3-2-1-83-04
|
Riigikohus |
16.09.2004 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 4, sest ei põhjendanud, miks maakohtu poolt usaldusväärseks ja piisavaks loetud tõendid apellatsioonikohtu arvates seda ei ole.
Korteriühistu asutamisega esindab valitseja asemel korteriomanike ühiseid huve korteriühistu, kes võib KOS § 14 lg-st 5 tulenevalt esitada kohtusse hagi korteriomandi võõrandamiseks.
|
| 3-2-1-76-04
|
Riigikohus |
14.06.2004 |
|
Kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks.
KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-105-02.
|
| 3-2-1-42-04
|
Riigikohus |
21.04.2004 |
|
Korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud on kohustatud KÜS §-s 151 loetletud teenuste tarbimise eest tasuma eluruumide omanikega võrdsetel alustel. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel AÕS § 75.
|
| 3-2-1-23-04
|
Riigikohus |
25.02.2004 |
|
Tuvastushagi võib isik esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks kohtu poolt. Õigustatud huvi võib olla isikul ka siis, kui tema õiguste väidetav rikkumine on lõpetatud.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise hagi on tuvastushagi, mille isik võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks kohtu poolt.
|
| 3-2-1-9-04
|
Riigikohus |
10.02.2004 |
|
Kuna erastatud eluruumi haldamise üleandmine ei olnud enne 1999. aastat seadusega selgelt keelatud, oli see seaduse mõtte kohaselt eluruumide erastamise tõhususe huvides lubatud ka enne 27.03.1999. Erastamise kohustatud subjekt vastutab haldamise nõuetekohase korraldamise eest ka enne seda kuupäeva toimunud haldamise üleandmise korral. Haldust korraldava isiku vastutus ebakorrektse haldamise eest võib tuleneda lepingust.
Korteriühistu võib oma nimel endale täitmiseks esitada korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide erastamise kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist korteriühistule.
|
| 3-2-1-155-02
|
Riigikohus |
07.01.2003 |
|
Ringkonnakohus ei ole analüüsinud tõendite sisu, millele ta oma otsuses toetub. Otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuetele.
Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 tuleb korteriomanikul tasuda majandamiskulud. Ringkonnakohus on teenustasu arvutamisel jätnud põhjendamatult kohaldamata korteriühistu üldkoosoleku kehtiva otsuse, millega suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža suuruse võrra.
|
| 3-2-1-105-02
|
Riigikohus |
09.10.2002 |
|
Ringkonnakohus on oma otsuses jätnud vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele, rikkudes sellega TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut.
AÕS §-de 72 ja 74 lõikest 1 tulenev kaasomanike kokkulepe pole samastatav korteriühistu juhatuse majandusalase tegevusega.
|
| 3-2-1-66-02
|
Riigikohus |
23.05.2002 |
|
Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega.
Korteriühistu nõudis kostjalt 1998. a juulist kuni detsembrini viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest. Korteriühistu (endine elamuühistu Kaevur) kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 15.12.1998. Kuni selle kuupäevani oli viivise arvutamise aluseks elamuühistu Kaevur põhikiri.
|
| 3-2-1-22-00
|
Riigikohus |
22.03.2000 |
|
Kui korteriühistu on moodustatud korteriühistuseaduses sätestatud korras, on eluruumi kui vallasasja omanik KÜ liige seaduse järgi kooskõlas KÜS §-ga 5 lg 1. Kui korteriühistu põhikirjas sätestatu on vastuolus korteriühistuseaduses kehtestatuga, siis tuleb juhinduda viimasest. Kuna eluruumi erastamise tingimuseks oli ka korteriühistu asutamine, kui elamus oli pärast korterite erastamist viis või enam omanikku, siis valides üüritud eluruumi erastamise nõustus kostja ka liikmelisusega korteriühistus.
|
| 3-2-1-109-99
|
Riigikohus |
20.12.1999 |
|
KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras. Nendest sätetest tuleneb, et erastatud korteri omanikud on igal juhul vastava korteriühistu liikmeks, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras.
Ebaõige on seisukoht, et korteriühistu juhatuse liikmeks saab olla ainult korteriühistu liige. Sellist piirangut ei tulene ei korteriühistu ega mittetulundusühingute seadusest. Nõuded mittetulundusühingu juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS §-s 26.
|
Facebook
X.com