3-2-1-4-98
|
Riigikohus |
22.01.1998 |
|
Panga maksejõuetuse korral rakendatakse pankrotiseadust üksnes koos teiste seaduste erisätetega (Eesti Vabariigi Pangaseaduse sätted).
Vaidluse lahendamisel kohaldas Riigikohus õigusakte, mis kehtisid Tartu Kommertspanga sundlikvideerimise ajal alates 19. detsembrist 1992. a kuni pankroti väljakuulutamiseni 21. septembril 1994. a.
Panga sundlikvideerimine on kohustise lõppemise erijuhtum, kus kohustise täitmisevõimatuse tagajärgi ei reguleeri leping, vaid Eesti Panga õigusakt panga likvideerimise kohta. Sundlikvideerimise korrast pidi pank kinni pidama sõltumata lepingulisest kohustisest. Pärast tegevuslitsentsi tühistamist ei ole pangal õigust teha uusi pangaoperatsioone (intresse arvestada). Panga maksejõuetuse korral rakendatakse pankrotiseadust üksnes koos teiste seaduste erisätetega (Eesti Vabariigi Pangaseaduse sätted).
|
| 3-2-1-31-98
|
Riigikohus |
12.03.1998 |
|
AÕS § 279 lg 4 kohaselt on lisaks põhinõudele pandiga tagatud ka kõrvalnõuded, sh intressid ja leppetrahv, kuis seaduses või lepingus pole sätestatud teisiti. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel ja ei pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ega algatatud pankrotimenetluse käigus pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadavast rahast piisab pandiga tagatud nõude rahuldamiseks või mitte.
Pandieseme müügihind selgub selle müümisel ja ei pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ega algatatud pankrotimenetluse käigus pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadavast rahast piisab pandiga tagatud nõude rahuldamiseks või mitte.
|
| 3-2-1-54-98
|
Riigikohus |
23.04.1998 |
|
PankrS § 11 lg 9 kohaselt võib erikaebuse esitada pankrotimenetluse algatamata jätmise peale. Sellest tulenevalt ei saa võlgnik esitada erikaebust kohtumäärusele, millega pankrotimenetlus algatati ja ringkonnakohtul ei ole alust sellise erikaebuse menetlemiseks.
|
| 3-2-1-120-02
|
Riigikohus |
11.12.2002 |
|
Maksuhalduril on võimalus algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks tuginedes TMS § 1 lg 1 p-le 9. Sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust.
Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Sissenõutavaks muutunud nõuded ei ületa võlgniku vara ning pankrotiavalduse esitanud isiku nõuded võlgniku vastu on toimiku kohaselt võrdelised vähem kui kolmandikuga ettevõtte varast, mistõttu ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks.
|
| 3-2-1-150-04
|
Riigikohus |
20.12.2004 |
|
Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Võlgniku vastuväidetest piisab kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 11 lg 3 p 1 kohaldamiseks.
Pankrotimenetluse algatamise eelduste olemasolu korral tuleb sellekohane otsus teha eelkõige võlausaldajate ning üldise õigusselguse huvides ka juhul, kui otsustamise protsess on mingitel põhjustel veninud.
|
| 3-2-1-50-05
|
Riigikohus |
05.05.2005 |
|
Kui pankrotiavalduse esitab seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tõttu võlgnik ise (ka likvideerija kaudu), siis ei ole vaja järgida võlgniku kaitsmise eesmärki ja järgida PankrS §-s 15 sätestatud piirsummasid.
Pankrotimenetluse algatamiseks võlgniku avalduse alusel peab olema täidetud kaks põhilist eeldust - võlgnik peab olema PankrS § 1 tähenduses maksejõuetu ning seda maksejõuetust tuleb põhistada võlausaldajate nõuetega ning andmetega vara kohta.
|
| 3-2-1-32-07
|
Riigikohus |
10.04.2007 |
|
Tulenevalt pankrotiseadusest ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel välja võlgniku pankrotti juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
Üksnes sellest, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi on võetud menetlusse, ei saa teha järeldust nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse kohta.
Enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse järgi jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu, kui nõue oli kohtulikult vaidlustatud. Kuid kehtiva pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi menetlemine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist.
|
| 3-2-1-80-07
|
Riigikohus |
04.09.2007 |
|
Kui seadusest ei tulene võimalust ringkonnakohtu määrust vaidlustada, tuleb seda ringkonnakohtu määruse resolutsioonis märkida.
Pankrotiseadus ei võimalda edasi kaevata lahendit, millega pankrotimenetlus algatatakse või millega ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta ja saadab asja tagasi maakohtule pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks.
|
| 3-2-1-59-08
|
Riigikohus |
16.06.2008 |
|
Kuigi enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 11 lg 2 p 2 ja alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 15 lg 2 p 2 sõnastus on sama, on kehtivas pankrotiseaduses sätestatud põhimõte, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise (PankrS § 3 lg 3). Pankrotiseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse algatamine 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest. Kuna kohtul ei pruugi olla nii lühikese aja jooksul võimalik ise korraldada tõendite kogumist, siis tuleb kohtul pankrotimenetluse algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest.
Pankrotimenetluse algatamata jätmine juhul, kui nõue on täielikult tagatud pandiga, on igati põhjendatud, sest nõude rahuldamine on võimalik saavutada ilma võlgnikku rohkem koormava pankrotimenetluseta. Kuid üksnes see, et kinnistutele on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Ka juhul, kui enne pankrotiavalduse esitamist on nt täitemenetluses püütud pandieset enampakkumisel müüa hinnaga, mis kataks võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulud, kuid see ei ole õnnestunud, saab võlausaldaja tõendada asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue pole pandiga täielikult tagatud.
Pankrotimenetluse algatamata jätmine juhul, kui nõue on täielikult tagatud pandiga, on igati põhjendatud, sest nõude rahuldamine on võimalik saavutada ilma võlgnikku rohkem koormava pankrotimenetluseta. Kuid üksnes see, et kinnistutele on seatud võlausaldaja nõuete tagamiseks hüpoteek ja hüpoteekide summa ületab pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, ei tähenda iseenesest, et nõue on täielikult tagatud pandiga. Pandieseme müügihind selgub selle müümisel. Ka juhul, kui enne pankrotiavalduse esitamist on nt täitemenetluses püütud pandieset enampakkumisel müüa hinnaga, mis kataks võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulud, kuid see ei ole õnnestunud, saab võlausaldaja tõendada asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue pole pandiga täielikult tagatud.
Pankrotiseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse algatamine 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest. Kuna kohtul ei pruugi olla nii lühikese aja jooksul võimalik ise korraldada tõendite kogumist, siis tuleb kohtul pankrotimenetluse algatamise otsustamisel esmajoones lähtuda esitatud tõenditest.
Pankrotimenetluse algatamise otsustamisel omab kohtu jaoks tähtsust asjaolu, kas sel ajal on nõue täielikult tagatud pandiga või mitte. Kui nõue ei ole pandiga täielikult tagatud ja võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse algatamise muud eeldused on täidetud (mh PankrS § 1 lg 2, § 10), siis ei saa kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamisel tugineda PankrS § 15 lg 2 p-le 2.
|
| 3-2-1-188-12
|
Riigikohus |
25.02.2013 |
|
Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Seejuures on ÄS § 180 lg-l 51 samasugune toime nii eraõiguslikest suhetest tulenevate kohustuste võlausaldajate nõuete kaitsel kui ka riigi maksunõude kaitsel. Seetõttu ei ole põhjust kohaldada nimetatud sätet erinevate nõuete puhul kaitsenormina erinevalt.
Olukorras, kus kohus jätab rahalise nõudega hagi tervikuna rahuldamata, ei ole otsuse resolutsioonis vaja märkida rahuldamata jäetud nõude rahalist suurust.
Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline.
PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest.
|
| 3-2-1-74-13
|
Riigikohus |
19.06.2013 |
|
Ettevõtja maksejõuetust ei saa tuvastada vaid raamatupidamislike näitajate alusel. Olukord, kus äriühingu netovara ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) on negatiivne ja äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Netovara negatiivsus on seega üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada eelkõige juhul, kui esinevad sellised asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19). (p 22)
Võlausaldajat ei või jätta saneerimise käigus ilma nõuet tagavast õigusest. Asjaõigusi ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada ega nende sisu muuta. Kuna hüpoteegi kehtivuseks ei ole tagatava nõude olemasolu (vt AÕS § 325 lg 4), ei mõjuta ka hüpoteegiga tagatud nõude ümberkujundamine iseenesest pandi kehtivust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 59). (p 18)
Pandiga tagatud nõude ümberkujundamise saneerimismenetluses tuleb arvestada, et pandiga tagatud nõuetele on AÕS § 280 järgi tagatud panditud eseme arvel rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes. Selline eelisõigus kehtib muu hulgas nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses. Ka saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid koheldakse pankrotimenetluses. (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 14; 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61). (p 19)
Kohtul on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel õigus kaaluda ettevõtja olulisust.
Oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks. (p 21)
|
| 3-2-1-143-16
|
Riigikohus |
28.02.2017 |
|
Alternatiivnõuete prioriteetsust ei saa asuda selgitama alles apellatsioonkaebuses. Iseenesest võimaldab TsMS § 370 lg 2 esitada hagis mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Eelnevast ei tulene aga seda, et kohus peaks analüüsima mitmel alusel esitatud nõudeid ja rahuldama neist suurima. (p 25)
Kuigi emitendil on kohustus teavitada registripidajat väärtpaberite tingimuste muudatustest (EVKS § 21 lg 2 p 1), ei tähenda selline teavitamine automaatselt seda, et tingimusi on muudetud. EVKS § st 9 tulenevalt on EVK-sse kantud andmetel eelkõige õiguste avalikustamise, kolmandate isikute suhtes kehtivuse tagamise ning heauskse omandamise võimaldamise funktsioon. EVK kandel ei ole aga õigustloovat funktsiooni. (p 19)
Vt otsuse p 15 (vt ka RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 12).
Vt otsuse p 14 (vt ka RKTKo nr 3-2-1-7-10, p 30; RKTKo nr 3-2-1-30-07, p 10; RKTKo nr 3-2-1-150-09, p 11; RKTKo nr 3-2-1-188-12, p 12).
Selleks, et teha kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt RKTKo nr 3-2-1-188-12, p 14). (p 21)
Alternatiivnõuete prioriteetsust ei saa asuda selgitama alles apellatsioonkaebuses. Iseenesest võimaldab TsMS § 370 lg 2 esitada hagis mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Eelnevast ei tulene aga seda, et kohus peaks analüüsima mitmel alusel esitatud nõudeid ja rahuldama neist suurima. (p 25)
Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-175-14, p 13). (p 30)
Selleks, et teha kindlaks, kas äriühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt RKTKo nr 3-2-1-188-12, p 14). (p 21)
Kui hüpoteekvõlakirjaemissioonis on märgitud tingimus, mille kohaselt on hüpoteekvõlakiri emitendi võlakohustust tõendav võlaväärtpaber, mis esindab emitendi kinnisvarapandiga tagatud allutamata võlakohustust võlakirja nominaalväärtuse ja võlakirjale makstava intressi ulatuses vastavalt emissiooni tingimustele ning mida säilitatakse mittemateriaalsel kujul investorite väärtpaberikontodel registris, siis on hüpoteekvõlakiri kvalifitseeritav laenukohustust tõendava dokumendina, millest tulenevale võlasuhtele on kohaldatavad ka VÕS-i laenulepingu kohta käivad sätted. (p 26)
|
Facebook
Twitter