3-1-1-28-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Konkreetse karistuse valikul ei tohi alahinnata seda, et kohtualune, olles süüdi mõistetud röövimise eest, pani uued kuriteod - vargused - toime katseajal ning hakkas end kohtu eest varjama.
|
| 3-1-3-17-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Mõistetud karistuse kergendamise alus võib puududa, kui arvestatud on nii vastutust kergendavaid asjaolusid kui ka toimepandud kuritegude hulka ja põhjustatud kahju suurust.
|
| 3-1-1-132-96
|
Riigikohus |
10.12.1996 |
|
Vabadusekaotuse mõistmine varem kolm korda kriminaalkorras karistatule võib olla põhjendatud vaatamata sellele, et süüdlane on alaealine.
|
| 3-1-1-7-97
|
Riigikohus |
21.01.1997 |
|
Ei ole põhjendatud niisuguse karistuse kergendamine, mis vastab toimepandud kuriteo raskusele ja süüdlase isikule ning kui arvestatud on ka vastutust kergendavaid asjaolusid.
|
| 3-1-1-62-97
|
Riigikohus |
27.05.1997 |
|
Kohtualuse elamine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ei ole talle karmima karistuse mõistmise iseseisev alus
|
| 3-1-1-90-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Isikule, keda on Liikluseeskirja nõuete eiramise eest 2 aasta jooksul 19 korda haldusvastutusele võetud ja kes keskmise astme joobeseisundis LE järjekordse rikkumise tagajärjel kannatanu surma põhjustas (KrK § 204 lg 1), võib ärakandmisele kuuluv vabadusekaotus tähtajaga 2 aastat olla põhjendatud karistus.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtul on õigus jätta kõrvale liiklustehnikaeksperdi arvamus, kui ekspert on ületanud oma pädevuse, andes kriminaalasja tehioludele õigusliku hinnangu või kui eksperdi arvamus ei seondu muude, usaldusväärsete tõenditega.
|
| 3-1-1-91-97
|
Riigikohus |
16.09.1997 |
|
Kohtu poolt kolm korda karistatud isiku poolt katseajal uute kuritegude toimepanemine võib anda alust ärakandmisele kuuluva vabadusekaotuse mõistmiseks.
|
| 3-1-1-70-98
|
Riigikohus |
26.05.1998 |
|
Kelmuse objektiivse külje tunnuseks on tegu, millega kannatanu teadvuses tekitatakase väärkujutlus vara ülemineku aluse suhtes.=Pettuse teel saadud vara võib minna mitte ainult süüdlase, vaid ka kolmandate isikute kasuks.
Karistuse kergendamise aluseks võib olla kohtualuse eluohtlik haigus, tema teisejärguline osa kuriteo ühises toimepanemises ja materiaalse kahju puudumine.
|
| 3-1-1-86-99
|
Riigikohus |
28.09.1999 |
|
Kannatanu ringkonnakohtu istungile kutsumata jätmine ei ole AKKS § 17 lg 5 nimetatud asjaolude puudumisel kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.
Isikule, keda varem on varguste eest korduvalt karistatud, sealhulgas vabadusekaotusega, ja ka pärast viimase vabadusekaotuse ärakandmist pani toime röövimise, puudub alus mõista sanktsiooni alammäärale vastav või sellest kergem karistus.
|
| 3-1-1-111-01
|
Riigikohus |
05.12.2001 |
|
|
Facebook
Twitter