3-3-1-39-01
|
Riigikohus |
27.09.2001 |
|
Kuna kohaliku omavalitsuse üksusel lasub Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohustus ning omand kujutab endast ka põhiseadusega, seega avaliku õigusega kaitstud hüve, peab omavalitsusüksus peremehetu ehitise hõivamisel lähtuma uurimisprintsiibist ja näitama üles hoolikust, et ta ei loeks ehitist kontrollimatult peremehetuks ja ei kahjustataks nõnda ehitise võimaliku omaniku huve.
Tulenevalt HKMS §-st 19 lg. 7 peab halduskohus kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse. Ebaselgelt esitatud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse muutmist. Kui esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, millist liiki kaebust on läbi vaadatud, siis on ka ringkonnakohtul õigus tuvastada, milline taotlus esitati kaebuses esimese astme halduskohtule. Kaebaja algse taotluse muutmise võimaldamine ringkonnakohtus oleks vastuolus HKMS §-ga 34 lg-ga 2.
AÕS §-st 96 lg 1 ja AÕSRS §-st 13 lg 2 tuleneva peremehetu ehitise hõivamismenetluse toimingutel ja otsustel on avalik-õiguslik iseloom, sest nad tulenevad avalik-õigusliku juriidilise isiku erilistest kohustustest. Peremehetu ehitise kui vallasasja hõivamise protseduur kujutab endast avalik-õiguslikult reguleeritud menetlust ja vaidlus sellises menetluses tehtud otsuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus. Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema. See ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg. 1 mõttes, sest see vaidlus ei ole tekkinud tsiviil-õigussuhtest.
Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema. See ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg. 1 mõttes, sest see vaidlus ei ole tekkinud tsiviil-õigussuhtest.
|
| 3-3-1-38-01
|
Riigikohus |
19.06.2001 |
|
Seadusandja on HKMS §-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja.
Seadusandja on HKMS §-s 9 lg. 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja.
Määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisusta-misel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
|
| 3-3-4-1-01
|
Riigikohus |
15.06.2001 |
|
Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia kui Siseministeeriumi hallatava riigiasutuse komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle peetav vaidlus pole haldusasi. Kuna TsMS §-s 1 lg. 2 mõistetakse tsiviilasjana ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi, on tegemist tsiviilasjaga, mis tuleb läbi vaadata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, vaid on antud tööõigussuhtes.
|
| 3-3-1-36-01
|
Riigikohus |
05.06.2001 |
|
HKMS eristab selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel eraldi dokumendina vormistatud määrust. Kui kohus sellise määruse siiski teeb, ei saa HKMS § 12 lg. 3 neljandat lauset tõlgendada selliselt, et seal sisalduv erikaebuse esitamise õigus hõlmaks ka niisugust määrust. Seadusandja eesmärki - tagada teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest - on võimalik tulemuslikult saavutada ka menetlusvigade vaidlustamise üldise regulatsiooni abil. Protsessiosaline võib vaidlustada protsessinormi rikkumise kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses.
|
| 3-3-1-11-01
|
Riigikohus |
10.05.2001 |
|
HKMS §-dest 92 lg. 1 ja 93 lg. 1 tuleneb, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtu-kulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele.
Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. See säte ei välista kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks täielikult. Kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks oma õigustes või vabadustes kahjustatud isikut loobuma kohtusse pöördumisest. Kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11 teine lause). See nõue on tagatud piisaval määral HKMS § 87 lg-s 2 sätestatud põhjendamatute õigusabikulude vähendamise võimalusega. Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele.
|
| 3-3-1-24-01
|
Riigikohus |
10.05.2001 |
|
Toiminguks on HKMS § 4 lg. 2 järgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Olenevalt asjaoludest võib koolituskulude kandmise üle käiv vaidlus seonduda kohustatud omavalitsusüksuse organi tegevusetuse või viivitusega, aga ka tema organi haldusaktiga (näiteks, kui otsustatakse keelduda koolituskulude kandmisest).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 lg. 5 selgub seadusandja selge tahe, et kohalik omavalitsusüksus peab kandma oma nende elanike koolituskulud, kes õpivad teise kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalkoolis. See on avalik-õiguslik regulatsioon. Kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tekib selle sätte alusel avalik-õiguslik suhe. HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sellisest õigussuhtest tekkivaid vaidlusi saaks TsKMS § 1 lg. 3 järgi lahendada üldkohus niisuguse seaduse olemasolul, mis sätestab, et selline vaidlus tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.
|
| 3-3-1-28-01
|
Riigikohus |
08.05.2001 |
|
HKMS §-dest 92 lg. 1 ja 93 lg. 1 tuleneb, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtu-kulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele.
Põhiseaduse §-st 15 ja HKMS §-st 7 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. Halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Selline põhimõte tuleneb ka HKMS §-s 9 lg 3 sätestatust.
|
| 3-3-1-27-01
|
Riigikohus |
08.05.2001 |
|
Ametniku katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu Avaliku teenistuse seaduses väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise korral pole seaduses sätestatud etteteatamist ega hüvituse maksmist. Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega.
ATS § 22 lg. 2 annab administratsioonile õiguse hinnata ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Seadus ei seo hindajat kohustusega tuua välja objektiivsed asjaolud, millel põhineb asutusepoolne hinnang, kuid katseaja tulemuste ebarahuldavateks lugemist peab motiveerima. Motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Katseaja tulemuste osas seisukoha võtmine ei seisne mitte ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamises. Viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid näitajaid.
Ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest.
Ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning asja-tundlikud ametnikud. Seetõttu on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt diskretsiooni teostamine ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel.
Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga.
|
| 3-3-1-29-01
|
Riigikohus |
02.05.2001 |
|
HKMS § 91 lg. 1 kohaselt võib isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et see isik on maksujõuetu. HKMS § 91 lg. 2 näeb ette, et isikut on võimalik tema taotluse alusel vabastada kautsjoni tasumisest. Kuna nimetatud sättes ei ole loetletud kautsjoni vabastamiseks eraldi aluseid, tuleb sama paragrahvi esimesest lõikest tuleneva analoogia põhjal ka kautsjoni tasumisest vabastamisel pidada isiku maksejõuetust oluliseks põhjuseks. Maksejõuetuse kui kautsjoni tasumisest vabastamise kriteeriumi sätestab ka TsMS § 57 lg. 2.
Seadusandja eesmärk kautsjoni tasumisest vabastamise sätestamisel on kaitsta isikute seadusest tulenevat edasikaebeõigust ka juhtudel, kui nende majanduslik olukord seda takistab.
|
| 3-3-1-19-01
|
Riigikohus |
24.04.2001 |
|
Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.
KOKS §-s 54-1 lg 1 sätestatud hüvitise maksmise peaeesmärgiks on kindlustada teenistusest vabastatud isik elatusvahenditega uue töö otsimiseks vajaliku mõistliku aja kestel. Silmas peetakse olukorda, kus isik vabaneb kohaliku omavalitsuse üksuse teenistusest, mitte juhtumit, mil linnavalitsuse liige jätkab pärast linnavalitsuse tagasiastumist teenistust linnavalitsuse liikmeks mitteoleva linnaametnikuna.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled - füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
|
| 3-3-2-1-01
|
Riigikohus |
23.04.2001 |
|
Kui avaldamata üldakt on vaidluse lahendamisel otsustava tähendusega, siis tuleb sellise avaldamata akti ilmsikstulek lugeda teistmise aluseks. Isik peab saama kohtule esitada oma väited, tuginedes asjassepuutuvale üldaktile, millest ta polnud teadlik seetõttu, et akt polnud avaldatud ja selle olemasolu vaidluse ajal ei olnud teada. Vastasel korral poleks reaalselt tagatud Põhiseaduse §-s 15 lg 1 sätestatud kaebeõigus.
|
| 3-3-1-16-01
|
Riigikohus |
10.04.2001 |
|
Isiku õiguste väidetavat rikkumist on võimalik kontrollida üksnes haldusasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga kohtuasja ettevalmistamisel või eelmenetluses.
HKMS § 7 lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, seega peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. KOKS §-st 62 lg 1 p 3 ei tulene omavalitsusüksuste liidu õigus pöörduda oma liikmete huvides halduskohtusse. HKMS § 7 lg 3 alusel esitatakse kaebus teise isiku huvides, kuid enda nimel. Teise isiku huve kaitsev isik on halduskohtumenetluses ise protsessiosaliseks.
Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi vaheline vaidlus riigieelarvest valdade ja linnade eelarvete toetusfondi määratud rahasummade jaotuse üle on avalik-õiguslik vaidlus. Kuna riigieelarve kirjed eelarveaasta tulude ja kulude kohta on üksiknormid, ei ole üldakt ka riigieelarve kirjeid konkretiseeriv määrus, ning vastav vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-6-01
|
Riigikohus |
20.03.2001 |
|
MRS § 22-2 lg. 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus, tehes maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid, täidab riiklikke haldusülesandeid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.
Juhtumil kui vaidlusaluse maa erastamise otsustas maakonnas riigi huve esindav maavanem ja ministeerium kui riigi valitsusasutus ei nõustunud maa erastamisega, siis ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-9-01
|
Riigikohus |
12.03.2001 |
|
HKMS § 35 lg. 3 kohaselt selgitab ringkonnakohus vajadusel asja ettevalmistamise käigus välja teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta. Ringkonnakohus peab kontrollima, kas halduskohus on teistele protsessiosalistele apellatsioon- või erikaebuse ärakirja saatnud. Kui halduskohus seda teinud ei ole, peab ringkonnakohus apellatsioon- või erikaebuse ärakirjad ise teistele protsessiosalistele saatma ja neilt vastust nõudma. Erikaebusega tutvumise ja sellele vastamise võimalus on oluline kohtulahendi sisulise õigsuse tagamise seisukohalt. Ka kirjalikus menetluses peab teistel protsessi-osalistel olema võimalus apellatsioon- või erikaebuse kohta arvamust avaldada.
|
| 3-3-1-2-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest.
Omandireformi käigus vaidlusaluse ehitise üleandmise kohustust võib mõjutada ehitise aluse maa õiguslik saatus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-le 1 muutub maa kinnistusraamatusse kandmise või riigi maakatastris registreerimisega sellel asuv ehitis maatüki oluliseks osaks.
|
| 3-3-1-4-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Kui haldusakti adressaate ei kaasataks protsessi kolmanda isikuna juhtudel, kui haldusakti vaidlustab haldusakti adressaadiks mitteolev isik, siis oleks võimalik vaidlustada kohtus ühte ja sama haldusakti korduvalt. See pole kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. Nii võib tekkida olukord, kus ühe ja sama haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel tehtud jõustunud kohtulahendid on oma sisult erinevad ning vastandlikud.
|
| 3-3-1-68-00
|
Riigikohus |
20.02.2001 |
|
Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve.
Eelmenetluse toimingud, sealhulgas kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimise peab kohus viima läbi enne asja sisuliseks läbivaatamiseks korraldatavat istungit. Kui tähtaja küsimust on otstarbekas arutada protsessiosaliste juuresolekul, võib kohus eelmenetluse raames kutsuda kokku eelistungi. Seejuures võib ka halduskohus vastavalt TsMS § 169 lg-le 5 pidada vahetult eelistungi jätkuna kohtuistungi asja sisuliseks arutamiseks, arvestades protsessiosaliste huve.
Enne tähtaja ennistamise taotluse lahendamist tuleb kohtul välja selgitada teiste protsessiosaliste seisukoht. Vastustajal ja kolmandal isikul peab olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlus-norme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Kohtupoolne menetlusviga ei tohi halvendada protsessiosaliste seisundit. Seepärast on vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
|
| 3-3-1-66-00
|
Riigikohus |
13.02.2001 |
|
HKMS § 19 lg 7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada.
TsMS §-s 7 lg 6 sisalduv nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne. TsMS § 7 lg 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid on saavutatud HKMS § 10 lg 1 eesmärk tagada kaebuse sisust arusaamine, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine põhjusel, et kaebus ei ole masinakirjas.
Halduskohus lõpetab menetluse, kui toiming, mille kohustamist kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks peab halduskohus kindlaks tegema, milles seisneb kaebaja tegelik tahe ning protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitama tema seisukoha menetluse lõpetamise osas.
HKMS § 14 lg 5 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega kuulub ka halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 83 lg 3, mis näeb ette, et kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel.
|
| 3-3-1-69-00
|
Riigikohus |
06.02.2001 |
|
Kuni haldusasja menetlusse võtmise määruse tegemiseni toimub asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine HKMS § 11 mõttes.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. oktoobri 2000. a. otsusega asjas nr. 3-4-1-8-2000 tunnistati kehtetuks. Konkurentsiseaduse § 18 lg. 1 p. 3, mille alusel eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omav ettevõtja pidi kaupu ja teenuseid ostma riigihangete seaduses sätestatud korras. Riigihanketoimingute osas, mis tehti sellise Konkurentsiseaduse põhiseadusevastase sätte alusel, mis tunnistati kehtetuks nende toimingute peale esitatud kaebuse alusel toimunud kohtumenetluse ajal, puudub õiguslik alus pidada neid toiminguid avalik-õiguslikus vormis läbiviidud riigihankemenetluseks. Kaebus eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava ettevõtja riigihanketoimingute peale ei kuulu alates 5. oktoobrist 2000. a. halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-65-00
|
Riigikohus |
29.01.2001 |
|
Kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivset õigust ning tagastada kaebust HKMS § 11 lg 4 alusel. Õiguste rikkumise küsimust saab otsustada pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.
Vaidlus Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse seaduslikkuse üle on avalik-õiguslik. Olenevalt protokollilise otsuse sisust võib haldusvälisele isikule suunatud protokolliline otsus rikkuda isiku õigusi sõltumata sellest, kas protokollilist otsust on lubatud või keelatud suunata haldusvälisele isikule.
|
Facebook
Twitter