3-4-1-3-05
|
Riigikohus |
02.05.2005 |
|
Riigikogule põhiseadusega omistatud ülesandeid ja pädevust ei ole võimalik jõustada tema liikmetest sõltumatult. Sellest tulenevalt on iga Riigikogu liige õigustatud osalema kõigis Riigikogu tegevustes. RKKS normid, mis seavad mandaadi teostamise ulatuse sõltuvusse fraktsiooni kuulumisest, kujutavad endast Riigikogu liikmete ebavõrdset kohtlemist neile kuuluva mandaadi teostamisel. (p 16) Riigikogu liikmeid, kes ei kuulu fraktsiooni, koheldakse ebavõrdselt võrreldes nende Riigikogu liikmetega, kelle võimalused oma vaba mandaadi teostamiseks on tulenevalt fraktsiooni kuulumisest laiemad. Ebavõrdset kohtlemist õigustavad aga valimissüsteemi proportsionaalsuse ning erakonnademokraatia põhimõte. (p 41)
Kui jaatada põhiseaduslikku nõuet tagada vaba mandaadi teostamine võrdselt nii fraktsiooni kuuluvatele kui sinna mittekuuluvatele Riigikogu liikmetele, ei ole seadusandjal piisavalt meetmeid proportsionaalse valimissüsteemi ning erakonnademokraatia kindlustamiseks. Seadusandja on õigustatud kujundama reegleid, mis fraktsioonide moodustamist Riigikogu valimiste vahelisel ajal ja seeläbi valijate tahte moonutamist mingilgi moel takistavad. (p 41)
Demokraatia printsiibis sisalduva erakonnademokraatia printsiibi kohaselt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia. (p 31) Erakonnademokraatia tagamise eesmärk koos proportsionaalse valimissüsteemi toetamise eesmärgiga on piisavalt kaalukas, õigustamaks vaba mandaadi ja selle võrdse teostamise piiramist. (p 37)
Põhiseaduse § 60 lõikest 1 tuleneva proportsionaalse valimissüsteemi üldiseks eesmärgiks on kajastada parlamendi koosseisus valijaskonna poliitilisi tõekspidamisi ning kujundada nendel tõekspidamistele võimalikult vastav esinduskogu. ( p 40) Proportsionaalsuse põhimõttele vastavad nimekirjavalimised, mille puhul annavad valijad toetuse lõppkokkuvõttes mingi erakonna maailmavaatele ja erakonnale. Mis tahes valimistevahelisel ajal toimuv muudatus fraktsioonide koosseisus moonutab valijate tahet ning seega ka proportsionaalsuse põhimõtet. (p 30) Proportsionaalse valimissüsteemi toetamise eesmärk koosmõjus erakonnademokraatia tagamise eesmärgiga on piisavalt kaalukas, õigustamaks vaba mandaadi ja selle võrdse teostamise piiramist. (p 42)
Põhiseaduse §-st 62 tuleneva vaba mandaadi põhimõtte järgi ei saa Riigikogu liiget tagasi kutsuda ei rahvas, kes teda on valinud, ega erakond, kelle nimekirjas kandideerides ta on parlamenti valitud, kuna Riigikogu liige ei esinda Riigikogus mitte üksnes oma valijate huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liikmel on õigus teha valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt, sh vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Vaba mandaadi põhimõtte kohaselt ei ole Riigikogu liige seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega. (p 15)
RKKS sätted, mis näevad fraktsiooni liikmete miinimumarvu ning sama erakonna nimekirjast parlamenti valimise nõude ning lubavad uue fraktsiooni registreerimist üksnes viie päeva jooksul pärast Riigikogu esimest istungit, kujutavad endast vaba mandaadi põhimõtte piirangut koosmõjus Riigikogu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega vaba mandaadi teostamisel, kuna seavad vaba mandaadi teostamise ulatuse sõltuvusse fraktsiooni kulumisest. Samas on tegemist vaba mandaadi põhimõtte põhiseaduspärasuse piiramisega, kuna seda õigustavad valimissüsteemi proportsionaalsuse ning erakonnademokraatia põhimõte. (p 19)
Parlamendi enesekorraldusõiguse põhimõtte kohaselt on seadusandjal tema enda tegevust puudutavates küsimustes suhteliselt suur otsustusvabadus. Enese- ehk isekorraldusõiguse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 65 punktist 16 koosmõjus võimude lahususe põhimõttega. Isekorraldusõigus tähendab, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neil on üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 1998. a otsus asjas nr 3-4-1-3-98, RT I 1998, 36/37, 558, IV). (p 42)
Riigikogu fraktsioon on Riigikogu liikmete poliitiline ühendus, mis formeerub mingist maailmavaatest kantud programmi ümber, aidates sel viisil Riigikogu liikmete maailmavaatelisi seisukohti koondada. Sellise koondamisfunktsiooni kandjana teenivad fraktsioonid ja nende moodustamisele piirangute seadmine parlamendi töö hõlbustamise eesmärki. (p 25) Ehkki seadusandjal on lähtuvalt parlamendi enesekorraldusõigusest õigus teha valik erinevate fraktsioonikontseptsioonide vahel, ei saa ta fraktsiooni mõistet kujundada selliselt, et õigus ühineda fraktsioonidesse muutuks fiktiivseks või et seatud piirangutega kitsendataks ebaproportsionaalselt Riigikogu liikmete põhiseaduslikke õigusi või põhiseaduslikke printsiipe. (p 22)
|
| 3-4-1-1-05
|
Riigikohus |
19.04.2005 |
|
Põhiseaduse §-s 154 sätestatud omavalitsuste küsimuste iseseisev otsustamine viitab kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttele. See põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades esikohale kohalikud huvid. (p 17) Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. (p 35) Kohalikel valimistel ainult erakondadele ja üksikkandidaatidele kandideerimise võimaldamine riivab ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (p 22)
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ei tulene nõuet, et siseriikliku õiguse vastavuse kontrollimiseks Euroopa Liidu õigusega peab eksisteerima põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on kohaldamise ülimuslikkus, mis tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb konkreetses vaidluses kohaldamata jätta. (p 49)
Õiguskantsleril puudub vastavalt õiguskantsleri seadusele ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele pädevus taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. (p 49)
Ainult erakondade kandideerimine kohalikel valimistel seab ohtu kohalike omavalitsusorganite representatiivsuse (vrd ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-7-02, p 21). Statistilistele andmetele tuginedes ei ole olukorras, kus kandideerida saavad üksnes erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid, tagatud, et kohalikel valimistel on valijal võimalik teha valik erinevate nimekirjade vahel. (p 32)
Passiivse valimisõiguse (kandideerimisõigus) puhul tähendab valimiste ühetaolisuse põhimõte koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega kõigile kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamist valimistel kandideerimiseks. (p 16) Ainult erakondade kandideerimise võimaldamine kohalikel valimistel koosmõjus erakonnaseadusest tulenevate nõuetega erakonna registreerimisele ja tegevusele piiravad kandideerimisõigust kohalikul tasemel ebaproportsionaalselt, kuna erakonna moodustamine kandidaatide ülesseadmiseks ning kohaliku võimu teostamiseks ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires on praktiliselt võimatu. (pp 22, 36)
Põhiseaduse §-st 48 ei tulene, et kõik ühingud, mis on poliitiliste eesmärkide nimel moodustatud, peaksid omama õigust kanda erakonna nime. (p 38) Seadusandjal on õigus kehtestada ühingu erakonnana registreerimiseks esitatavad nõuded. Kui poliitilistel eesmärkidel ühinejad neid nõudeid täita ei suuda, ei ole neilt ühinemisvabadust veel ära võetud. (p 39)
|
| 3-4-1-4-05
|
Riigikohus |
04.04.2005 |
|
Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuv on norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28, 308, p 15). (p 15) PolTS § 211 lõige 11, mille järgi ei teki õigust politseiametniku pensionile politseiametnikul, kes on politseiteenistusest vabastatud teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest või joobnuna teenistuses viibimise eest, ei ole kohaldatav ATS § 84 punktis 3 nimetatud vääritu teo toimepanemise tõttu teenistusest vabastatud politseiametnike suhtes. Seega ei ole PolTS § 211 lõige 11 antud juhul asjassepuutuv. (p 16)
|
| 3-4-1-6-05
|
Riigikohus |
23.03.2005 |
|
Põhiseaduse §-st 15 tulenevalt saab Riigikohus jätta isiku individuaalkaebuse õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle selle põhiseaduse paragrahviga tagatud õigust kohtulikule kaitsele (Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26). (p 4)
Ehkki PSJKS ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks, saab Riigikohus jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas
nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26). (p 4) Kui mingi muu menetluskord tagab isikule tõhusad võimalused põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks, ei ole taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Menetluskord on tõhus, kui isikul on võimalik esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus oma kohtuasja raames mis tahes menetlusastmes. (p 7)
|
| 3-4-1-7-05
|
Riigikohus |
14.03.2005 |
|
KOKS § 52 lõike 1 punkt 4, mille järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid, ei tähenda, et tegutsemisvõimelisuse saavutamiseks peab vastavaks tähtajaks olema ametisse nimetatud kogu linnavalitsuse koosseis. Piisab, kui linnavalitsus on otsustusvõimeline, s.t ametisse on kinnitatud vähemalt pool valitsuse koosseisust. (p 10)
|
| 3-4-1-24-04
|
Riigikohus |
10.12.2004 |
|
Riigikohus ei pea normi põhiseaduslikkuse hindamisel piirduma üksnes Põhiseaduse nende normidega, millele on osutatud menetluse aluseks olevas taotluses või kohtulahendis. Riigikohus võib ja peab hindama normi õiguspärasust, lähtudes Põhiseaduse kogu normistikust ja mõttest (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 19). See ei tähenda, et menetlusosalise arvamuses väljendatud taotlus kontrollida asjassepuutuva sätte vastavust mingile Põhiseaduse sättele, mida menetluse aluseks olevas taotluses või kohtulahendis ei ole märgitud, oleks Riigikohtule siduv. Seda, millises ulatuses on konkreetsel juhul vajalik kalduda kõrvale taotluse, kohtuotsuse või - määruse põhistusest, otsustab Riigikohus. Käesoleval juhul ei kaldu Riigikohus halduskohtu motivatsioonist kõrvale põhjusel, et nii otsustas Riigikohtu üldkogu analoogse juhtumi lahendamisel (vt Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus nr 3-4-1-10-04 - RT III 2004, 28, 297). (p 12)
Kuna käesoleva juhtumi asjaolud ei erine oluliselt üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuse aluseks olnud asjaoludest, tuleb vaidlustatud norm, mis sätestab juhtimisõiguse peatamise Liiklusseaduse teatud paragrahvide teistkordse rikkumise eest, jätta põhiseadusevastaseks tunnistamata üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuses toodud põhjustel. Vt Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus nr 3-4-1-10-04 - RT III 2004, 28, 297. (p 11)
|
| 3-4-1-20-04
|
Riigikohus |
02.12.2004 |
|
Õiguskindluse printsiip tuleneb Põhiseaduse §-st 10. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). (p 12)
Õiguskindluse põhimõtte järgi peab seadusandja uue õigusliku olukorra loomisel tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega. (p 26) Antud juhul jätab Põhiseadusest tulenev seaduse üldine üheksapäevane jõustumistähtaeg, millele lisaks tuleb arvestada Võlaõigusseaduses sätestatud piirangutega üüri tõstmisel, tagastatud elamute üürnikele piisavalt aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. (p 39)
Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. (p 13) Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. (p 14) Õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise. Seadus ei ole kunagi andnud tagastatud elamute üürnikele subjektiivset õigust üüri piirmäärade kehtimajäämisele. (p 23)
Vabariigi Presidendil on sarnaselt õiguskantslerile (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-7-03 - RT III 2004, 5, 45) õigus vaidlustada seadusandja tegevusetus. Vabariigi Presidendi vastav õigus ei ole aga piiramatu. Vabariigi President saab hinnata vaid selle seaduse põhiseaduspärasust, mis on talle välja kuulutamiseks esitatud. Vabariigi Presidendil ei ole pädevust vaidlustada norme, mis on mõnes teises seaduses juba vastu võetud. (pp 43-46)
|
| 3-4-1-14-04
|
Riigikohus |
18.11.2004 |
|
Ehkki antud asjas on asjassepuutuv halduskohtu poolt vaidlustatud norm üksnes osas, mis käsitleb parkimise kuukaardi nõuetekohaselt paigaldamata jätmist, ei väljuta konkreetse normikontrolli piiridest, kui kontrollitakse sätte põhiseaduspärasust ka muude parkimise õigust tõendavate dokumentide osas. Halduskohtu vaidlustatud normis sisalduvate parkimistasu tõendamise erinevate viiside loetelu on puhttehnilise iseloomuga, mistõttu tegemist on loogiliselt tervikliku õigusnormiga. (p 14)
Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest ja § 154 lõikest 1 tulenev seaduslikkuse nõue tähendab, et kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema kooskõlas seadustega. Kui teatud küsimuse lahendamine on seadusega reguleeritud, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada. (p 17)
|
| 3-4-1-10-04
|
Riigikohus |
25.10.2004 |
|
PS § 23 lg-s 3 sätestab mitmekordse karistamise keelu ehk nn ne bis in idem põhimõtte. Sellest keelust tuleneva põhiõigusega tagatakse isiku võimalus teada, millised on need riikliku sunni iseloomuga järelmid, mida võidakse kohaldada tema toimepandud süüteo tuvastamise korral, tagatakse õigusrahu ning välistatakse võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma täiendavat karistamist sama teo eest. (p 14) Juhtimisõiguse peatamine kujutab endast karistamist sama teo eest, mille eest isikut on karistatud väärteomenetluses. Samuti on juhtimisõiguse peatamine karistus PS § 23 lg 3 mõttes. (p 15)
PS § 23 lg 3 sõnastuse järgi ei ole põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi-ja lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses. (p 22) Juhtimisõiguse peatamisel aga iseseisvalt rikkumise asjaolusid ei tuvastata. Peatamise aluseks on üksnes jõustunud väärteomenetluse otsus. Seetõttu ei kujuta juhtimisõiguse peatamine endast ka isiku sama teo eest uut kohtu alla andmist ega tema süüteo teistkordset menetlemist, vaid olles väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm, moodustab sellega ühtse terviku. (p 23) Seega ei ole juhtimisõiguse peatamine nimetatud sätete alusel käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. (p 26)
|
| 3-4-1-26-04
|
Riigikohus |
19.10.2004 |
|
Valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tuleb menetlusse kaasata isik, kelle tegevusele komisjon annab õigusliku hinnangu. Selline isik tuleb ära kuulata, kuid isiku ärakuulamata jätmine ei mõjuta alati valimiskomisjonide otsuse seaduslikkusele antud hinnangut ega too kaasa komisjoni otsuse tühistamist. (p 14)
Volikogu istungi kutsete nõuetekohane edastamine on volikogu töökorraldust puudutav küsimus, mille lahendamine pole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. (p 11) Valimiskomisjon peab korraldama volikogu istungikutsete kättetoimetamise üksnes KOKS § 43 lg-s 1, lg-s 21 ja § 52 lg-s 2 nimetatud juhtudel. (p 12)
Maa või linna valimiskomisjoni kohustus korraldada pärast volikogu esimehele umbusalduse avaldamist volikogu uue esimehe valimised ei sõltu sellest, kas volikogu esimehele avaldati umbusaldust seaduslikult või mitte. Volikogu esimehe koht tuleb täita sõltumata sellest, kas umbusalduse avaldamist vaidlustatakse või ei vaidlustata halduskohtus. (p 14)
|
| 3-4-1-25-04
|
Riigikohus |
23.09.2004 |
|
Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ja kanda istungi protokolli (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04). (p 12) Kuna algatamine on eelduseks umbusalduse avaldamisele, peab volikogu liikmel olema võimalus esitada volikogu istungil umbusalduse algatamise avaldus. Istungil päevakorraküsimuse arutamise ajal esitatud avaldust ei saa jätta vastu võtmata olukorras, kus umbusalduse avaldamise algatamise kord on reguleerimata. Umbusalduse algatamise avalduse esitamine päevakorraküsimuse arutamise ajal ei saa oluliselt takistada päevakorraküsimuse arutamist, sest KOKS § 46 lõike 2 kohaselt ei saa umbusalduse avalduse esitamisele järgneda selle kohest arutamist. (p 13)
|
| 3-4-1-23-04
|
Riigikohus |
30.08.2004 |
|
KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3 ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-19-04 - RT 2004, 23, 249, p 13). (p 19)
|
| 3-4-1-19-04
|
Riigikohus |
09.08.2004 |
|
KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10)
KOKS § 44 lg 3 viimase lause üldisest tähendusest tulenevalt on volikogu esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses alati, mitte üksnes volikogu uue koosseisu esimesel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129; 14. mai 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 - RT III 2004, 14, 172; 2. juuli 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242). (p 10)
KOKS § 52 lg 2 ja § 52 lg 1 p 2 ja p 3, mis reguleerivad volikogu tegutsemisvõimetuks lugemise tingimusi ja tagajärgi, ei ole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest. (p 13)
|
| 3-4-1-18-04
|
Riigikohus |
19.07.2004 |
|
Asendusliikme volituste lõpetamine põhjendusega, et ta ei vasta KOKS § 18 lg 1 p-s 6 sätestatud tingimusele, piiraks ebaproportsionaalselt kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikokku. (p 12)
Vastavalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-dele 64, 65 ja 66 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lg-le 1 saab valimiskomisjonide toiminguid vaidlustada ka valimisliit, kui ta leiab, et komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi. Valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele. Kui valimisliidul oleks õigus vaidlustada alles asendusliikme registreerimist volikogu liikmeks, siis võib see oluliselt kahjustada valimisliidu huve. (p 10)
KOKS § 20 lg-st 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lg-le 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. (p 12) Tulenevalt KOKS § 20 lg-st 4 tuleb volikogu liikme volitused lõpetada ja asendusliige määrata viie tööpäeva jooksul. Hoolimata nii lühikesest tähtajast tuleb KOKS § 20 lg 6 ja § 18 lg 1 p 6 kohaldamisel anda kohaliku omavalitsuse ametnikule võimalus otsustada, kas minna volikokku või mitte. (p 13)
|
| 3-4-1-16-04
|
Riigikohus |
02.07.2004 |
|
Volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokkukutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu omaalgatuslikku kogunemist istungile peab kolleegium võimalikuks näiteks siis, kui isik, kes on pädev volikogu istungit kokku kutsuma, ignoreerib KOKS § 43 lg 4 alusel esitatud vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekut kutsuda nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kokku volikogu istung. (p 14)
|
| 3-4-1-9-04
|
Riigikohus |
21.06.2004 |
|
Proportsionaalsuse põhimõte seondub kaalutlusõigusega. Haldusmenetluse seaduse § 4 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning seda tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-11-03 p-d 41-43). Kaalutlusõigust on täitevvõimul vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Pädeval võimuorganil lasub üldjuhul kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed. Hindamaks langetatava otsuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid (vt Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-4-1-7-01 - RT III 2001, 26, 280 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuseid asjades nr 3-4-1-6-2000 - RT III 2000, 13, 140; 3-4-1-6-01 - RT III 2001, 15, 154; 3-4-1-1-03 - RT III 2003, 5, 48). (p 16) Kaalutlusõiguse puudumine Välismaalaste seaduse 12 lg 4 p-s 1 ja § 12 lg-s 5 tähendab, et sõltumata asjaoludest, toob igasugune valeandmete esitamine kaasa eitava vastuse elamisloa taotlusele. Täitevvõimu esindajal puudub võimalus kaaluda, kas vaidlustatud sätete kohaldamine on konkreetses asjas proportsionaalne või mitte. (p 21) Seetõttu on VMS § 12 lg 4 p-s 1 ja § 12 lg-s 5 sätestatu põhiseadusevastane osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu. (p 22) See aga ei tähenda, nagu ei võiks seadusandja näha ette situatsioone, kus täitevvõimu kaalutlusõigus puudub. Ka regulatsioon, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib rakendamisel anda proportsionaalse tulemuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsust asjas nr 3-3-1-11-03 p 43). (p 18)
Põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele kohustab riigivõimu hoiduma sekkumisest perekonnaellu. Selle õiguse kaitseala hõlmab muuhulgas suhteid lapse ja tema bioloogiliste vanemate vahel. Põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele laieneb Põhiseaduse § 9 kohaselt nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Riigikohus on käsitanud perekonnaelu puutumatuse riivena välismaalasele elamisloa andmisest keeldumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2000. a otsust asjas nr 3-3-1-11-00 - RT III 2000, 14, 149; 19. juuni 2000. a otsust asjas nr 3-3-1-16-00 - RT III 2000, 18, 190). (p 13) Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele pole piiramatu õigus. Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas Slivenko versus Läti Vabariik 9. oktoobril 2003. a tehtud otsuse punktis 117 märkinud, et avalik huvi saata tegevsõjaväelased ning nende perekonnaliikmed riigi territooriumilt välja, kaalub üldjuhul üles isiku huvi jääda riiki, kuid isegi säärasel juhul ei saa välistada, et isiku eriline olukord võib muuta väljasaatmise konventsiooniga vastuolus olevaks. (p 14) Otsustamaks, kas õiguse perekonnaelu puutumatusele kitsendamine on põhiseaduspärane, tuleb täitevvõimu organil kaaluda erinevaid vastanduvaid huve. (p 19)
|
| 3-4-1-15-04
|
Riigikohus |
07.06.2004 |
|
Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 9 lg 2 näeb ette jaoskonnakomisjoni moodustamise enne Euroopa Parlamendi valimisi. Sama seaduse § 15 lg 1 järgi nimetab jaoskonnakomisjoni esimehe ja liikmed kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. (p 7) Jaoskonnakomisjoni moodustamata jätmine rikub nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel, sest hääletamise läbiviimine valimisjaoskonnas on võimatu. (p 8)
|
| 3-4-1-13-04
|
Riigikohus |
14.05.2004 |
|
Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusalduse algatamise avaldus tuleb esitada ja avaldada volikogu istungil ning kanda istungi protokolli. Umbusalduse hääletamine toimub volikogu järgmisel istungil (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. aprilli 2004. a otsus nr 3-4-1-12-04 - (RT III, 2004, 11, 129, p 25-26). (p 22)
|
| 3-4-1-3-04
|
Riigikohus |
30.04.2004 |
|
Põhiseaduse §-s 32 on mõistega "omand" hõlmatud nii kinnisasjad kui ka vallasasjad. Põhiseaduse § 32 kaitseala laieneb nii kinnis- kui vallasasja omanikule, kelle kinnisasjal või kinnitusraamatusse kandmata maal tehnovõrk või -rajatis asub, kui ka tehnovõrgu või -rajatise omanikule. (p 22) Omandiõiguse piiramisel on õiguspärane seadusandja iga eesmärk, mis pole Põhiseadusega vastuolus. (p 27) Tehnorajatise talumiskohustus kehtestati avalikes huvides ning see on sobiv ja vajalik abinõu tarbijate elektri, gaasi, vee, kanalisatsiooni, soojuse jm vajalikuga varustamiseks. (p 32) Üldine talumiskohustus on põhiseaduspärane, kuid selle kehtestamisel oleks seadusandja pidanud ette nägema rohkem tagatisi maaomanikele. (p 36)
AÕSRakS § 15-2 lg 1, mis ei võimalda kinnistu omanikel vaidlustada talumiskohustust ja võimaldab nõuda tehnorajatise kõrvaldamist vaid juhul, kui tehnorajatist ei kasutata enam eesmärgipäraselt, piirab ebaproportsionaalselt kinnistu omaniku põhiõigust omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning on seetõttu Põhiseadusega vastuolus. Seadusandja peab ette nägema täiendava mehhanismi kinnistu omanike õiguste kaitseks ja võimaldama erinevate huvide kaalumist. (p 38) Mõõdukas ei ole ka AÕSRakS § 15-4 lg-s 2 sätestatud omandiõiguse piirang, millega pandi kinnisasja omanikule tasuta tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustus kuni 2009. aasta 1. jaanuarini. Selline piirang ei vasta Põhiseaduse §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele, sest koormab maa omanikku rohkem, kui see on üldsuse ja tehnorajatiste omanike huvidega põhjendatav. Kinnisasja omanik on sunnitud maksma maamaksu ka rajatiste aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa eest, hoolimata sellest, et ta ei saa kinnisasja osaliselt kasutada. Tasu suuruse vähendamine teatud ajaks võinuks olla põhjendatud, kuid tasu maksmisest täielik vabastamine kuni 2009. aastani ei ole õigustatud. (p 41)
|
| 3-4-1-12-04
|
Riigikohus |
16.04.2004 |
|
Ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile, võib volikogu teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse volikogu põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest. (p 21)
Umbusalduse avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus umbusalduse algatamist ei reguleeri. Umbusalduse avaldamise algatamine peab toimuma volikogu istungil. Kui volikogu istungil ei ole umbusalduse avaldamist veel algatatud, ei saa volikogu liikmed koguneda omaalgatuslikult istungile umbusalduse avaldamiseks volikogu esimehele. (p 25)
|
Facebook
Twitter