3-1-1-52-02
|
Riigikohus |
28.03.2002 |
|
Vastavalt KrMK § 73 lg-s 51 sätestatule pikendatakse vahi all pidamise tähtaega vahi alla võtmist reguleerivate sätete alusel, mis muuhulgas tähendab seda, et ka vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad. Sellest lähtuvalt oleks väär väita, et kohus ei või reageerida vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlusele isiku vahi alla võtmisega, kui kriminaalasja materjalidest lähtuvalt peaks selleks olema vajadus (nt kui isik, kelle vahi all pidamise tähtaega soovitakse pikendada, viibib tegelikult vabaduses).
Põhjendatud kuriteokahtlusest üksi ei piisa veel isiku vahi alla võtmiseks. Selleks peab olema põhjendatud ka vahistusaluse olemasolu. See tähendab, et vahistusmääruses tuleb lisaks vahistusaluse äranäitamisele igal juhul ka selgitada, miks võib vahistatav kas pakku minna või jätkata kuritegude toimepanemist. Põhjendatud kahtlus peab tuginema konkreetsele informatsioonile, kuid kõnealune informatsioon ei pea olema obligatoorselt tõendi kvaliteediga KrMK § 48 mõttes.
|
| 3-1-2-1-02
|
Riigikohus |
27.03.2002 |
|
|
| 3-1-1-25-02
|
Riigikohus |
20.03.2002 |
|
Tõlgi osavõtu kohustus menetlusest ei ole asendatav vastavakeelsete blankettide kasutamisega, vaid uurija on kohustatud selgitama, kas menetlustoimingus osalevad isikud valdavad selle toimingu läbiviimise keelt ning selgitama neile õigust kaasata tõlk.
Kriminaalasja menetlemisel on lubamatu suhtuda menetlusosaliste õiguste selgitamisse formaalselt. Õiguste selgitamine tunnistajale KrMK § 132 lg 2 mõttes tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulist avaldamist ning nende sätete sisu lahtimõtestamist uurija poolt. Õiguste selgitamiseks ei saa lugeda üksnes allkirja võtmist KrmK paragrahvide loetelule ega ka ülekuulatavale võimaluse andmist lugeda iseseisvalt menetluskoodeksi vastavaid paragrahve.
Isiku õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest iseenda vastu ei saa lugeda ülekuulatava suvaotsuseks ja seetõttu peaks ütluste andmisest keeldumise põhjendatus olema ka põhimõtteliselt kontrollitav. Kehtivas menetlusõiguses sellist kontrollmehhanismi ei sisaldu. Ütluste andmisest keeldumise õiguse piiramine kõnealuse mehhanismi puudumise motiivil oleks aga vastuolus PS § 11 teises lõikes sisalduva põhiõiguse olemuse moonutamatuse nõudega. Sellise moonutamisega oleks ilmselt tegemist ka siis, kui nõuda, et ütluste andmisest võiks keelduda vaid see isik, kelle puhul ütluste andmine peaks absoluutse kindlusega tähendama tema süüditunnistamist.
|
| 3-1-1-26-02
|
Riigikohus |
20.03.2002 |
|
Väärtpaberiinspektsioonil oli õigus rikkumiste puhul koostada ettekirjutusi, kuid nõustuda tuleb Finantsinspektsiooni seisukohaga, et ettekirjutuse koostamise vajadus sõltub rikkumise iseloomust ega ole alati kohustuslik, seega ei ole isikule eelnevalt tehtud täitmata jäänud ettekirjutus haldusvastutuse kohaldamise vajalik tingimus.
Väärtpaberiinspektsioonil puudub seadusest tulenev volitus teostada tarbijakaitsealast riiklikku järelevalvet.
Kuni 1. jaanuarini 2002. a kehtinud Väärtpaberituru seaduse sõnastusest tulenevalt on seadusandja määratlenud väärtpaberivahendaja mõiste konkreetsete toimingute (väärtpaberite valitsemine, väärtpaberitehingute tegemine ja väärtpaberite väljalasete tagamine) tegemise või korraldamise kaudu. Isik, kes pakub klientidele finantsprogramme, tegeleb väärtpaberitehingute tegemise korraldamise teenuse osutamisega.
|
| 3-1-1-32-02
|
Riigikohus |
19.03.2002 |
|
Kui isiku süüdimõistmisel karistatakse teda KrK eriosa vastava sätte sanktsioonis ettenähtust ebaõigesti kergema karistusega, ei või pärast sellise kohtuotsuse tühistamist asja uuesti arutav kohus mõista kohtualusele raskemat karistust kui tühistatud kohtuotsusega, kui kaebuse otsusele esitasid vaid kohtualune, tema seaduslik esindaja või kaitsja või kui protestis palusid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist.
Tulenevalt AKKS § 36 lg-st 2 ei või esimese astme kohus ringkonnakohtust uueks arutamiseks saadetud asjas kohtualusele mõista raskemat karistust kui oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega. Seda põhimõtet tuleb seaduse analoogia korras rakendada ka kohtuotsuse uueks arutamiseks saatmise korral Riigikohtu poolt.
|
| 3-1-1-48-02
|
Riigikohus |
19.03.2002 |
|
Vahi all pidamise tähtaja lõppemise korral ei saa seda enam pikendada. Kohtumäärus, millega formaalselt seda tähtaega siiski pikendatakse, kujutab endast sisuliselt vahi alla võtmist.
|
| 3-1-1-15-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Sealäga separeerimisel saadud kuivainet ei saa JS kohaselt lugeda eri aineks vaid jäätmete (sealäga) kõrvaldamistoimingu tagajärjel saadud jäätmete taaskasutamistoimingu esemeks.
|
| 3-1-1-42-02
|
Riigikohus |
13.03.2002 |
|
|
| 3-1-1-37-02
|
Riigikohus |
11.03.2002 |
|
Kohtuotsuse kohtualusele arusaadavas keeles kätteandmata või saatmata jätmine tuleb tunnistada kassatsioonkaebuse tähtaja möödalaskmisel mõjuvaks põhjuseks.
|
| 3-1-1-16-02
|
Riigikohus |
05.03.2002 |
|
Salakaubaveo esemeks olnud kaubalt käibemaksu tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveoga tekitatud kahjuna.
Maksude tasumata jätmine ei ole käsitatav salakaubaveo kriminaalõiguslikku tähendust omava tagajärjena.
|
| 3-1-1-17-02
|
Riigikohus |
05.03.2002 |
|
Haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Karistusõiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt tehakse sellest erand vastutust kergendava või tühistava seaduse puhul. HÕS § 4 lg 2 kohaselt on haldusõiguserikkumise eest vastutust kergendaval või tühistaval seadusel tagasiulatuv jõud.
|
| 3-1-1-117-01
|
Riigikohus |
28.02.2002 |
|
Munitsipaalkooli direktor ei ole KOV ametnik ega saa seetõttu olla ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes.
|
| 3-1-1-14-02
|
Riigikohus |
20.02.2002 |
|
Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine on üldjuhul põhjendatud väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Nimetatud asjaoludele peab viitama ka kohtuotsuse motiivides.
|
| 3-1-1-27-02
|
Riigikohus |
18.02.2002 |
|
|
| 3-1-1-6-02
|
Riigikohus |
13.02.2002 |
|
Apellatsioonkaebuses esitatud argumentide analüüsimata jätmine ringkonnakohtu otsuses on käsitatav motiivide puudumisena selles.
Ringkonnakohtu kohustus oma otsuses esitatud seisukohti motiveerida hõlmab kohustust analüüsida apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti ja anda kohtuotsuses neile omapoolne hinnang. Esimese astme kohtu põhjendustega nõustumisele viidates nende kordamata jätmine on õigustatud üksnes nende asjaolude ja tõendite osas, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja hinnatud.
|
| 3-1-1-7-02
|
Riigikohus |
12.02.2002 |
|
Vastavalt LS § 20 lg-s 5 sätestatule loetakse mootorsõiduki juht, kes põgeneb sündmuskohalt, keeldub joobeseisundi kontrollimisest või tarvitab joovet esilekutsuvaid aineid pärast joobe kontrollimise või selle tuvastamise ettepaneku tegemist, joobeseisundis olevaks.
Samas ei sätestata üheski õigusaktis, kuidas peaks LS § 20 lg-le 5 vastaval juhtumil alkoholijoobe tuvastamise vormistama. Sellises olukorras on põhjendatud tuginemine õiguse analoogiale ning isiku joobe fikseerimine joobeseisundi tuvastamise protokollis vastavalt VV määrusega kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra
§ 5 lg-s 3 sätestatule väliste joobetunnuste põhjal ja kahe tunnistaja juuresolekul.
|
| 3-1-1-13-02
|
Riigikohus |
11.02.2002 |
|
AKKS § 68 lg 1 p-st 1 lähtuvalt ei ole erikaebe korras vaidlustatav kohtumäärus, millega jäetakse vahi alla võtmise tõkend muutmata.
|
| 3-1-1-8-02
|
Riigikohus |
08.02.2002 |
|
Liiklusõnnetuse akti koostamata jätmine ei ole käsitatav haldusõiguserikkumise asja menetlusnormide olulise rikkumisena.
Kaebuse esitaja kui menetlusosalise ringkonnakohtu istungile kutsumata jätmise puhul on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega HÕS § 325 lg 1 mõttes. Kaebuse esitaja kutsumiseks kohtuistungile, kus vaadatakse asja läbi apellatsiooni korras, ei saa lugeda seda, et ta oli kutsutud samal päeval toimunud kohtuistungile, kus vaadati läbi tema erikaebus, milles taotleti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
|
| 3-1-1-9-02
|
Riigikohus |
07.02.2002 |
|
|
| 3-1-1-10-02
|
Riigikohus |
07.02.2002 |
|
Õigusselguse printsiibist lähtudes peaks haldusõiguserikkumise otsuses fikseerima, mida konkreetselt on karistuse mõistmisel arvestatud vastutust kergendavaks või raskendavaks asjaoluks, kuid nende väljatoomata jätmine ei ole iseenesest alus otsuse tühistamiseks.
|
Facebook
Twitter