3-2-1-50-97
|
Riigikohus |
18.04.1997 |
|
Ringkonnakohtul on õigus anda pooltevahelisele suhtele õiguslik kvalifikatsioon.
Kui pooled on lepingus viivise osas kokku leppinud, siis on viivist õigus nõuda ka pärast lepingu täitmist, kui lepingujärgse tasu maksmisel ei tehtud viivise ulatuses tasaarvestust.
|
| 3-2-3-6-97
|
Riigikohus |
10.04.1997 |
|
Elamukoodeksi kehtivusajal sõlmitud üürilepingutes ei olnud üüri suurus määratud poolte kokkuleppega, vaid üüri tuli maksta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel. Kehtestatud määras üüri nõudmine ei ole üürilepingu ühepoolne muutmine.
|
| 3-2-1-40-97
|
Riigikohus |
03.04.1997 |
|
ES § 54 lg 1 ei anna üürileandjale alust üürilepingu ennetähtaegseks ühepoolseks lõpetamiseks.
|
| 3-2-1-41-97
|
Riigikohus |
03.04.1997 |
|
Poolte omavaheline hinnakokkulepe kasvava metsa müümisel polnud võimalik sest vaidluse tekkimise ajal anti kasvavat metsa välja kehtestatud takside järgi tasu eest Metsakoodeksi sätete järgi oli Vabariigi Valitsusel ja metsamajandusorganil - Riiklikul Metsaametil - õigus määrata taksihindu ning need olid kohustuslikud metsa majandavatele asutustele.
|
| 3-2-1-36-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele.
|
| 3-2-1-37-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
Nõude loovutamine on endise kreeditori ja uue kreeditori vaheline kokkulepe, mille vorm peab TsK § 221 kohaselt vastama vormile, milles tehti tehing, millest nõue tuleneb. Vormi järgimata jätmisel on kokkulepe TsÜS § 93 lg 1 kohaselt tühine.
|
| 3-2-1-35-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvaliteetse töö eest ei saa jätta tasumata - tasu võib vastavalt vähendada.
|
| 3-2-1-34-97
|
Riigikohus |
20.03.1997 |
|
Juriidilise isiku seaduslikul esindajal (TsÜS § 43) oli õigus esitada apellatsioonkaebust ja olla esindajaks kohtus nii nagu füüsilise isiku seaduslikul esindajal (TsKS § 80 lg 1, § 84 lg 2) ja asjast osavõtt tunnistajana seda ei piira. See tuleneb TsKS §-st 6, mille kohaselt õigusemõistmisel on tsiviilasjades kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.
Kui kahju tekitanud sõiduk oli teada ja selle sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitamine oli kindlustatud, siis ei lasunud ELKF-il 1995. a. kehtinud liikluskindlustuse seaduse järgi kohustust hüvitada hagejale liikluskahju. Kannatanul on õigus nõuda kindlustusjuhtumi käsitlemist kindlustusandjalt kindlustusseltsilt.
|
| 3-2-1-26-97
|
Riigikohus |
27.02.1997 |
|
Varakahju suuruse kohustuslikus liikluskindlustuses hindab kindlustushüvitise taotleja, esitades andmed hävinenud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta (LKindlS § 21 lg 2). Sõiduki taastamisremondi maksumus hüvitatakse pärast kindlustusjuhtumis sõidukile tekitatud vigastuse ja tehtud (vajaliku) remonditöö mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist (Liikluskindlustuse üldtingimuste § 43 lg 3).
|
| 3-2-1-24-97
|
Riigikohus |
20.02.1997 |
|
ES § 33 sätestab uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise alused tähtajalise üürilepingu lõppemisel. Kui kohus teeb otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta, siis kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.
|
| 3-2-1-17-97
|
Riigikohus |
10.02.1997 |
|
Kui kahju on tekitatud suurema ohu allika poolt, kannab suurema ohu allika valdaja tekitatud kahju eest kannatanu ees vastutust, olenemata tema süüst kahju tekitamises kannatanule.
|
| 3-2-1-11-97
|
Riigikohus |
27.01.1997 |
|
Liikluskindlustuse seaduse alusel kuulub hüvitamisele vaid teeliikluses tekitatud kahju.
|
| 3-2-1-9-97
|
Riigikohus |
27.01.1997 |
|
Kassatsioonikohus ei tuvasta faktilisi asjaolusid.
Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna.
|
| 3-2-3-1-97
|
Riigikohus |
16.01.1997 |
|
Eesti Liikluskindlustuse Fondil on regressiõigus kahju tekitaja vastu üldistel alustel TsK § 460 järgi, kui sõiduk, millega kahju tekitati, oli kindlustamata.
|
| 3-2-3-2-97
|
Riigikohus |
16.01.1997 |
|
Kuni 30.06.1995 kehtinud liikluskindlustuse seaduse §-ga 29 lg 1 oli piiratud kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. LKindlS § 29 lg 2 ei kuulu selle vaidluse puhul kohaldamisele seepärast, et see on erinormina käsitletav liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja suhtes.
|
| 3-2-3-36-96
|
Riigikohus |
18.12.1996 |
|
Isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, peab regressi korras vastutama kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees kahju eest, mida ta põhjustas. Kahju tekitanud süüdiolev isik peab olenemata oma süü vormist vastutama, kuna on jätnud oma vastutuse kindlustamata.
|
| 3-2-3-35-96
|
Riigikohus |
16.12.1996 |
|
Kuni 30.06.1995. a. kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 29 lg 1 kohaselt piiratakse kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust üksnes liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu.
|
| 3-2-1-111-96
|
Riigikohus |
12.12.1996 |
|
Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.
|
| 3-2-1-129-96
|
Riigikohus |
05.12.1996 |
|
TsK § 173 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse sätetele või lepingu tingimustele.
|
| 3-2-1-115-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud aja eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega- viivise nõudega.
Teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud aja eest osade kaupa ei pea kohtukolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega- viivise nõudega.
|
Facebook
Twitter