud volitusi ja ta ei ole seotud apellatsioonkaebuses esitatud taotlusega.
Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.
|
| 3-3-1-2-98
|
Riigikohus |
30.01.1998 |
|
HÕS §-s 143 märgitud "avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus" hõlmab ka HÕS §-s 232 sätestatud alusel antud korraldust haldusõiguserikkuja toimetamiseks politseisse haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks.
|
| 3-3-1-3-98
|
Riigikohus |
06.02.1998 |
|
25. aprillist 1997. a. kehtib Täitemenetluse seadustiku § 77 lg. 2 redaktsioonis, mille kohaselt kaebused täitevosakonna juhataja otsuse peale vaadatakse läbi selle maa- ja linnakohtu poolt, kus täitevosakond asub. Seega ei kuulu alates 25. aprillist 1997. a. kaebused täituri peale lahendamisele halduskohtus.
|
| 3-3-1-4-98
|
Riigikohus |
20.02.1998 |
|
Kui Eesti Panga Nõukogu otsus panga tegevuslitsentsi tühistamise kohta vormistatakse istungi protokollis üksnes resolutsioonina, siis on ta vormistatud ekslikult, kuna selline protokolliline otsus peab olema motiveeritud.
|
| 3-3-1-5-98
|
Riigikohus |
06.03.1998 |
|
Kui maksuõiguserikkumisel on haldusõiguserikkumise tunnused, peab maksuamet sellist õiguserikkumist menetlema Haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud korras, teistel juhtudel aga Maksukorralduse seadusega sätestatud korras.
Tulumaksuseaduse mõttest ja selle seaduse §-st 2 p. 1 ja 9 tuleneb, et Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 on kohaldatav ka füüsilistele isikutele, kes on saanud tulu vastavalt sama seaduse §-le 9 lg. 1 p. 2. Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 kohaselt arvatakse maksumaksja tulust maha tema ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused.
Kui esinevad asjaolud, mis on piisavaks aluseks, et kahelda maksumaksja väidetavates kulutustes ja maksumaksja ei esita maksuhaldurile seadusega nõutud dokumente, vaid üksnes nende koopiaid, siis pole võimalik kohaldada Tulumaksuseaduse § 13 lg. 1 ja arvata maksumaksja tulust maha dokumentaalselt tõestatud kulutusi.
|
| 3-3-1-6-98
|
Riigikohus |
06.03.1998 |
|
Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.
Kui korteriühistu liikmeks on eluruumi erastamise kohustatud subjekt, siis omab korteriühistule tähtsust asjaolu, kas see subjekt kui ühistu liige on seaduspärane või mitte. Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.
|
| 3-3-1-8-98
|
Riigikohus |
13.03.1998 |
|
Kodakondsuse seaduse §-s 19 lg. 3 sätestatud kinnitamise kohustus, et isik jätkuvalt soovib eesti kodakondsust, ei laiene alla 15-aastasele alaealisele, kellele kodakondsust on taotlenud vanemad.
Kui enda naturalisatsiooni taotlev vanem ei esita Kodakondsuse seaduse §-ga 19 lg. 3 nõutavat kinnitust, siis tema sooviavalduse menetlemise lõpetamisega lõpeb ka menetlus alla 15-aastase alaealise osas, kellele kodakondsust taotleti koos vanemaga.
Kui alla 15-aastasele alaealisele taotleti kodakondsust Kodakondsuse seaduse § 14 alusel, siis tuleb talle ka pärast 15-aastaseks saamist anda kodakondsus sama sätte alusel, esitamata nõudeid eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise kohta.
|
| 3-3-1-7-98
|
Riigikohus |
13.03.1998 |
|
Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta Põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega.
|
Facebook
Twitter