3-2-1-65-03
|
Riigikohus |
03.06.2003 |
|
Nii Eesti Vabariigi ühistuseaduse, tulundusühistuseaduse kui ka kostja põhikirja kohaselt lõppes hageja liikmesus ühistus alates juhatuse otsuse vastuvõtmisest hageja väljaarvamise kohta. Ühistud võivad oma põhikirjas ise ette näha väljaarvamisprotseduurile täiendavad reeglid ja peavad neid siis otsuste tegemisel ka järgima. Ühistust väljaarvamine peab olema põhjendatud ja sellega ei tohi diskrimineerida mõnda ühistu liiget teiste liikmetega võrreldes.
Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse aluseks sai 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 2 (kehtiva TsÜS § 38 lg 2) kohaselt olla vastuolu põhiseadusliku korra või heade kommetega. Tühine saab juriidilise isiku organi otsus vastuolu tõttu seadusega olla üksnes juhul, kui tühisus seaduserikkumise soovitava tagajärjena seadusest endast tuleneb. Muul juhul saab otsust seadusega vastuolu tõttu üksnes vaidlustada.
Kohtuotsuse resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka otsuse muid osi arvestamata.
Üheks kostja tsiviilõiguseks on TsÜS § 114 lg 2 kohaselt õigus nõuda kohtult aegumise kohaldamist. Aegumise kohaldamise taotluse võib jätta rahuldamata õiguse kuritarvitamise tõttu.
|
| 3-2-1-71-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Apellatsioonikohus jättis põhjendamata, millest lähtuvalt on apellatsioonkaebuse esitamisel nõutud riigilõiv määratud, rikkudes sellega TsMS § 21 lg 1 p-s 5 sätestatut.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda sellest, millises suuruses tuleks vastavalt seadusele tasuda riigilõivu hagi esitamisel esimese astme kohtule.
Asjaolu, et maakohus jättis kostjalt tema kahjuks tehtud otsusega riigilõivu välja mõistmata, ei vabasta pooli varaliselt hagilt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seaduses märgitud ulatuses (TsMS § 47 lg 4).
Eksimus seaduse kohaldamisel ühe poole kasuks ei too kaasa teise poole õigust saada samuti ekslikult koheldud.
TsMS § 48 lg 2 kohaselt nimetab hagihinna hageja. Kui hagihind ei vasta ilmselt hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Seega tuleb hagihind kindlaks määrata hagiavalduse vastuvõtmisel.
|
| 3-2-1-72-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Kuna pärandi vastuvõtmise tühistamise avalduse tegemisel ei pruugi avaldajale teada olla kõik tema avaldusest puudutatud isikud, tuleb pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus TsÜS § 98 järgi teatavaks teha avalikkusele.
Pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus on tühine, kuna see ei olnud tehtud avalikkusele. Seega ei olnud ka alust täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks.
Kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka lahendi muid osi arvestamata.
TMS § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete lahendamisega.
Seaduse lünkade korral on kohtul seaduse analoogia alusel võimalik lüngad täita, sh vajalikel juhtudel laiendada TMS § 34 lg-s 1 märgitud täitemenetluse peatamise aluseid, mil kohtutäitur peab menetluse peatama.
Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, sest see sisaldab kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1).
|
| 3-2-1-75-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
TsMS §-s 227 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline.
Kuni avaliku teenistuse seaduses ametniku vastutuse sätete kehtestamiseni puudusid küll erisätted politseiteenistujate varalise vastutuse osas, kuid sellises olukorras tuleb kohaldada teenistujatele ja ametnikele tööseaduste sätteid, millega on kehtestatud töötajate varaline vastutus.
|
| 3-2-1-123-03
|
Riigikohus |
17.11.2003 |
|
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes arvestamata kostja väite, et elumaja korterivaldajate koosoleku toimumine korteriühistu asutamiseks on tõendamata.
Kuna kostja ei võtnud omaks hageja väidetud asjaolu EES § 219 nimetatud elamuühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kohta, siis oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hagejale selgitama, et ta peab korterivaldajate üldkoosoleku otsuse olemasolu tõendama muude tõenditega.
Hageja pidi omandiõiguse tekkimist vaidlusalusele korterile tõendama EES §-s 219 sätestatud korterivaldajate üldkoosoleku otsuse ning elamuühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahel korteri üleandmise kohta sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõlemad tehingud nõudsid seaduses ettenähtud lihtkirjalikku vormi.
|
| 3-2-1-124-03
|
Riigikohus |
14.11.2003 |
|
Kuna kostja ei taotlenud CISG artikli 77 alusel kahjude hüvitamise vähendamist, siis polnud linnakohtul alust otsustada kahjuhüvitise vähendamise üle.
Kuna ringkonnakohus tõlgendas CISG sätteid õigesti, siis oleks ta vastavalt TsMS § 330 lg-le 4 pidanud hageja esitatud tõendeid hindama ning tegema kindlaks, kas esinevad CISG artikli 76 kohaldamise eeldused.
Lepingu rikkumisele viitav pool peab tõendama kahju vähendamiseks arukate meetmete rakendamist alles siis, kui lepingut rikkunud pool nõuab kahju vähendamist CISG artikli 77 teise lause alusel.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-65-04.
|
| 3-2-1-126-03
|
Riigikohus |
18.11.2003 |
|
TsMS § 241 lg-s 7 sätestatu kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus selle tegemise päevast. Selline reegel vastab tsiviilkohtumenetluse üldisele ülesandele tsiviilasi võimalikult kiiresti ja õigesti läbi vaadata.
Tõendite hindamisse apellatsioonikohtu poolt ei saa Riigikohus TsMS § 353 lg 3 kohaselt sekkuda ega ise hinnata, kas maakohtu otsuses toodud asjaolud võiksid olla aluseks tehingu tühisuse tunnustamiseks vastuolu tõttu heade kommetega.
Renditud vara ostjale lähevad üle kõik rentniku ja rendileandja vahelised kokkulepped renditud vara kohta. See puudutab ka kõiki rahalisi kokkuleppeid, sh renditud varale tehtud parenduste hüvitamise kokkulepe.
|
| 3-2-1-132-03
|
Riigikohus |
05.11.2003 |
|
TsMS § 238 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha protsessiosalise taotlusel või omal algatusel täiendava otsuse, kui kohus ei ole vaatamata poole taotlusele lahendanud kohtukulude jaotamist. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt peavad TsMS § 238 lg 1 ja 2 silmas võimalust, et otsuse teinud kohus ise saaks teha täiendava otsuse. See ei välista poolte õigust vaidlustada apellatsioonkaebuses või kassatsioonkaebuses eelmise astme kohtu otsust seetõttu, et kohus on jätnud kohtukulud jaotamata.
Jättes üheselt ja selgelt otsustamata, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas tuleb jätta muutmata, rikkus ringkonnakohus TsMS § 231 lg 5 ja § 60 lg 1.
Ringkonnakohus oleks pidanud võtma otsuses seisukoha vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmise kohta. Samuti oleks ringkonnakohus pidanud üheselt ja selgelt otsustama, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas tuleb jätta muutmata.
|
| 3-2-1-136-03
|
Riigikohus |
02.12.2003 |
|
Edasikindlustuslepingu tõlgendamisel rikkus ringkonnakohus kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 64 lg 1, mille kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Edasikindlustuslepingus väljendus poolte tahe aktsepteerida ühtse büroodevahelise lepingu tingimusi ning lugeda edasikindlustusjuhtum saabunuks kahjuhüvitise välja-maksmisega nimetatud rahvusvahelise lepingu alusel. Edasikindlustusleping ei andnud kindlustuspoliisi kehtivusele teistsugust tähendust, kui see oli määratletud rahvusvahelises lepingus.
Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 4 ja § 231 lg-s 4 sätestatule, kuna selles pole märgitud mitte ühtegi materiaalõiguse normi, mida kohus vaidluse lahendamisel kohaldas. Selline protsessiõiguse normi rikkumine viis tuvastatud asjaoludest väära järelduse tegemiseni ning materiaalõiguse normi väära kohaldamiseni.
Rahvusvahelise liikluskindlustuse lepingu tingimusi ei saanud vaadelda lahus ühtses büroodevahelises lepingus (Casablanca leping) märgitust.
|
| 3-2-1-138-03
|
Riigikohus |
03.12.2003 |
|
Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja oli üürniku perekonnaliige, siis ei saanud hageja seda asjaolu tulenevalt TsMS § 242 lg-st 2 teises tsiviilasjas vaidlustada ning väita, et kostja oli ja on ajutine elanik.
Apellatsioonikohus ei ole otsuses põhjendanud, miks üürnik ei pidanud kooskõlas seaduse ja üüri arvestamise korraga hüvitama üürileandjale maamaksukulu ning kas üürnik tasus tegelikult tarbitud vee eest. Ringkonnakohtu otsus ei vasta seega 330 lg-s 4 sätestatud nõuetele.
Alates 16.06.1998 kehtinud ES § 374 seadis üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kui üürileandja ei ole üürnikule üüriarveid esitanud, on ta viivitav kreeditor ning üürnik ei saanud oma kohustust täita ja ta pole oma kohustuse täitmisega viivitanud.
|
| 3-2-3-5-03
|
Riigikohus |
13.11.2003 |
|
Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.
TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.
Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
|
| 3-2-1-14-04
|
Riigikohus |
17.02.2004 |
|
Nõude piiride ületamisena ei ole käsitatav olukord, kui kohus määrab ühisvara jagamisel hagejale jääva vara osaks väiksema osa, kui hageja taotles. Sellisel juhul on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
Abikaasade ühisvara jagamise hagi on vara hagi, mille puhul tuleb õigusabi eest tasumise osas kohaldada TsMS § 61 lg 1 p 1.
Abielu kestel omandatud kinnisvara on PKS § 14 lg 1 kohaselt poolte ühisvara, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
Abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik.
|
| 3-2-1-22-04
|
Riigikohus |
08.03.2004 |
|
Kahju liigi määratlemine on õiguslik küsimus, mille lahendamisel pole kohus seotud hageja arvamusega.
Kui apellatsioonikohus otsustab erinevalt esimese astme kohtust hagi rahuldamata jätta, siis tuleb tal TsMS § 330 lg-st 4 tulenevalt võtta seisukoht kõigi hageja poolt hagi põhjendamiseks esitatud asjakohaste asjaolude kohta.
Kokkuleppe kehtetuks tunnistamist kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 74 lg-s 1 sätestatud asjaoludel ei välista see, et kannatanul oli võimalus otsida tõlk ega see, kas kokkulepet tõlgiti talle õigest või valesti.
|
| 3-2-1-35-04
|
Riigikohus |
30.03.2004 |
|
Kui poolte ühine tahe pole üheselt selge, siis tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
Leides, et pooled leppisid kokku võimatus lepingutingimuses, ületas apellatsioonikohus TsMS § 229 mõttes haginõude piire, kuna kumbki pooltest ei tuginenud asjaolule, et tegemist oleks olnud võimatu tingimusega, mille kohta oli tehingu tegemise ajal teada, et ta kindlasti ei saabu.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-90-02 ja nr 3-2-1-19-03.
|
| 3-2-1-40-04
|
Riigikohus |
12.04.2004 |
|
Kuna seadus ei sätestanud volituse kohustuslikku vormi traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks, võis esindatav kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 98 lg-st 2 tulenevalt anda volituse mistahes vormis.
Kuna tsiviilkoodeks ei sätestanud traktori ostu-müügilepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi, siis võisid pooled lepingu sõlmida ka suulises vormis.
Kuna kumbki pooltest ei tuginenud sellele, et nad müügilepingut ei sõlminud, siis puudus apellatsioonikohtul TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt alus asuda seisukohale, et müügilepingu sõlmimine on tõendamata.
Sellest, et ostja pole ostuhinda tasunud, ei saa iseenesest järeldada, et ostu-müügilepingut ei sõlmitud.
|
| 3-2-1-43-04
|
Riigikohus |
28.04.2004 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-03.
Kui vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, peab ringkonnakohus kontrollima, miks ta ei ole seda teinud, ja andma vastustajale vastamise võimaluse, kui esimese astme kohus on seda nõuet rikkunud või ei ole seda nõuetekohaselt täitnud (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-150-03).
Kui võlausaldaja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole, siis lakkab olemast ka võlgniku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Pärast võlasuhte lõpetamist puudub võlausaldajal nõue, mida loovutada.Kuigi võlausaldaja esitatud kreeditarvest tulenevad muudatused peab võlgnik kajastama kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis (KMS § 13 lg 4), ei lõpeta kreeditarve iseenesest pooltevahelist võlasuhet.
|
| 3-2-1-44-04
|
Riigikohus |
13.04.2004 |
|
Kohus võib lugeda üldiselt teadaaolevaks ka asjaolu, mis tegelikkuses ei ole kõigile teada, kuid mis kohtu arvates võiks olla üldteada. Kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks. Poolte väidetele lugeda või mitte lugeda asjaolu üldiselt teadaolevaks peab kohus vastama ning nendega mittenõustumist põhjendama.
Kui lepingupool ei ole kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hinna alandamise avaldust teinud, siis ei või kohus TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt hinda alandada.
Kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks. Poolte väidetele lugeda või mitte lugeda asjaolu üldiselt teadaolevaks peab kohus vastama ning nendega mittenõustumist põhjendama.
VÕS § 112 lg-s 2 sätestatud hinna alandamise avalduse võib lepingupool teha ka kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus.
Maakleritasu ebamõistlikkuse kindlakstegemisel tuleb muuhulgas arvestada VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Maakleritasu vähendamisel tuleb kohtul hinnata, kas maakleritasu ja selle eest vastu saadud teenus on mõistlikus proportsioonis. Olenevalt asjaoludest võib mõistlik olla ka kohalikust tavalisest maakleritasust suurem või väiksem maakleritasu.
|
| 3-2-1-46-04
|
Riigikohus |
16.04.2004 |
|
Kohtuotsus ei või olla vastuoluline (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-75-03).
See, et vahendusleping ei näinud ette, kuidas toimub varasema võla kustutamine, ei tähenda iseenesest, et hagejal ei olnud õigust kostja makstud summasid arvestada varasemast lepingust tuleneva võla katteks. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ja ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei olnud lubatud.
|
| 3-2-1-50-04
|
Riigikohus |
23.04.2004 |
|
Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 229 lg 2, mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata. TsMS §-s 153 sätestatud vastuhagi vastuvõtmise tingimused tähendavad üksnes võimalust esitada tasaarvestuse avaldus soovi korral hagina.
Apellatsioonikohus ei taganud pooltele võimalust esitada oma põhjendusi ja tõendeid TsÜS § 68 kohaldamiseks vajalike asjaolude kohta.
TsK §-s 258 sätestatud eeldust vahetatavate asjade hindade võrdsuse kohta saab kohaldada üksnes juhtudel, kui pooled ei ole hinnas kokku leppinud.
Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata.
|
| 3-2-1-65-04
|
Riigikohus |
18.05.2004 |
|
Vaidlusalusel ajal kehtinud AÕS § 15 lg 2 välistas asja ja tema olulise osa oleku erinevate õiguste ja kohustuste esemeks, kui seadus ei sätestanud teisiti. Seega võisid maatükk ning drenaazitrass selle olulise osana olla erinevate isikute omandis üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
Kohtuotsuse selgitamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Selgitada tuleb kohtuotsust juhtudel, mil kohtuotsuse resolutsioon ei ole selge. Samuti on alus kohtuotsuse selgitamiseks, kui selgitust palutakse kohtu poolt ebaselgelt tuvastatud asjaolude või õigussuhete kohta, millel võib tähtsust olla teises tsiviilasjas ja mida teises tsiviilasjas vaidlustada ei saa.
|
Facebook
Twitter