3-2-1-102-99
|
Riigikohus |
04.11.1999 |
|
Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et LKindlS § 38 lg p 5 alusel saab esitada regressinõude sõidukit juhtinud isiku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, kuid sellel alusel ei ole võimalik esitada regressinõuet kindlustusvõtja vastu, kes ei juhtinud sõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal.
|
| 3-2-1-80-99
|
Riigikohus |
01.11.1999 |
|
Leppetrahvi vähendamiseks TsK § 194 kohaselt tuleb tasumisele kuuluvat leppetrahvi võrrelda kreeditori kahjudega, mitte aga tehingu väärtusega, mille täitmist on leppetrahviga tagatud.
|
| 3-2-1-98-99
|
Riigikohus |
28.10.1999 |
|
Kindlustus ei jää sõiduki võõrandamise korral kehtima uue omaniku suhtes eelmise sõiduki omaniku liikluskindlustuslepingu järgi, olenemata sellest, et sõiduki eelmine omanik kindlustusvõtjana ei ole taotlenud LKindlS § 15 lg 4 järgi liikluskindlustuslepingu ennetähtaegset lõpetamist.
|
| 3-2-1-90-99
|
Riigikohus |
19.10.1999 |
|
Kohtuotsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 ja § 231 lg 4 nõuetele.
Isikul saamata jäänud tulu kui kahju ei ole tema säästetud kulutused.
|
| 3-2-1-83-99
|
Riigikohus |
06.10.1999 |
|
Elamuseaduse mõttega ei ole kooskõlas poolte vahel pärast aastaid kestnud üürisuhet lühiajalise üürilepingu sõlmimine selleks, et üürnik kaotaks eesõiguse lepingu uuendamiseks (ES § 32 ja 33). Kauakestnud üürilepingu tingimuste muutmist võisid pooled vormistada uue lepinguga, kuid sellega ei muutunud kehtiv üürileping sõlmituks tähtajaga alla ühe aasta.
|
| 3-2-1-78-98
|
Riigikohus |
29.09.1999 |
|
Kohtuotsuses kohtu seisukoha põhjendamata jätmine on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Vanglas kinnipeetava õigust sõnumi saladusele võib piirata kohtu loal.
|
| 3-2-1-75-99
|
Riigikohus |
16.06.1999 |
|
Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud on sündmuskohalt lahkunud juhtunust politseile teatamata ja pole kokku leppinud kooskõlas LE p 197, ning kindlustusandjale teatamise järel selgub, et poolte hinnangud liiklusõnnetuse toimumise põhjuste ning vastutuse jagunemise osas lähevad lahku, ei ole LKindlS § 28 lg 5 alusel kindlustusandjal kohustusi enne, kui pooled on vaidluse lahendanud ettenähtud korras. Liiklusõnnetuses osalenud isikute vaidlus lahenes alles ringkonnakohtu otsusega. Seepärast ei olnud enne seda tegemist kostja viivitusega LKindlS § 33 tähenduses.
|
| 3-2-1-67-99
|
Riigikohus |
15.06.1999 |
|
TsMS § 332 kohaselt tuleb ringkonnakohtul põhjendada, miks ta tuli sama tõendit hinnates linnakohtust erinevale järeldusele.
TsK § 272 lg 3 järgi võla ümber vormistamise laenulepinguks ei pidanud kohus kontrollima, kas raha üle anti vaid seda, kas hagejal oli kostja ees võetud kohustus - võlg, mille ta ümber vormistas laenulepinguks.
|
| 3-2-1-63-99
|
Riigikohus |
28.05.1999 |
|
Ei ole alust kindlustusandjat LKindlS § 27 lg 3 p 2 aluse vabastada kahju hüvitamisest teise kindlustusjuhtumis osalenud sõiduki omanikule, kelleks osutus seesama isik, kellele kuulus ka liikluskahju tekitamise eest vastutava sõiduki juhi juhitud sõiduk.
|
| 3-2-1-59-99
|
Riigikohus |
27.05.1999 |
|
Tellijal on tööettevõtulepingu järgi kohustus tasuda vastuvõetud kvaliteetse töö eest.
|
| 3-2-1-40-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Rohkem kui kolm kuud tekkinud üürivõla maksmine enne hagi esitamist, ei muuda olematuks üürnikupoolset üürilepingu tingimuste rikkumist, mis ES § 54 lg 1 p 1 järgi annab üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
|
| 3-2-1-52-99
|
Riigikohus |
20.05.1999 |
|
ES § 33 lg 1 p 1 mõtte kohaselt võib üürileandja vaidlustada üürniku eesõigust uue lepingu sõlmimisele ka juhul, kui üürnik on rikkunud eluruumi üürilepingu tingimusi, mis on sätestatud elamuseaduses.
|
| 3-2-1-57-99
|
Riigikohus |
17.05.1999 |
|
Ringkonnakohus on võtnud seisukoha nõude suhtes üksnes osaliselt, mis pole kooskõlas TsMS § 319 lg-ga 1.
Lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustus tuleb täita lepingu tingimuste kohaselt vaatamata sellele, et pooled hiljem otsustasid lepingu lõpetada. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine on TsK § 174 järgi keelatud. Asjaolu, et pooled loobusid hiljem teineteise teenustest ja lõpetasid lepingulise kohustise kooskõlas TsK §-ga 238, ei lõpetanud ega muutnud lepingu alusel tekkinud kohustust, mis keelas nõude loovutamise kooskõlas TsK §-ga 216.
|
| 3-2-1-47-99
|
Riigikohus |
04.05.1999 |
|
Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline ning ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele.
Tunnistajate ütluste kaudu on keelatud tõendada laenulepingu täitmist, mis peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.
|
| 3-2-1-43-99
|
Riigikohus |
06.04.1999 |
|
RenS § 18 p 3 annab rendileandjale õiguse nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnik ei ole tasunud renti kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega, mitte aga õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.
|
| 3-2-1-35-99
|
Riigikohus |
30.03.1999 |
|
Üürniku ORAS § 121 lg 4 p 2 alusel väljatõstmiseks peab kohus tuvastama vastuantava eluruumi vastavuse ORAS § 121 lg-s 5 kehtestatud nõuetele. Vastuantav eluruum tuleb märkida kohtuotsuses.
|
| 3-2-1-38-99
|
Riigikohus |
26.03.1999 |
|
06.07.1998 jõustunud ES § 531 on kohaldatav ka isikutele, kes pole eluruumi elama asunud või on sellest lahkunud enne ES § 531 jõustumist 06.07.1998, kui nad pärast seaduse jõustumist on eluruumist ära olnud asjaoludel, mis võimaldab äraolekut pidada alatiseks faktiliselt teises kohas elamise tõttu.
|
| 3-2-1-28-99
|
Riigikohus |
19.03.1999 |
|
Tsiviilvastutus liiklusavariiga tekitatud kahju eest võib järgneda ka juhul, kui kahju tekitanu süü ei ole tõendatud kohtuotsusega kriminaal- või haldusasjas, vaid muude tõenditega.
|
| 3-2-1-18-99
|
Riigikohus |
23.02.1999 |
|
Üürileandja võib ühepoolselt muuta üüri suurust kui pooled on üürilepingus kokku leppinud, et korteriüüri suurus määratakse üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele.
|
| 3-2-1-8-99
|
Riigikohus |
26.01.1999 |
|
Ainuüksi eelnev kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu või selle osa ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Kui eesmärgiks on kaasomandi loomine, siis tuleb ka elamu või tema osa osta kaasomandisse.
|
Facebook
Twitter