3-1-1-11-02
|
Riigikohus |
06.02.2002 |
|
Kuriteo toimepanemisest kuni karistuse mõistmiseni möödunud pikk ajavahemik ei too seaduse mõtte kohaselt iseenesest kaasa nõuet vabastada süüdlane tingimisi talle mõistetud karistuse kandmisest.
Apellatsioonikohtul on seaduse järgi õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid - muuhulgas ka neid asjaolusid, mis vastavalt KrK §-dele 20 ja 36 kuuluvad tuvastamisele ning hindamisele karistuse mõistmisel.
|
| 3-1-1-4-02
|
Riigikohus |
05.02.2002 |
|
|
| 3-1-1-1-02
|
Riigikohus |
04.02.2002 |
|
Üksteisest ruumiliselt ja ajaliselt eraldatud kuriteoepisoodid, mis ei ole hõlmatavad ühise tahtlusega, tuleb kvalifitseerida eraldi kuritegudena.
|
| 3-1-1-122-01
|
Riigikohus |
31.01.2002 |
|
Esimese astme kohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas tuleb muuhulgas näidata kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus need asjaolud tuvastatuks loeb. Selle nõude eiramine võib takistada kriminaalasjas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-3-02
|
Riigikohus |
29.01.2002 |
|
Nii kriminaalmenetluse seaduse kui advokatuuriseaduse sätetega keelatakse samal kaitsjal samas asjas kaitsta vastandlike huvidega isikuid. Termin "sama asi" ei peegelda siinjuures mitte kitsalt menetlusõiguslikku mõistet vaid asetleidnud kuriteosündmust kogu tema terviklikkuses. See tähendab et samaks asjaks vastandlike huvidega isikute sama kaitsja poolt kaitsmise keelu mõttes tuleb lugeda ka n.ö põhiasjast KrMK § 118 alusel eraldatud kriminaalasja.
|
| 3-1-1-124-01
|
Riigikohus |
21.01.2002 |
|
Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Lubatud on selliste kaitsevahendite kasutamine, mis pole kaitse seisukohalt kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust.
Hädakaitseseisund eeldab vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet � seega algab ta ajahetkest, mil luuakse eelseisva ründe vahetu oht. Rünnatav ei pea ootama hetkeni, mil hakatakse reaalselt kahjustama tema õigushüvesid. Vahetust käsitletakse neis situatsioonides n.ö ettevalmistava staadiumi viimase etapina, mis vahetult eelneb katsele. Seega tuleb vahetu ründena vaadelda ka käitumist, mis küll veel mingit õigust ei riku, kuid võib selleks rikkumiseks koheselt muutuda.
Tulirelva eluohtlikul kasutamisel õigusvastase ründe tõrjumiseks on õigusteoorias esitatud nõue ründajat tulirelva võimalikust kasutamisest eelnevalt hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, võib tulistada ründaja pihta. Selline piirang ei kehti vaid juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut tõrjuda.
|
| 3-1-1-125-01
|
Riigikohus |
21.01.2002 |
|
Kahju hüvitamine tähendab, et kannatanule ennistatakse endine olukord. Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis ei piisa endise olukorra taastamiseks vaid kutsika turuhinna hüvitamisest või täiskasvanud koera soetamisest. Sellisel juhul on põhjendatud niisuguse hüvitise väljamõistmine, mis võimaldaks kahju kannatanul soetada samasuguse tõukoera kutsika, see üles kasvatada ja tapetud koeraga võrdsel tasemel välja õpetada.
Kui kahju põhjustatakse tõutunnistusega täiskasvanud väljaõpetatud koera tapmisega, siis on põhjendatud, et kahju suurust hinnatakse vastavalt AÕS § 29 lg 4 omaniku erilise huvi alusel, võttes koera hinna määramisel lisaks soetusväärtusele arvesse ka tema kasvatamiseks ja väljaõpetamiseks tehtud vajalikke kulutusi.
|
| 3-1-1-121-01
|
Riigikohus |
09.01.2002 |
|
Vara arestimise määrus ei kuulu AKKS §-des 68 ja 69 loetletud erikaebe korras vaidlustavate määruste hulka. Kui lähtudes Riigikohtu praktikale laiendatakse erikaebeõigust juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Ka vara arestimise määrus tuleb lugeda põhiõigust piiravaks.
Rahapesu andmebüroo poolse rahapesukahtlusega seotud informatsiooni kontrollimise raames tuleb lugeda kriminaalmenetlus alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist. Põhiõiguste kaitse aspektist on oluline, et kohtunik ei tohi anda luba vara arestimiseks ja kohtu poolt loa andmist ei saa lugeda põhiõiguste piiramise kuritarvituste ärahoidmiseks, kui vara arestimise alused pole piisavalt põhjendatud.
Seadusandja pole üheselt määratlenud Rahapesu andmebüroo pädevust kriminaalmenetluses.
Kriminaalmenetlus loetakse alanuks arvates hetkest, mil tehakse sisuliselt esimene uurimis- või muu kriminaalmenetluse toiming. Sisuliselt selliseks kriminaalmenetlust alustavaks toiminguks tuleb lugeda ka vara arestimist.
|
| 3-1-1-118-01
|
Riigikohus |
27.12.2001 |
|
KrMK § 48 lg 1 silmas pidades ei ole kriminaalmenetluses välistatud tekitatud kahju kindlaks tegemine tsiviilhageja poolt või tema ülesandel koostatud aktiga kahju kohta, s.o dokumendiga, mis kajastab kriminaalasja õigeks otsustamiseks vajalikke asjaolusid.
Kriminaalasja uut arutamist esimese astme kohtus reguleerib AKKS § 36 lg 2, mille kohaselt ei või kohus mõista kohtualusele sama teo eest raskemat karistust kui karistus, mis oli mõistetud tühistatud kohtuotsusega, kui apellatsioonkaebuse esitas üksnes kohtualune, tema kaitsja või seaduslik esindaja, või kui apellatsioonprotestis taotlesid prokurör, kannatanu või tema esindaja kohtualuse olukorra kergendamist. Seega ei või AKKS § 36 lg-st 2 tulenevalt määrata raskemat karistust, kuid keelatud ei ole tegu kvalifitseerida ümber koosseisu järgi, mis näeb ette raskema sanktsiooni, karistust raskendamata.
KrK § 188 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimine on võimalik ka juriidilise isiku nimel. Sellisel juhul on täideviijast füüsilise isiku oletatavaks õiguseks õigus täita juriidilise isiku otsuse alusel saadud ülesanne.
|
| 3-1-1-123-01
|
Riigikohus |
19.12.2001 |
|
AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused ja -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult.
|
| 3-1-1-120-01
|
Riigikohus |
18.12.2001 |
|
Juriidilise isiku esindajana tegutsedes tekitab füüsiline isik TsÜS § 95 lg 1 järgi küll õigusi ja kohustusi juriidilisele isikule, kuid see ei saa iseenesest välistada füüsilise isiku otsest kasu veel vähem aga tema tegutsemist omakasu ajendil dokumendi võltsimisel.
Kui ringkonnakohus teeb tõendite erineva hindamise tulemusel esimese astme kohtu otsusest erineva otsuse, siis peab ta oma seisukohti tõendite hindamise osas ka motiveerima ja näitama, milles esimese astme kohus on eksinud.
|
| 3-1-1-119-01
|
Riigikohus |
14.12.2001 |
|
Vee erikasutusluba on haldusakt, millega antakse isikule õigusi ja pannakse kohustusi ning mille nõuete rikkumise eest võib järgneda õiguslik vastutus. Sellise dokumendi rakendamise tingimuseks on muuhulgas juriidiliselt selge ja korrektne vormistus. Puuduste eest halduaktis ei vastuta mitte haldusakti adressaat, vaid selle väljaandja.
Juriidilise isiku haldusvastutus vee erikasutuse puhul kehtestatkse VeeS §-ga 392 ja see on diferentseeritud sõltuvalt sellest, kas erikasutus toimus formaalse erikasutusloata või lihtsalt selles sätestatud tingimusi rikkudes. Viimasel juhul on haldusvastutuse kohaldamise obligatoorseks eelduseks jooksval aastal järelevalveasutuse poolt tehtud ettekirjutus samalaadse rikkumise eest.
|
| 3-1-1-114-01
|
Riigikohus |
13.12.2001 |
|
Altkäemaksuandja ja �võtja vahelise kokkuleppe olemasolule võib muuhulgas viidata altkäemaksuvõtja poolt mingi tegevus või tegematajätmine � nt kriminaalmenetluse alustamise ajenditele reageerimata jätmine.
Vastavalt KrK § 21 lg-le 3 võib kohus kuriteo eest mõista ühe põhi- ja ühe või mitu lisakaristust. See kehtib ka juhul, kui eriosa paragrahvi sanktsioonis nähakse ette lisakaristuse obligatoorne kohaldamine.
Lisakaristuste võimalikud liigid sätestatakse KrK § 21 lg-s 2 ja §-s 27.
|
| 3-1-1-116-01
|
Riigikohus |
12.12.2001 |
|
Kuriteost osavõtjate ülesannete jaotamine grupi liikmete vahel ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks pole sõltuvuses KrK eriosa paragrahvi dispositsioonis antud kuriteo kirjeldusest. Alati on võimalik, et vähemalt kaks isikut tegutsevad kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.
Kohus peab andma juriidilise hinnangu kõigile kohtualuse süüdistuses kirjeldatud tegudele olenemata sellest, kas süüdistuses toodud juriidiline kvalifikatsioon neid hõlmab või mitte. Kui kohtuliku uurimise käigus jõutakse veendumusele uue või muudetud süüdistuse esitamise vajalikkusest, siis olenevalt asjaoludest võib kohus ise muuta süüdistust või motiveeritud määrusega saata kriminaalasja täiendavale kohtueelsele uurimisele.
Isiku vabaduse piiramiseks KrK § 188 mõttes tuleb lugeda igasuguste takistuste tegemist, mis piiravad kannatanul liikuda oma vaba tahte kohaselt. Asjaolu, et kannatanu pärast vabaduse piiramist süüdlase poolt vabatahtlikult vabastatakse ei muuda vabaduse piiramist olematuks.
|
| 3-1-1-115-01
|
Riigikohus |
12.12.2001 |
|
Vastavalt KrMK § 136 lg 1 on vastastamine uurimistoiming, mille läbiviimise õigus, aga mitte kohustus, on antud uurijale.
Kui varalise kahju on tekitanud kohtualune koos teise isikuga, kelle suhtes asi eraldati omaette menetlusse, paneb kohus kohtualusele kohustuse hüvitada kogu tekitatud kahju. Tehes süüdimõistvat kohtuotsust selle isiku suhtes, kelle süüdistuasi eraldati omaette menetlusse, on kohtul õigus panna temale kohustus hüvitada kahju solidaarselt varem süüdimõistetuga.
|
| 3-1-1-27-01
|
Riigikohus |
07.12.2001 |
|
KOKS § 22 lg 1 p 2 järgi kuulub volikogu ainupädevusse kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning punkt 4 järgi koormiste määramine. Kuna parkimistasu ei ole maks ega koormis, siis oli Tallinna Linnavolikogu pädev delegeerima linnavalitsusele kehtestada tasulise parkimise alad, kohad ja hinnad. KOKS § 30 lg 2 alusel lahendab ja korraldab linnavalitsus kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määrustega on talle täitmiseks pandud. Seadusandja tahet anda tasulise parkimise korraldamine vahetult linna- või vallavalitsusele peegeldab ka Liiklusseaduse kehtiva redaktsiooni § 50 lg 5, mis sätestab, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.
Parkimistasu saab õiguslikus tähenduses mõista kui teenustasu. See on tasu, mida võetakse linna poolt osutatava teenuse kasutamise eest, tasu avaliku asja kasutamise eest. Sellise tasu kesklinnas kehtestamise eesmärgiks on liikluskoormuse vähendamine, parkimisteenuse pakkumine nendele isikutele, kellel on vaja autoga kesklinnas sõita ja seal parkida ning laekunud tasu suunamine linnaeelarvesse, mille tuluosa kasutatakse liikluskorralduse parandamiseks.
|
| 3-1-1-111-01
|
Riigikohus |
05.12.2001 |
|
|
| 3-1-1-112-01
|
Riigikohus |
05.12.2001 |
|
KrK § 41 tuleb kohaldamisele vaid juhul kui isik on uued kuriteod toime pannud esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Siis ei ole kohtul õigust kergemat karistust raskema karistusega kaetuks lugeda, vaid viimase kohtuotsusega mõistetud karistus ja eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kuuluvad kohustuslikult osaliselt või täielikult liitmisele. Seega peab lõplik karistus olema suurem nii eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast kui ka viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest. Juba ärakantud karistuse või ärakantud karistuse osaga ei pea kohus sellisel juhul arvestama. Ka KrK § 43 lg-s 31 toodud erand on kohaldatav vaid karistuste liitmise korral KrK § 41 järgi.
Juhul, kui esimese kohtuotsusega mõistetud karistust ei ole teise kohtuotsuse tegemise ajaks veel täitmisele pööratud, on olukord sarnane karistuse mõistmisega KrK § 40 lg 1 järgi. Erinevuseks on sellisel juhul vaid see, et kahe kohtuotsusega mõistetud karistused tuleb osaliselt või täielikult liita või lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ka siis, kui viimase kohtuotsusega tunnistatakse isik süüdi eriosa samade paragrahvide järgi, millede järgi ta oli süüdi tunnistatud esimesegi kohtuotsusega.
Kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel osa ära kandmata, peab kohus lõpliku karistuse mõistmisel vähemalt mõttes arvestama ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osaga, vältimaks süüdimõistetu olukorra raskenemist võrreldes olukorraga, kui ta oleks kõigis toimepandud kuritegudes süüdi tunnistatud ühe kohtuotsusega.
Kui kohtuotsuse tegemise ajaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täielikult ära kantud, saab kohtualusele KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõista üksnes, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakantud karistus sellest maha arvata.
Lähtudes PS § 12 lg-st 1, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed, tuleb kohtutel tagada olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toimepannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega (KrK § 40 lg 1 järgi) või mitme kohtuotsusega (KrK § 40 lg 3 järgi).
Isiku süüditunnistamisel KrK eriosa kahe või enama paragrahvi järgi mõistetakse karistus KrK § 40 lg 1 alusel, mille kohaselt võib kergema karistuse lugeda kaetuks raskemaga, seega karistuste reaalne liitmine kas osaliselt või täielikult ei ole selle sätte järgi kohustuslik. Kui aga kohus peab vajalikuks mõistetud karistusi osaliselt või täielikult liita, siis peab lõplik karistus olema suurem raskeimast mõistetud karistusest. Seejuures ei tohi lõplik karistus ületada raskeima paragrahvi sanktsiooni ülemmäära, s.t KrK § 43 lg-s 31 toodud erand ei ole kohaldatav karistuste liitmisel KrK § 40 alusel.
|
| 3-1-1-110-01
|
Riigikohus |
23.11.2001 |
|
Altkäemaksu võtmise koosseisu, KrK § 164 mõttes, realiseerumine ei eelda altkäemaksu andmise kuriteokoosseisu tuvastamist. Täidetud peab olema üksnes altkäemaksu andmise objektiivne külg, st peab olema tuvastatud vara, varalise õiguse või muu varalise kasu andmine ametiisikule kas otse või vahendaja kaudu ja andja soov, et ametiisik paneks tema huvides mingi teo toime või jätaks selle toime panemata. Samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos nimetatud kasu andmise ja andja huvides ametiisiku poolt mingi teo toimepanemise või toimepanemata jätmise vahel, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades.
|
| 3-1-3-19-01
|
Riigikohus |
23.11.2001 |
|
15.-18. aastase isiku poolt tekitatud kahju hüvitamisel on tema vanemate või eestkostja vastutus subsidiaarne, s.t rakendub alles siis, kui kahju tekitanud alaealisel pole kahju hüvitamiseks piisavalt vahendeid (vara või töötasu). Seega ei kuulu tekitatud kahju vanematelt automaatselt väljamõistmisele. Kohus, otsustades tsiviilhagi rahuldamisel selle välja mõista alaealise vanematelt või eestkostjalt, peab oma seisukohta motiveerima.
|
Facebook
Twitter