3-2-1-52-01
|
Riigikohus |
08.05.2001 |
|
Apellatsioonikohus ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtusse saatmise vajadust. TsMS § 333 lg 2 kohaselt on õigus saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtusse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
Kohus on hageja taotlusel asendanud kostja Sillamäe Linnavalitsusega. Kostjaks saab olla kohalik omavalitsusüksus s.o. Sillamäe linn. Arvestades aga, et KOKS § 4 lg 2 järgi on linnavalitsus volikogu poolt moodustatud täitevorgan, kes § 30 lg 1 p 4 kohaselt esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus, saab lugeda kostjaks linna, keda on esindanud linnavalitsus. Sellega ei riku kohus TsMS § 333 lg 1 p 3 sätestatut.
|
| 3-2-3-2-01
|
Riigikohus |
02.05.2001 |
|
Kohalik omavalitsus kasutas AÕSRakS §-st 20 tulenevat ostueesõigust. AÕS § 265 kohaselt lähevad ostueesõiguse teostajale üle kõik õigused ja kohustused, mis ostu-müügilepingu järgi olid ostjal. Järelikult suunas hageja ostu-müügilepingut vaidlustades nõude ka valla vastu. Kohus on rikkunud TsMS § 77 lg-s 1 sätestatut, jättes valla kui antud õigussuhte osalise kostjana kaasamata.
|
| 3-2-1-113-00
|
Riigikohus |
27.10.2000 |
|
Kohus rikkus TsMS §-s 330 lg 6 sätestatud nõuet vastata apellatsioonkaebuse väidetele.
Kooskõlas TsMS § 67 oli kostjal õigus esitada tõendeid. Sellest õigusest ilmajätmisega on kohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, mis on väljendatud TSMS §-s 73 lg 1.
|
| 3-2-1-110-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas õigeks lugeda tsiviilasjas, milles kohus oli teinud otsuse kannatanu õiguste kohta, hagejaks kannatanu, kuigi selles asjas oli kohtusse hagi esitanud kannatanu seaduslik esindaja enda nimel.
|
| 3-2-3-6-00
|
Riigikohus |
21.06.2000 |
|
Kohus otsustas kohaliku omavalitsusüksuse õiguste ja kohustuste üle teda asja kaasamata.
|
| 3-2-3-4-00
|
Riigikohus |
30.05.2000 |
|
Ringkonnakohus jättis kaasomandis oleva elamu kasutuskorra kindlaksmääramisel ekslikult asjasse kaasamata isiku, kes sai vaidlusaluse elamu kaasomanikuks peale esimese astme kohtu otsust.
|
| 3-2-1-36-00
|
Riigikohus |
17.05.2000 |
|
ES § 28 lg 2 kohaselt on üürilepingu järgi üürileandjaks eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. Seega on üürilepinguid õigustatud sõlmima, muutma või lõpetama eluruumi omanik või omaniku poolt üürileandjaks volitatud isik. Kui eluruumi omanik volitab isikut omaniku nimel (nt halduslepingu alusel) üürilepingut sõlmima, muutma või lõpetama, siis ei muuda see volitatud isikut üürileandjaks, kellel on õigus esitada hagi kohtusse oma eeldatavate õiguste ja huvide kaitseks, ja olla hagejaks (TsMS § 72 lg 2).
|
| 3-2-3-1-00
|
Riigikohus |
11.01.2000 |
|
Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 1 p 1 olukorras, kus hagi oli esitatud OÜ Farry vastu ilma, et oleks kaasanud TsMS § 77 alusel menetlusse AS NZN.
|
| 3-2-3-3-99
|
Riigikohus |
13.10.1999 |
|
Viimsi metskond ei saa olla tsiviilasjas kostjaks, kuna metskond on valitsusasutuste hallatav riigiasutus, ega ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet.
TsÜS § 101 lg 1 p 7 kohaselt lõpeb tehingust tuleneva esinduse korral volitus esindatava surmaga. Vastavalt TsKS §-le 222 p 3 pidi kohus jätma avalduse läbi vaatamata, kui avalduse oli isiku nimel esitanud teine isik, kellel ei olnud volitusi asja ajamiseks.
|
| 3-2-1-74-99
|
Riigikohus |
21.06.1999 |
|
Kohus võib kostja asendada teise kostjaga hageja ettepanekul, sest TsMS § 76 lg 1 kohaselt kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud selle isiku vastu, kes peab olema kostja, võib kohus hageja ettepanekul menetlust lõpetamata asendada kostja teise kostjaga.
|
| 3-2-3-15-98
|
Riigikohus |
08.12.1998 |
|
Kohtulahendi tühistamise tingis TsKS § 318 lg 1 p 3 rikkumine. Kohtulahend on tehtud isiku õiguste üle, keda seaduse nõuete kohaselt asja ei kaasatud.
|
| 3-2-1-85-98
|
Riigikohus |
22.09.1998 |
|
Singulaarne õigusjärglus materiaalõiguses (võla ülekandmine ja nõude loovutamine) toob kaasa protsessiõigusjärgluse.
|
| 3-2-1-81-98
|
Riigikohus |
25.06.1998 |
|
TsÜS §-s 79 lg 1 on sätestatud hagi aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja peatus ajaks, mil teovõimetul isikul ei ole seaduslikku esindajat.
TsKS § 80 lg 2 kohaselt teeb seaduslik esindaja protsessitoiminguid esindatava nimel.
|
| 3-2-1-51-98
|
Riigikohus |
22.04.1998 |
|
TsKS § 70 lg 1 sätestab poolte protsessuaalse võrduse ja sellega on kooskõlas mõlema poole õigus TsKS § 64 kohaselt võtta osa kohtuistungist.
|
| 3-2-1-10-98
|
Riigikohus |
05.02.1998 |
|
Protsessiosaliste taotlused lahendatakse kohtumäärusega (TsKS § 176 lg 1, § 307).
Asja arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemise korral lubab kohus õigusjärglasel astuda protsessi väljalangenud poole asemel. Õigusjärglus on võimalik igas protsessi staadiumis (TsKS § 74 lg 1).
|
| 3-2-3-13-97
|
Riigikohus |
26.11.1997 |
|
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lg 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lag 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
|
| 3-2-3-12-97
|
Riigikohus |
25.09.1997 |
|
Kohtukutse peab olema saadetud igale protsessiosalisele eraldi ja iga protsessiosaline peab andma allkirja kutse kättesaamise kohta.
Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
|
| 3-2-3-10-97
|
Riigikohus |
17.09.1997 |
|
Isiku õigusvastaselt võõrandatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks vajalike juriidiliste faktide tuvastamise asjade läbivaatamisele tuleb kaasata ka kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Õigusvastaselt võõrandatud elamus elavad üürnikud pole huvitatud isikuks ja neid kaasata ei tule.
|
| 3-2-1-90-97
|
Riigikohus |
04.09.1997 |
|
Ringkonnakohtu istungile kolmanda isiku seaduse nõuete kohaselt mittekutsumine on TsKS § 318 lg 1 p 2 kohaselt kohtuotsuse tühistamise alus.
|
| 3-2-1-85-97
|
Riigikohus |
19.06.1997 |
|
Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o. Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
|
Facebook
Twitter