3-1-1-9-04
|
Riigikohus |
26.02.2004 |
|
Vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi (üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule), vaid reaalkonkurentsi.
Vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi (üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule), vaid reaalkonkurentsi.
Kui liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, kahju saaja (maavalitsus, keda esindas kohapeal liikluõnnetuse põhjustanud maavanem) ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel puudusid erimeelsused vastutuse küsimuses ning puudusid andmed selle kohta, et keegi veel oleks liiklusõnnetuses kahju saanud, ei olnud juhil kohustust liiklusõnnetusest politseile teatada ning isikut ei saa karistada LS § 74-31 järgi. Järelikult ei saa teda karistada ka LS § 74-21 järgi.
|
| 3-1-3-2-04
|
Riigikohus |
27.02.2004 |
|
Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ja resolutiivosa vaheline vastuolu on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see on takistanud kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-11-04
|
Riigikohus |
27.02.2004 |
|
Kui isik aitab kaasa teadvalt isikute grupi poolt kuriteo toimepanemisele, inkrimineeritakse grupi tunnus vastavalt KarS § 22 lg-le 4 ka osavõtjale, kuigi osavõtja ise täideviijate grupi koosseisu ei kuulu, sest teo toimepanemine isikute grupis ei ole mitte tegijat, vaid tegu iseloomustav tunnus (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-106-01).
|
| 3-1-1-7-04
|
Riigikohus |
23.03.2004 |
|
Kui sama süüteo eest võetakse üheaegselt vastutusele nii juriidiline isik kui ka teo faktiliselt toime pannud juriidilise isiku esindajast füüsiline isik, ei ole rikutud kahekordse karistamise keelu (ne bis in idem) põhimõtet, sest juriidilise isiku karistamine ei ole käsitatav juriidilise isiku esindaja karistamisena. Tulenevalt võrdsuspõhiõigusest (PS § 12 lg 1 lause 1) puudub võimalus teha KarS § 14 lg-s 2 sätestatud juriidilise ja füüsilise isiku karistusõigusliku vastutuse kumulatiivsuse põhimõttest erandit ka juhtudel, mil juriidilisele isikule omistatava süüteo toime pannud isik on ühtlasi selle juriidilise isiku ainuosanik (ainuaktsionär) ja ainuke organi liige.
Kuna KarS sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud (derivaatse) vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust.
|
| 3-1-1-18-04
|
Riigikohus |
24.03.2004 |
|
|
| 3-1-1-17-04
|
Riigikohus |
25.03.2004 |
|
Teatud ulatuses võib kaitsetegevus ületada ründest lähtuvat ohtu ja tekitada ründaja õigushüvele suuremat kahju, kui ründe realiseerumise korral oleks tekkinud kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele. See üldprintsiip - õigus ei tagane ebaõiguse ees - tuleneb KarS § 28 lg-st 3.
Hädakaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante hindamiskriteeriumid. Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal - seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt.
Situatsioonis, kus öösel tungib korterisse noaga relvastatud alkoholijoobes isik, on hädakaitsevahendi sobilikkuse ülempiir suhteliselt kõrge - teatud juhtudel ei ole sellises olukorras välistatud, et kaitseks sobilikuks vahendiks võib olla isegi tulirelv, sest isik ei pea enda kaitsmisel rakendama ebakindlaid vahendeid.
Hädakaitseseisund võib tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. Rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine) (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-124-01).
"Objektiivsel kõrvaltvaatajal" on alus asuda seisukohale, et keset ööd tugevas joobes ja noaga relvastatud isiku sissetungimine korterisse on mõistlikul vaatlemisel hinnatav kodu puutumatuse kahjustamisena ja suure tõenäosusega ohuna ka korteris asuva isiku elule ja tervisele. Seega oli kaitstavaks individuaalõigushüveks mitte üksnes rünnatava kodu puutumatus, vaid ka tema elu ja tervis.
Hädakaitsesituatsiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka sellele eelnenud sündmuste käiku, sh isegi hädakaitsele eelnenud päeva sündmustest (vt samuti Riigikohtu otsus nr 3-1-1-124-01). Vaatamata sellele, et kahe ründaja tegevus oli ajaliselt üksteisest lühikese ajavahemikuga eraldatud, tuleb teatud juhtudel rünnet isiku õigushüvedele vaadelda ühtse tervikuna.
|
| 3-1-1-136-03
|
Riigikohus |
25.03.2004 |
|
Valeandmete esitamise osas erinevad KarS §-des 386 ja 390 sätestatud kuriteokoosseisud selle poolest, et esimesel juhul esitatakse maksuarvutus (maksudeklaratsioon) ja muud vajalikud dokumendid maksuhaldurile seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel kohustatud isiku initsiatiivil, kuid nendes dokumentides esitatakse teadvalt valeandmeid. Teisel juhul esitatakse maksuhaldurile valeandmeid dokumentides, mida esitatakse maksuhalduri nõudel selleks, et maksuhaldur saaks kontrollida maksuarvutuse (maksudeklaratsiooni) õigsust või koguda tõendeid maksusumma määramiseks ja maksuotsuse tegemiseks. Neid dokumente esitab kohustatud isik maksuhalduri nõudel täiendavalt nendele dokumentidele, mida ta oli juba esitanud koos maksuarvutusega (maksudeklaratsiooniga).
Maksuvõla väljamõistmist süüdimõistetult ei takista asjaolu, et maksuhaldur ei ole kriminaalasjas tsiviilhagi esitanud. Maksukuritegude puhul on maksuvõlg käsitatav kuriteoga tekitatud kahjuna ning KrMK § 263 lg 1 p 11 ja § 275 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel muude küsimuste hulgas lahendama ka küsimuse sellest, kas varaline kahju kuulub hüvitamisele, kui tsiviilhagi ei ole esitatud. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 28.01.2008, nr 3-1-1-60-07, p-d 41jj)
|
| 3-1-1-4-04
|
Riigikohus |
01.04.2004 |
|
Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist.
Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü.Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna.
Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu - siis näivad need ü
Vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada isiku käitumist jätkuva süüteona või mitte.
Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud KarS § 184 süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele.
Isikut ei tohi karistada KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu iga osateo toimepanemise eest eraldi. Taoline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise kunstlikult erinevateks osategudeks. Süüteokoosseisu praegusel juhul KarS § 184 lg 1 objektiivses küljes kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada.
|
| 3-1-1-20-04
|
Riigikohus |
05.04.2004 |
|
Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada.
Tunnistades kõnealusel juhul mõtet, et tütarlapsed, kellele ta osutas taksoteenust, võivad olla prostituudid, on isik tunnistanud ka kaudse tahtluse olemasolu. Juhul, mil isik oleks osanud täpselt öelda, et osutas taksoteenust prostituudile, oleks olnud alust kaaluda otsese tahtluse olemasolu. Ka asjaolu, et isik osutas intiimteenuseid pakkuva firma perenaisele alkohoolsete jookide ja sigarettide ostmise ning korterisse toomise, samuti korteri kommunaalmaksete maksmisega täiendavaid teenuseid, kuigi ta kahtlustas korteris elavaid tütarlapsi prostitutsioonis, viitab isikul kaudse tahtluse olemasolule.
Tunnistades kõnealusel juhul mõtet, et tütarlapsed, kellele ta osutas taksoteenust, võivad olla prostituudid, on isik tunnistanud ka kaudse tahtluse olemasolu. Juhul, mil isik oleks osanud täpselt öelda, et osutas taksoteenust prostituudile, oleks olnud alust kaaluda otsese tahtluse olemasolu. Ka asjaolu, et isik osutas intiimteenuseid pakkuva firma perenaisele alkohoolsete jookide ja sigarettide ostmise ning korterisse toomise, samuti korteri kommunaalmaksete maksmisega täiendavaid teenuseid, kuigi ta kahtlustas korteris elavaid tütarlapsi prostitutsioonis, viitab isikul kaudse tahtluse olemasolule.
Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui on tuvastatud, et isik ei pruukinud ehk küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid samas pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud võimalik oma eesmärki saavutada.
|
| 3-1-1-35-04
|
Riigikohus |
26.04.2004 |
|
Karistusaja hulka tuleb arvata ka isiku poolt vahetult enne Eesti Vabariigile väljaandmist välisriigis vahi all viibitud aeg.
|
| 3-1-1-28-04
|
Riigikohus |
30.04.2004 |
|
Karistusandmete hilinenud karistusregistrisse kandmine ei oma süüteokoosseisu välistavat tähendust, sest karistusregistri eesmärk on informatsiooniline, mitte konstitueeriv.
|
| 3-1-3-3-04
|
Riigikohus |
12.05.2004 |
|
|
| 3-1-1-40-04
|
Riigikohus |
13.05.2004 |
|
Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.
|
| 3-1-1-38-04
|
Riigikohus |
25.05.2004 |
|
Kui hädakaitsepiire on objektiivselt ületatud, tuleb ühtlasi näidata, kas seda on tehtud vahendi sobimatuse või liigse kahju tõttu, ning järgnevalt hinnata hädakaitsepiiride ületamise subjektiivset koosseisu.Hädakaitsepiiride ületamine on karistatav üksnes siis, kui see toimub otsese tahtlusega või kavatsetult (KarS § 28 lg 2). Nimetatud tahtluse liigid ei puuduta tegu kui sellist, vaid just nimelt hädakaitse piiride ületamist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-17-04). Seega peab hädakaitse piiride ületamise sedastamisel olema näidatud, et hädakaitse seisundis tegutseja teadis kindlalt või pidas silmas eesmärki, et kaitsevahend ületab ilmselt ründe ohtlikkuse või et selline kahju, mida ta tekitab, on ilmselt liigne.
Peresuhetes, perevägivalla ja selles asetleidva kaitsetegevuse korral ei saa hädakaitseõigust kohaldada mõningate piiranguteta. Need tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud eetilistest arusaamadest ja asjaolust, et peresuhted sisaldavad endas nii tavapärasest hoolivamat suhtumist pere teistesse liikmetesse kui ka suuremat valmisolekut teatud peresiseste piirangute talumiseks. Samas ei saa karistusõigusliku kaitseta jääda olukord, kus mõni pereliige on seadnud teise oma füüsilist või muud üleolekut ära kasutades hirmuvalitsuse alla. Tulenevalt isikupuutumatusest ja isikute võrdõiguslikkusest ei ole keegi kohustatud taluma vägivalda ka pereliikme või mõne teise lähedase inimese poolt.
|
| 3-1-1-41-04
|
Riigikohus |
04.06.2004 |
|
Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub aga vangistuse lühiajalisuses.
|
| 3-1-1-29-04
|
Riigikohus |
17.06.2004 |
|
Karistusliik ja -määr on erineva sisuga mõisted. Karistusliik väljendab karistuse kvalitatiivset tunnust, mis määrab karistuse olemuse. Karistusmäär on aga karistusliigi sisene kvantitatiivne tunnus, mis määrab konkreetse karistusliigi kohaldamise ulatuse. KarS §-s 61 märgitud "seaduses sätestatud alammäära" all tuleb mõista eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistusliigi alammäära ja ka erandlike asjaolude esinemine ei võimalda karistuse mõistmisel üleminekut põhikaristuse kergemale liigile.
|
| 3-1-1-62-04
|
Riigikohus |
22.06.2004 |
|
Kohtulikult karistatud isikute Euroopa konventsiooni (edaspidi Konventsioon) alusel toimuv karistuse muutmine elukohariigis ei kujuta endast elukohariigis uue karistuse mõistmist, seega ei saa lähtuda KarS §-st 56. Konventsiooni artikkel 11 p-s 1 "d" on sätestatud vaid see, et elukohariik ei tohi karistuse muutmisel raskendada isiku karistusmäära. Karistusmäär väljendab üksnes mingi karistusliigi kvantitatiivset mõõdet, mitte aga karistusliigiga seonduvat karistuse iseloomu. Konventsiooni artikkel 11 p 1 "b" teleoloogilise tõlgenduse kohaselt on välistatud karistuse muutmisel ka karistuse asendamine üldkasuliku tööga, samuti karistusest tingimuslik vabastamine.
Piirituse ja narkootilise aine salakaubaveo katse moodustavad ideaalkogumi, mille eest tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus.
|
| 3-1-1-58-04
|
Riigikohus |
28.06.2004 |
|
Vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-03.
|
| 3-1-1-56-04
|
Riigikohus |
30.06.2004 |
|
Vallavalitsuse vanemmaakorraldaja on ametiisik seetõttu, et talle oli ametijuhendiga pandud järelevalveülesanded ja tal oli sellest tulenev õiguspädevus vallas vastavate järelevalvetoimingute tegemiseks.
Kui vallavalitsuse juhtivtöötajad on läbi viinud maaüksuse enampakkumisega erastamise tingimustes, kus see ei olnud seaduse järgi lubatud ja mis välistas võimaluse kaaluda selle maaüksuse kasutamist maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide esitatud erastamistaotluste võimalikult ulatuslikuks rahuldamiseks, siis selline käitumine kahjustab omavalitsusüksuse autoriteeti ja prestiiži. Kui vallavalitsuse juhtivtöötajad rikuvad oma ametiseisundit ära kasutades seadusi, mille tulemusena seatakse ohtu vallaelanike huvid, ei oma vallavalitsus enam vajalikku autoriteeti kohalike elanike silmis. Antud olukorras tuleb tekitatud mittevaraline kahju hinnata oluliseks kahjuks.
Tunnistades isiku süüdi kuriteos, mille aegumistähtaeg on möödunud, on kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust, sest KarS § 81 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud aegumise tähtaeg.
|
| 3-1-1-82-04
|
Riigikohus |
28.09.2004 |
|
Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Erandjuhtudel (nt organisisese salajase hääletuse puhul) ei ole vajalik välja selgitada organi iga konkreetse liikme tegevust, kui on ilmne, et õiguserikkumisele viinud otsuse langetamisel vastas organi liikmete tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides.
Kui plakat sisaldab lisaks uusaastatervitusele ka hasartmängukorraldaja (kasiino) logo, on tegemist reklaamiga. Seda põhjusel, et koos uusaastatervituse edasiandmisega tutvustatakse ka kasiino kaubamärki, kusjuures koosmõjus uusaastasoovidega kujundatakse inimestes positiivset suhtumist mainitud kaubamärgi all tegutsevate hasartmängukohtade suhtes. Seega on tegemist teabega, mille eesmärgiks on teenuse müügi suurendamine, mistõttu selle avaldamise puhul on tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 tähenduses. Kaubamärgiomanik peab kaubamärgi (tunnuslause) avalikustamisel arvestama reklaamiseaduse piirangutega. Kui kaubamärgi avalikustamine kujutab endast reklaami, tuleb lähtuda RekS § 19 lg-s 1 sätestatust. Antud juhul kutsub tunnuslause hasartmängus osalema, sest seondub võiduvõimalusega (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-2-03).
|
Facebook
Twitter