3-1-1-29-03
|
Riigikohus |
19.03.2003 |
|
Asjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel on kohtuväline menetleja ja kohus tuvastanud, et AS Viljandi Viljasalv ja OÜ Frode Agentuur, OÜ Ramis Trade ja OÜ Innocorp vahel ei ole tegelikke tehinguid toimunud ja arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud. AS Viljandi Viljasalv rikkus TMS § 54 lg-te 2 ja 4 sätteid sellega, et jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu tõestamata väljamaksetelt summas 1 214 898 krooni. Selliste tegude toimepanemine AS Viljandi Viljasalv töötajate poolt ei ole võimalik ettevaatamatusest.
Maakohtu otsus käesolevas asjas tehti 30. oktoobril 2002. a. Seega pidi maakohus otsuse tegemisel lähtuma ka 1. septembril 2002. a jõustunud KarS-st ja selle rakendamise seadusest.
9. augustil 2002. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud tegu on pärast KarS jõustumist karistatav väärteona MaksuKS § 152 lg 2 järgi. Seega puudub alus asjas menetluse lõpetamiseks KarSRS § 6 lg 1 alusel.
Lähtudes KarSRS § 6 lg-st 2 ja KarS § 5 lg-st 1 tuleb isiku õiguserikkumine kvalifitseerida teo toimepanemise ajal - 10. veebruarist 2001. a kuni 10. jaanuarini 2002. a - kehtinud seaduse järgi, s.o enne 1. juulit 2002. a kehtinud MaksuKS § 30 lg 1 p 4 järgi.
Juhindudes KarSRS § 6 lg-st 4, KarS § 5 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 ning 1. juulil 2002. a jõustunud MaksuKS § 152 lg-st 2 tuleb isikule mõistetud karistust kergendada ja mõista uueks karistuseks rahatrahv viiskümmend tuhat krooni.
|
| 3-1-1-12-03
|
Riigikohus |
27.02.2003 |
|
Võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamise eest vastutavate isikute kindlaksmääramisel ei saa piirduda üksnes Äriseadustikus ja selle äriühingu asutamisdokumentides märgituga, vaid peab analüüsima ka seda, kuidas ja kes tegelikult juhtis äriühingu tegevust.
Võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühing saab olla Eesti õigusruumis äriühinguks Äriseadustiku tähenduses.
Vähemalt avalik-õiguslikus kontekstis (sh ka karistusõiguslikult) saab olla võltsitud dokumentide alusel moodustatud äriühingul majandustegevuse ja raamatupidamise eest vastutavaid isikuid Äriseadustiku mõttes. Maksukaristusõigusega kaitstavast õigushüvest lähtuvalt ei saa kriminaalvastutust maksuseaduste rikkumise eest seada sõltuvusse sellest, kas majandustegevuse tulemusena on maksukohustus tekkinud äriühingul, mis on asutatud õiguslikult korrektsete dokumentide alusel, või äriühingul, mis on asutatud ja mille majandustegevus toimub võltsitud dokumentide alusel.
|
| 3-1-1-8-03
|
Riigikohus |
20.02.2003 |
|
Väärteomenetluse seadustiku § 23 mõte seisneb selles, et kaitsjale makstud tasu hüvitatakse kas riigi- või kohaliku eelarve vahenditest sõltuvalt asjaolust, millise asutuse - kas täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse või valla- või linnavalitsuse ametiisiku karistuse määramise otsus tühistatakse.
Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid.
Kui kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja kohtuotsuse lõpposas sisalduvaid järeldusi ei ole põhistatud otsuse põhiosas, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega
Ainuüksi kaubamärgiregistri kande vaidlustamise fakt ei saa olla aluseks väärteomenetluse lõpetamisele ega ka väärteo (keelatud kauba üle piiri toomine) toimepannud isiku vabastamisele karistusest.
|
| 3-1-1-7-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
VTMS § 150 lg 2 kohaselt tuleb olulise tõendi (käesolevas asjas kaubadeklaratsiooni) uurimata ja kontrollimata jätmine tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt VTMS § 175 lg-le 2 on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.
Ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku esindaja taotlus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi, kuid kohus peab kontrollima, kas menetlusaluse isiku tegu, mis on kvalifitseeritud rikkumisena tolliseaduse järgi, on karistatav ka tolliseadustiku järgi. See on vajalik selleks, et lahendada küsimused, kas asjas on vajalik menetlus lõpetada või mitte ning kas ja millist karistust kohaldada.
|
| 3-1-1-2-03
|
Riigikohus |
07.02.2003 |
|
Hasartmängukoha tähistamine on võimalik ka viisil, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures ei tekita sellest arusaamist, et tegemist on reklaamiga, s.o viisil, mis ei lähe vastuollu Reklaamiseaduses sisalduva hasartmängu ja mängukoha reklaami keeluga väljaspool mängukohta. See, kas hasartmängu koha tähistamiseks mängukohal avaldatud teave on vaadeldav reklaamina, on igal konkreetsel juhul fakti küsimus, mille lahendamine sõltub sellest, kas avaldatud teave oma sisult, kujunduselt ja esitusviisilt on tavalise tähelepanu juures mõistliku arusaama järgi hinnates vaadeldav reklaamina või lihtsalt teabena mängukoha asukohast
|
| 3-1-1-110-02
|
Riigikohus |
31.10.2002 |
|
Isiku süüdistamisel KrK eriosa blanketse dispositsiooniga paragrahvi alusel peab süüdistusest nähtuma ka selle konkreetse õigusakti konkreetne säte, milles sisalduva kohustuste rikkumist talle süüks arvatakse. Kui teo toimepanemise ajal või pärast seda õigusakti muudetakse, peab süüdistusest samuti nähtuma, millist õigusakti redaktsiooni on silmas peetud.
Karistusseadustik ei käsita enam kuriteona maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmist või ettenähtust väiksema maksusumma tasumist. Karistusseadustiku § 389 lg 1 ja § 390 lg 1 kohaselt on nii maksusumma kinni pidamata jätmine kui ka maksuhalduri tegevuse takistamine käsitatavad kuriteona üksnes tingimusel, et süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata vähemalt 500 000 kr.
|
| III-1/1-50/95
|
Riigikohus |
09.08.1995 |
|
|
Facebook
Twitter