3-2-1-9-06
|
Riigikohus |
29.03.2006 |
|
Ringkonnakohus peab arvestama seda, kui menetluslik olukord on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita.
TsMS § 78 kehtivusala on analoogia alusel laiendatav ka eriõigusjärglusele.
Asja võõrandamine ei takista kohtumenetluse jätkamist samade protsessiosalistega. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-28-04.
Poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik peab tagama muu hulgas ka selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul.
Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS alusel ei saa valdust puudutavates asjades kohaldada TsMS § 211, sest see reguleerib vaidlusaluse kinnisasja võõrandamise tagajärgi eelkõige kinnisasjaga seotud asjaõigustest tulenevate vaidluste korral. Samuti ei saaks sellistes asjades kohaldada TsMS § 211 lg 1 teises lauses sätestatud erandit kinnisasja üüri- või rendilepingust või selle puudumisest tuleneva vaidluse kohta, sest selle eeltingimus on kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke olemasolu.
VÕS § 291 lg 1 kohaldamise eelduseks ei ole see, et üürnik valdaks eluruumi just üürileandja vahetumise hetkel. Nimetatud sätte eesmärk on eelkõige üürnike kaitse tagamine omaniku vahetumise korral. Üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad VÕS § 291 lg 1 alusel üle ka siis, kui valdus kaotati eelmise üürileandja omavoli tõttu.
|
| 3-2-1-2-06
|
Riigikohus |
09.03.2006 |
|
Tulenevalt TsÜS §-st 138 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Ka sel juhul, kui pooled on kokku leppinud võimaluses leping erakorraliselt üles öelda lepingu rikkumise lõpetamiseks tähtaega andmata igasuguse rikkumise korral, peab kohus arvestama poolte taotlusel hea usu põhimõttega.
Võlaõigusseaduse § 5 võimaldab lepingupooltel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
Kui kohus oleks pidanud kaasama menetlusse kostjana kolmanda isiku, kuid kostja on sellekohase väite esitanud alles kassatsioonkaebuses, siis ei saa seda pidada TsMS § 68 lg 1 kohaselt protsessiõiguste heauskseks kasutamiseks.
Üürileandjal ei ole ainuüksi avalike funktsioonide täitmisega seonduvale avalikule huvile tuginedes õigus üürilepingut VÕS § 313 lg 1 alusel üles öelda. See põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui ülesütlemist taotleb avalikke funktsioone täitev üürnik. Kui üürilepingu ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, toob VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib ülesöelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.
|
| 3-2-1-121-05
|
Riigikohus |
08.02.2006 |
|
Kui ei ole tuvastatud testamendis antud pärandi jaotust mõttelistes osades pärijate vahel ning reaalosades pärimine ei ole võimalik, tuleb kaaluda PärS § 27 lg 4 ja § 38 lg 1 kohaldamist, mis annab aluse lugeda testamendis antud korraldused konkreetsete reaalosade suhtes olematuks ja lugeda testamendis nimetatud pärijate pärandiosad võrdseks.
Kinnisasja kasutuskorda määrava kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema üheselt arusaadav ja reaalselt täidetav ka muu otsuse tekstita, vajadusel tuleb viidata konkreetsele plaanile või kaardile, millest lähtudes kasutuskord määratakse.
AÕS § 72 lg 5 annab kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist, kui kasutuskorras ei ole saavutatud kokkulepet või võetud vastu enamuse otsust AÕS § 72 lg 1 järgi. Seda on neil õigus teha ka siis, kui kaasomandi mõtteliste osade jaotust muudetakse.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-03.
Kinnisasja kaasomandi vaidluses saab lähtuda testamendis tehtud korraldustest maa ja elamu suhtes.
Juhul, kui isik pole esitanud kassatsioonkaebust, kuid on nõustunud kaaskostjate väidetega ja on sarnaselt nendega üheks kinnisasja kaasomanikuks, saab isikut lugeda TsMS § 680 lg 2 kolmanda lause järgi Riigikohtu menetluses kassaatoriks.
Kuna kolmandale isikule ei saa panna kohtuotsusega kohustusi, siis tuleb isikud, kelle suhtes soovitakse määrata kaasomandi kasutuskorda, kaasata menetlusse kostjatena.
Ainuüksi hagita asja lahendamine hagimenetluses ei saa üldjuhul olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-90-04 ja lahend nr 3-2-1-75-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-17-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-12-03.
Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse vastuvõtmisega ei kaota isik õigust tugineda testamendijärgsele pärimisele. PärS § 115 lg-s 2 sätestatud pöördumatuse põhimõttest tuleneb ainult see, et kord pärandi vastu võtnud isik ei saa sellest enam loobuda.
Üldjuhul saab haldusakti alusel tehtud kinnistusraamatu kannet vaidlustada üksnes siis, kui eelnevalt on vaidlustatud ja õigusvastaseks tunnistatud või muudetud kande aluseks olev haldusakt. Erandina on võimalik kinnistusraamatu kannet vaidlustada eelnevalt haldusakti vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke asjaolusid või suhteid. Selliseks juhtumiks on ka maa tagastamise nõudeõiguse pärimine enne maa tagastamist. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-37-02 ja lahend nr 3-2-1-26-03 ja lahend nr 3-2-1-51-03.
|
| 3-2-1-136-05
|
Riigikohus |
20.12.2005 |
|
Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või ka lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks ja nõuda otsuse resolutsiooniga välja üksnes nõuete vahe sellelt poolelt, kelle kahjuks saldo jääb. Selleks ei ole poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust.
Ringkonnakohus peab tulenevalt TsMS § 330 lg-st 4 oma otsuses põhjendama, miks ta loeb saadud kasutuseelised olematuks.
Väljatõstmisnõude saab rahuldada üksnes menetluses osalevate isikute suhtes, kelle vastu on nõue suunatud.
Asja väljaandmise nõuet ei tohiks jätta rahuldamata üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tõttu. Seega on võimalik, et asja valduse väljaandmise nõue rahuldatakse vastastikku rahalise nõude täitmisega. Asja väljaandmisnõude saab rahuldada ka tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega.
Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
Omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna isikule õigust asja kasutada, mistõttu võib temalt ka täitmisest keeldumise aja eest nõuda asja kasutamisega saadu väärtuse hüvitamist.
Kasutuseeliste arvestamisel ei välista asjaolu, et ehitis on isiku ehitisse elama asudes elamiskõlbmatu, kasutuseeliste hüvitamist. Kasutuseelistel ei saa väärtust olla üksnes juhtudel, kui omanik ei oleks saanud asja kolmanda isiku kasutusse anda või kasutusse andes ei oleks keegi nõus asja kasutamise eest midagi maksma.
VÕS § 1033 lg-s 2 sätestatud nõue asja valdaja kulutuste hüvitamise kohta ei lõpe sellega, kui isik, kellele valdaja peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka hüvitise maksmise kohustus ei lähe üle asja omandajale.
Kui poolte vahel on võlasuhe tühise tehingu tagasitäitmiseks, tuleb sellele suhtele kehtivaid tühise tehingu alusel üleantu tagastamise sätteid kohaldada üleantud asjale tehtud kulutuste ja asja väärtuse hüvitamise erinormidena ka juhul, kui üle anti asja omand või valdus, ning seda ka juhul, kui üleandmise käsutustehing on tühine.
Asja tühise tehingu järgi saaja ei vabane üleantu tagastamise kohustusest üksnes seetõttu, et üleandja ei suuda tõendada oma omandiõigust asjale.
|
| 3-2-1-145-05
|
Riigikohus |
19.12.2005 |
|
Vaidluses ostueesõiguse teostamise üle ei tule menetlusse kaasata kolmandate isikutena aktsiad võõrandanud isikuid, kuna tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1, ei muuda ostueesõiguse teostamine kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
Aktsionäri ostueesõigus ei tulene seadusest, vaid selle võib ette näha aktsiaseltsi põhikirjas. Seetõttu on ostueesõiguse kehtestamisel põhikirjas kokkuleppeline tähendus ning ei saa kohaldada VÕS § 244 lg-t 6.
Aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ostueesõigust omav aktsionär saab aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada. Ostueesõiguse teostamise tähtaega ei saa siduda ajaga, mil aktsiate võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele.
Kui ostja on omandanud aktsiad seaduslikult, ei saa aktsiate müüja esitada nõuet aktsiate tagastamiseks ning tal pole võimalik täita ostueesõigust omava isikuga seonduvat müügilepingut. Ostueesõigust omaval isikul on võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt sellest, et müüjad rikkusid müügilepingut.
|
| 3-2-1-96-05
|
Riigikohus |
14.10.2005 |
|
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale ning tal säilib selles osas tsiviilprotsessiõigusvõime ja -teovõime.
Vastulause kohtunikuabi kandeotsuse peale vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
Registripidaja kustutab äriühingu äriregistrist, kui hoiatuse tegemisest 4 kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid nõutava netovara olemasolu kohta. Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
ÄS § 731 lg-s 1 sätestatud korras on huvitatud isikul vastulause esitamise võimalus ka sellisele ÄS § 60 lg 5 järgsele kandeotsusele, mille teeb kohtunikuabi. Vastulause esitamise tähtajaks on sellisel juhul 30 päeva otsuse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded või üldkasutatavas arvutivõrgus.
Registrist kustutatud äriühingul on õigus kaevata enda registrist kustutamise peale.
|
| 3-2-1-85-05
|
Riigikohus |
27.09.2005 |
|
Kostjal ei ole TsMS § 4 lg-st 1 tulenevalt õigust kaevata otsuse peale osas, mis tema õigusi ei puuduta.
Kuna kolmandale isikule ei saa panna kohtuotsusega kohustusi, siis tuleb isikud, keda soovitakse kohustada hageja juurdepääsuteed taluma, kaasata menetlusse kostjatena.
Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.
Juurdepääsuõiguse andmise nõude lahendamisel tuleb kaaluda poolte huvisid. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Kinnisasja omanik peab oma maatükil kõrvaldama kõik takistused õigustatud isikute läbipääsu võimaldamiseks nende mis tahes soovitud viisil mis tahes ajal. Elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus.
|
| 3-2-1-80-05
|
Riigikohus |
23.09.2005 |
|
Vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamisel ei kohaldu TsÜS § 66 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 66 lg 1 järgi.
Näiliku tehinguga on tegemist juhul, kui pooled tegelikult üldse oma tehingu mingeid õiguslikke tagajärgi ei soovinud, vaid poolte tahe on suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Heade kommete vastane tehing ei saa olla samaaegselt näilik.
Tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
Võlgnikul on kohtumenetluses isikliku osalemise ning taotluste ja kaebuste esitamise õigus pankroti väljakuulutamise või kompromissi kinnitamise korral. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-53-05.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-80-02. Heade kommete vastane tehing ei saa olla samaaegselt näilik.
Võlgniku poolt enne pankrotimenetluse algust tehtud tehingud on vastuolus heade kommetega, kui nende eesmärgiks oli võlausaldajate kahjustamine. Vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamisel ei kohaldu TsÜS § 66 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 66 lg 1 järgi.
Pankrotivara puudutavas kohtumenetluses on võlgnik hageja, keda esindab ja kelle nimel teeb kõiki menetlustoiminguid pankrotihaldur. Võlgnikul endal ei ole sellises menetluses isiklikult menetlusosalisena osalemise õigust.
Teeseldud tehingu puhul tuleb TsÜS § 70 lg 3 järgi hinnata ka varjatud tehingu sisu ja kehtivust. Seda saab teha teeseldud tehingu tühisuse tuvastamise hagi alusel.
Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas.
Pankrotivara puudutavas kohtumenetluses on võlgnik hageja, keda esindab ja kelle nimel teeb kõiki menetlustoiminguid pankrotihaldur.
Kinnistusraamatu kanne on ebaõige ja seda tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada üksnes siis, kui tühine oleks korteriomandi üleandmise asjaõigusleping. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-128-03.
|
| 3-2-3-9-05
|
Riigikohus |
08.06.2005 |
|
Hagita menetlusse, milles vaadatakse läbi avaldus lapse sünnikoha kande sünniaktis muutmiseks, tuleb riik kaasata huvitatud isikuna.
Avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis vaadatakse läbi hagita menetluses Menetlusse tuleb huvitatud isikuna kaasata riik, kes peab kohtuotsusega parandatud või muudetud kande sünniaktis tegema. Menetlusse tuleb kaasata ja kohtuistungil ära kuulata ka laps, kelle sünnikoha kande muutmist taotletakse.
|
| 3-2-3-7-05
|
Riigikohus |
24.05.2005 |
|
Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Vaidlustes, kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest avalike huvide kaitsel, tuleks kaaluda vastava asutuse TsMS § 89 lg 2 alusel kaasamist menetlusse arvamuse andmiseks.
Avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt linn, vald) hõlmab ka selle isiku asutusi (nt linnavalitsust) ja seega on linn õigustatud esitama kohtuvigade parandamise avaldust TsMS § 372 järgi.
Kohtul ei ole kohustust kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse. Kui kaasomandi jagamise kohta tehtud kohtuotsuses ei ole otsustatud kohaliku omavalitsuse õiguste üle, siis ei ole omavalitsusel õigust taotleda kohtuvea parandamist selles otsuses.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-103-03.
|
| 3-2-1-45-05
|
Riigikohus |
19.05.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-158-04.
TsMS § 79 alusel menetlusse astuda soovinud isikul on TsMS § 297 lg 3 kohaselt õigus esitada erikaebus tema menetlusse lubamata jätmise määruse peale.
|
| 3-2-1-48-05
|
Riigikohus |
09.05.2005 |
|
TsMS § 7 lg 6 eesmärgiks on korrektse kohtupidamise tagamine, milles on kaitstud mõlema poole huvid seeläbi, et esitatud avaldus peab olema loetav ja arusaadav nii kohtule kui pooltele. Selle eesmärgi saab lugeda täidetuks, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud hagiavaldus on selgesti loetav.
Hagiavalduse vorminõude rikkumine ei ole hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise aluseks.
TsMS § 7 lg 6 eesmärgiks on korrektse kohtupidamise tagamine, milles on kaitstud mõlema poole huvid seeläbi, et esitatud avaldus peab olema loetav ja arusaadav nii kohtule kui pooltele. Selle eesmärgi saab lugeda täidetuks, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud hagiavaldus on selgesti loetav.
|
| 3-2-1-168-04
|
Riigikohus |
23.02.2005 |
|
Kuni kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saa isik oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu.
Väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus esitada kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 24 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendina apellatsioonikomisjonile taotlus kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamiseks, kui registreerimisel rikuti KaMS §-de 7 ja 8 nõudeid. Kuni kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saa isik oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku vastu.
Kohus peab peatama asja menetluse TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel asja läbivaatamise võimatusel enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel haldusmenetluses. Võimatuse all tuleb eelkõige mõista olukorda, kus teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus.
Kolmanda isiku protsessi kaasamise lahendab kohus TsMS § 81 lg 3 alusel määrusega, mille peale võib esitada erikaebuse. Apellatsioonikohtu määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saa.
|
| 3-2-3-4-04
|
Riigikohus |
09.02.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
| 3-2-1-140-04
|
Riigikohus |
08.02.2005 |
|
Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud pankrotivaraga seonduv hagi ja haldur, vaatamata sellele, et ta teab hagist, protsessi ei astu, võib PankrS § 43 lg 1 kohaselt jätkata hagejana võlgnik. Kui pankrotihaldur astub protsessi, siis ei saa võlgnik jätkata hagejana ja peab PankrS § 43 lg 5 kohaselt taotlema kassatsioonkaebuse esitamiseks nõusolekut pankrotihaldurilt ka vastuhagi osas.
TsMS § 44 alusel kassatsioonkaebuses puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamist kaaludes tuleb analoogia alusel TsMS § 45 lg-ga 1 lähtuda sellest, kas tähtaja möödalaskmiseks oli kaalukas põhjus.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-39-99.
|
| 3-2-3-1-05
|
Riigikohus |
02.02.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
| 3-2-1-164-04
|
Riigikohus |
24.01.2005 |
|
Esimese astme kohus võib TsMS § 304 lg 2 kohaselt tagastada erikaebuse TsMS § 302 lg-le 2 viidates põhjendusel, et see ei ole vormistatud vastavalt TsMS § 7 lg-le 6 masinakirjas formaadis A4, üksnes juhul, kui seetõttu ei ole võimalik kaebust läbi vaadata.
Protsessiosalisel ei ole õigust nõuda kohtult käsikirjalise avalduse trükkimist ja selle tõestamist.
|
| 3-2-1-158-04
|
Riigikohus |
12.01.2005 |
|
Erikaebus, mille isik esitab kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe, tuleb TsMS § 331 lg-st 1 lähtuvalt jätta määrusega läbi vaatamata.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta. See isik tuleb TsMS § 249 lg 2 kohaselt menetlusse kaasata.
Kui ärikeelu kohaldamise alus on pankrotimenetluse ajal ära langenud, saab PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 lähtuvalt taotleda ärikeelu tühistamist. Ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st 4.
Isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, peab olema võimalus esitada esimese astme kohtule oma seisukoht ärikeelu tühistamise avalduse kohta.
Esimese astme kohus on pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Seda ka juhul, kui apellatsioonikohus on isiku suhtes määranud ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni.
|
| 3-2-1-143-04
|
Riigikohus |
21.12.2004 |
|
Kaasomandi lõpetamise vaidlusse tuleb TsMS § 77 lg 1 alusel kaasata kostjana kõik kaasomanikud.
Alates 01.07.2003 saab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis. Lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena. Kinnisasja ja sellel asuva elamu jagamine korteriomanditeks on üks asja reaalosaks jagamise viis.
|
| 3-2-3-3-04
|
Riigikohus |
14.12.2004 |
|
Isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning tuleb kaasata asja läbivaatamisse, kui tema vaimne seisund seda võimaldab.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab ekspert kõne- ja kontaktivõimelist isikut isiklikult uurima.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
Facebook
X.com