3-2-1-73-02
|
Riigikohus |
21.05.2002 |
|
Panga õigust keelduda ülekande tegemisest lepingu p 8 alusel tuleb tõlgendada lähtudes tarbijakaitseseaduse § 5 lg-tes 2 ja 3 ja TsÜS § 64 lg-s 2 sätestatut ning panga süüd hinnata panganduses mõistlikuks peetavast hoolsusastmest.
1. aprillil 1998. a kehtinud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 2 sätestas seaduse objektina ka pangandusteenused. Pangandusteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu tõlgendamise tuleb arvestada TKS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatut.
TsK § 227 sätestab süü presumptsiooni, kuna süü puudumist peab tõendama isik, kes on kohustist rikkunud. Samas võimaldab TsK § 229 võtta arvesse ka teise poole süüd.
|
| 3-2-1-50-02
|
Riigikohus |
20.05.2002 |
|
Töölepingu järgi kohustus tööandja tõstma töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi tõusule, 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks. Vaidlus osas, mis puudutab elukalliduse indeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutamist, tuleb lahendada TsÜS § 64 lg-tele 1 ja 2 tuginedes.
Töövaidluses väitis tööandja, et kokkulepe töötajaga palga tõstmiseks vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele on täidetud, kuna elukalliduse tõus on töötajale kompenseeritud erinevate palgatõusudega. Apellatsioonikohus ei ole sellele väitele TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut rikkudes hinnangut andnud.
Lisatasu on palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Selliselt oli kokku lepitud ka töölepingus ning nõustuda ei saa tööandja väitega, et lisatasu maksti töötajale tagamaks põhipalga suurenemist seoses elukalliduse tõusuga.
Töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna tööandja ei täitnud lepingujärgset kohustust tõsta kaks korda aastas töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. Ainuüksi asjaolu, et tööandja ei tõstnud töötaja palka lepingujärgselt kaks korda aastas, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Oluline on, et saavutatakse kokku lepitud tulemus - töötaja palgatõus vastavuses elukalliduse tõusuga.
|
| 3-2-1-55-02
|
Riigikohus |
08.05.2002 |
|
Rendilepingu p 4.1.7. järgi maksab rentnik rendileandjale amortisatsiooniraha ja korraldab vara parenduste tegemise amortisatsiooniraha ulatuses. Rentnik ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ringkonnakohtu tõlgenduse järgi oli leping suunatud sellele, et tegelikult raha tasumist ei toimugi. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 64 lg-st 1 ja arvestada TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohtu tõlgendus neile nõuetele ei vasta.
Hageja ei taotlenud rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist lepingu p.9.2.2 ja RenS § 18 p 2 alusel seetõttu, et rentnik ei ole tasunud lepingu p-s 4.1.7. märgitud amortisatsiooniraha ja halvendas sellega renditud vara seisundit. Maakohus väljus hagi piiridest rahuldades hageja nõude tuginedes asjaoludele, mida pooled ei olnud esitanud.
|
| 3-2-1-33-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul juhinduda TsÜS §-st 64 ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuavad muuhulgas kohtuotsuses kohtu seisukohta asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastatuse, nendest tehtud järelduste ning kohaldatud seaduste kohta.
Ostu-müügilepingus kinnitas ostja, et on hoolikalt tutvunud müüdava ehitisega, on teadlik selle seisukorrast ja toetub oma uuringutele. Ainuüksi sellest ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja mittenõuetekohasest kvaliteedist ning ei saa müüja suhtes TsK § 251 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada.
|
| 3-2-1-137-01
|
Riigikohus |
21.11.2001 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 64 sätestatust. Pooled ei vaidle lepingu p 15.1.1 kohaldamise üle, vaid selle tõlgendamise üle, kuidas (mille põhjal) tuleks viiviseid arvutada. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte lepingule antud tõlgendusega.
Ringkonnakohus rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
|
| 3-2-1-107-99
|
Riigikohus |
22.12.1999 |
|
TsÜS § 54 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele
|
| 3-2-1-97-99
|
Riigikohus |
15.12.1999 |
|
TsÜS § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
|
| 3-2-1-100-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb eelkõige välja selgitada poolte tegelik tahe. Seda on võimalik teha kõigi tõenditega, sealhulgas tunnistajate ütlustega. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka nende käitumist enne väidetava lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda.
|
| 3-2-1-108-98
|
Riigikohus |
17.11.1998 |
|
Poolte tahe ühe kohustise lõpetamiseks ja selle asendamiseks teisega peab olema selgelt väljendatud.
|
| 3-2-1-48-98
|
Riigikohus |
16.04.1998 |
|
Tehingu tõlgendamisel lähtutakse TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingut tõlgendab kohus kui ta selgitab välja tehingu teinud isikute tegeliku tahte. Tahte väljaselgitamine võib olla oluline muuhulgas lepingu objekti kindlakstegemisel.
|
| 3-2-1-36-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele.
|
| III-2/1-76/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|
| III-2/1-67/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
Facebook
X.com