III-2/1-67/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| III-2/1-76/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-36-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele.
|
| 3-2-1-48-98
|
Riigikohus |
16.04.1998 |
|
Tehingu tõlgendamisel lähtutakse TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingut tõlgendab kohus kui ta selgitab välja tehingu teinud isikute tegeliku tahte. Tahte väljaselgitamine võib olla oluline muuhulgas lepingu objekti kindlakstegemisel.
|
| 3-2-1-108-98
|
Riigikohus |
17.11.1998 |
|
Poolte tahe ühe kohustise lõpetamiseks ja selle asendamiseks teisega peab olema selgelt väljendatud.
|
| 3-2-1-100-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb eelkõige välja selgitada poolte tegelik tahe. Seda on võimalik teha kõigi tõenditega, sealhulgas tunnistajate ütlustega. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka nende käitumist enne väidetava lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda.
|
| 3-2-1-97-99
|
Riigikohus |
15.12.1999 |
|
TsÜS § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.
|
| 3-2-1-107-99
|
Riigikohus |
22.12.1999 |
|
TsÜS § 54 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele
|
| 3-2-1-137-01
|
Riigikohus |
21.11.2001 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 64 sätestatust. Pooled ei vaidle lepingu p 15.1.1 kohaldamise üle, vaid selle tõlgendamise üle, kuidas (mille põhjal) tuleks viiviseid arvutada. Ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte lepingule antud tõlgendusega.
Ringkonnakohus rikkus kohtuotsusele TsMS § 229 lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
|
| 3-2-1-33-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul juhinduda TsÜS §-st 64 ning arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimatinimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
TsMS §-d 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuavad muuhulgas kohtuotsuses kohtu seisukohta asjas tähtsust omavate asjaolude tuvastatuse, nendest tehtud järelduste ning kohaldatud seaduste kohta.
Ostu-müügilepingus kinnitas ostja, et on hoolikalt tutvunud müüdava ehitisega, on teadlik selle seisukorrast ja toetub oma uuringutele. Ainuüksi sellest ei järeldu, et müügilepingut sõlmides ostja teadis või pidi teadma asja mittenõuetekohasest kvaliteedist ning ei saa müüja suhtes TsK § 251 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutada.
|
| 3-2-1-55-02
|
Riigikohus |
08.05.2002 |
|
Rendilepingu p 4.1.7. järgi maksab rentnik rendileandjale amortisatsiooniraha ja korraldab vara parenduste tegemise amortisatsiooniraha ulatuses. Rentnik ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ringkonnakohtu tõlgenduse järgi oli leping suunatud sellele, et tegelikult raha tasumist ei toimugi. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 64 lg-st 1 ja arvestada TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohtu tõlgendus neile nõuetele ei vasta.
Hageja ei taotlenud rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist lepingu p.9.2.2 ja RenS § 18 p 2 alusel seetõttu, et rentnik ei ole tasunud lepingu p-s 4.1.7. märgitud amortisatsiooniraha ja halvendas sellega renditud vara seisundit. Maakohus väljus hagi piiridest rahuldades hageja nõude tuginedes asjaoludele, mida pooled ei olnud esitanud.
|
| 3-2-1-50-02
|
Riigikohus |
20.05.2002 |
|
Töölepingu järgi kohustus tööandja tõstma töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi tõusule, 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks. Vaidlus osas, mis puudutab elukalliduse indeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutamist, tuleb lahendada TsÜS § 64 lg-tele 1 ja 2 tuginedes.
Töövaidluses väitis tööandja, et kokkulepe töötajaga palga tõstmiseks vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele on täidetud, kuna elukalliduse tõus on töötajale kompenseeritud erinevate palgatõusudega. Apellatsioonikohus ei ole sellele väitele TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut rikkudes hinnangut andnud.
Lisatasu on palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Selliselt oli kokku lepitud ka töölepingus ning nõustuda ei saa tööandja väitega, et lisatasu maksti töötajale tagamaks põhipalga suurenemist seoses elukalliduse tõusuga.
Töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna tööandja ei täitnud lepingujärgset kohustust tõsta kaks korda aastas töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. Ainuüksi asjaolu, et tööandja ei tõstnud töötaja palka lepingujärgselt kaks korda aastas, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Oluline on, et saavutatakse kokku lepitud tulemus - töötaja palgatõus vastavuses elukalliduse tõusuga.
|
| 3-2-1-73-02
|
Riigikohus |
21.05.2002 |
|
Panga õigust keelduda ülekande tegemisest lepingu p 8 alusel tuleb tõlgendada lähtudes tarbijakaitseseaduse § 5 lg-tes 2 ja 3 ja TsÜS § 64 lg-s 2 sätestatut ning panga süüd hinnata panganduses mõistlikuks peetavast hoolsusastmest.
1. aprillil 1998. a kehtinud tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 2 sätestas seaduse objektina ka pangandusteenused. Pangandusteenuse osutamiseks sõlmitud lepingu tõlgendamise tuleb arvestada TKS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatut.
TsK § 227 sätestab süü presumptsiooni, kuna süü puudumist peab tõendama isik, kes on kohustist rikkunud. Samas võimaldab TsK § 229 võtta arvesse ka teise poole süüd.
|
| 3-2-1-100-02
|
Riigikohus |
16.10.2002 |
|
Tulenevalt TsÜS § 61 lg- st 1 eeldatakse tahteavalduse vastavust tahtele, TsÜS § 61 lg 4 kohaselt ei loeta tahteavaldust isiku tahtega vastuolus olevaks, kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes tegeliku tahte avaldamata. Hageja nõue tehingu tühisuse tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tema tahte puudumine vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks pole tõendatud.
Hagi ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks TsÜS § 70 alusel, kuna notariaalse ostu-müügilepinguga püüti varjata pandilepingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid, tuleb jätta rahuldamata. Arvestades TsÜS §-s 61 sätestatut vastas sõlmitud tehing poolte tahtele.
Andes hinnangu väidetele, milledele linnakohus oli oma otsuses juba hinnangu andnud ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS § 95 lg 1 nõuet hinnata seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
|
| 3-2-1-147-02
|
Riigikohus |
23.12.2002 |
|
Kohtud on tuvastanud, et mõlemad pooled asusid lepingut täitma ilma lepingus märgitud tingimuse saabumiseta, mistõttu võib TsÜS § 64 lg-st 1 tulenevalt järeldada, et pooled ei pidanud seda tingimust kohustuslikuks eeltingimuseks lepingu sõlmimisele ning ei pidanud seda ka edasilükkavaks tingimuseks.
Tunnustamisele kuuluva nõude suuruse kindlakstegemisel oleks kohus pidanud juhinduma PankrS § 21 g-s 1 sätestatust, mille kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks.
AS Eesti Maapank (pankrotis) taotleb kostjaga sõlmitud garantiikirja väljastamise lepingust tuleneva nõude tunnustamist kostja pankrotimenetluses. Kuna kolmanda isiku nõuet hageja vastu on tunnustatud ja ta on õigustatud saama hagejalt garanteeritud summa, on põhjendatud ka hageja kui garandi nõude tunnustamine samas summas.
Arvestades TsÜS § 81 lg-s 2 sätestatut võib edasilükkavaks tingimuseks olla ühe poole kohustus teha teatud toiming.
Seaduse ja lepinguga on kooskõlas kohtute järeldus, et hageja garanteeris ostja poolt müügihinna tasumise kohustust. Garantiiga saigi tagada vaid rahalist kohustust.
Isikul, kes maksis kohustuse täitmiseks, mis oli teise isiku poolt täitmise tõttu ära langenud, on õigus nõuda saajalt saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 järgi. See, et nõuet on tunnustatud (kohtuotsusega), ei välista isiku alusetut rikastumist ka tunnustatud nõude piires.
|
| 3-2-1-34-03
|
Riigikohus |
01.04.2003 |
|
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega. TKS § 5 lg 3 kehtestas, et tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
Kostja ei vaidlustanud hageja esitatud asjaolu, et mõtteline osa elamust kuulus abikaasade ühisvarasse. Kui kohtul selline kahtlus tekkis, pidanuks ta tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 andma hagejale võimaluse esitada selle asjaolu kinnitamiseks tõendeid.
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega. TKS § 5 lg 3 kehtestas, et tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
Kindlustushüvitise maksmise üldreegli kehtestas kuni 01.07.2002. a kehtinud KS § 12, mille kohaselt kindlustushüvitist ei maksta rohkem, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud varale tekkinud kahju. Täpsemad reguleeringud tulenevad kindlustuslepingust, mille tõlgendamisel tuleb tuvastada poolte kokkulepe hüvitise maksmise kohta.
Kuni 01.07.2002. a kehtinud KS §-des 4 ja 5 sätestatu ei välistanud kindlustusvõtja õigust saada hüvitist, kui kindlustatuks on kolmas isik. Kindlustusvõtja õigus saada hüvitist võib olla välistatud aga lepinguga.
Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud AÕS § 17 lg 1 ja § 15 ei välistanud ning 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 55 lg 1 ja § 53 ei välista ehitise oluliste osade olekut erinevate võlaõiguslike lepingute objektiks.
Kuni 01.07.2002. a kehtinud KS §-des 4 ja 5 sätestatu ei välistanud kindlustusvõtja õigust saada hüvitist, kui kindlustatuks on kolmas isik. Kindlustusvõtja õigus saada hüvitist võib olla välistatud aga lepinguga.
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega.
|
| 3-2-1-49-03
|
Riigikohus |
13.05.2003 |
|
Laevakinnistusraamatu pidajale esitatud avalduse puhul on tegemist küll avaldusega avaliku võimu kandjale avalik-õiguslikus suhtes, kuid tegemist on ka kindla õigusliku tagajärje - laeva kustutamine laevakinnistusraamatust - saamise tahteavaldusega. Seepärast on sellisele tahteavaldusele kohaldatavad tehingu vorminõuded.
LAÕS § 9 järgi on laevakinnistusraamatusse kantud laeva omandiõiguse üleminekuks kaks eeldust - kokkulepe omandi ülemineku kohta ja kande tegemine laevakinnistusraamatusse. Omandi üleandmise kokkulepe peab olema alati notariaalselt tõestatud, kui omanik vahetub nii, et sellega ei kaasne laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 kohtleb erinevalt laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust omandi ülemineku tõttu välismaisele isikule, ja laevaomanikke, kes taotlevad laeva kustutamist laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui laev on muutunud kasutamiskõlbmatuks (LaevaRS § 51 lg 3). Erinev kohtlemine on sätestatud seadusega, vastab õigusselguse põhimõttele ning ei ole meelevaldne ja selleks on mõistlik põhjus.
Põhiõigus heale haldusele kohaldub kohtumenetluses, kui menetluse eesmärgiks ei ole sisuliselt õigusemõistmine, vaid haldustoimingud. Tsiviilkohtumenetluses on selleks hagita menetlus, eelkõige avalike registrite pidamine.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 8 riivab PS § 32 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riive on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane ning seega kooskõlas PS § 32 lg-ga 2.
TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtumäärus kohtulahend, millega asja sisuliselt ei otsustata. Vaidlusalusel juhul on kaevatavaks kohtulahendiks nimelt kohtulahend, millega asja sisuliselt ei lahendatud, vaid määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega oleks kohus pidanud määrusele esitatud vastulause lahendama määrusega.
|
| 3-2-1-72-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Kuna pärandi vastuvõtmise tühistamise avalduse tegemisel ei pruugi avaldajale teada olla kõik tema avaldusest puudutatud isikud, tuleb pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus TsÜS § 98 järgi teatavaks teha avalikkusele.
Pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus on tühine, kuna see ei olnud tehtud avalikkusele. Seega ei olnud ka alust täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks.
Kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka lahendi muid osi arvestamata.
TMS § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete lahendamisega.
Seaduse lünkade korral on kohtul seaduse analoogia alusel võimalik lüngad täita, sh vajalikel juhtudel laiendada TMS § 34 lg-s 1 märgitud täitemenetluse peatamise aluseid, mil kohtutäitur peab menetluse peatama.
Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, sest see sisaldab kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1).
|
| 3-2-1-93-03
|
Riigikohus |
10.09.2003 |
|
Apellatsioonikohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel võtnud põhjendatult aluseks kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad kodukindlustuse tingimused, kodukindlustuse soovi-avalduse ning kindlustatava vara nimekirja.
Kindlustusinspektsiooni arvamused, mis sisaldavad õiguslikku hinnangut pooltevahelistele lahkarvamustele (seoses kindlustuslepingu tõlgendamisega), ei ole käsitatavad TsMS § 117 lg-s 3 nimetatud asja tundva asutuse arvamusena, sest selle sätte mõtte kohaselt ei ole mõeldud arvamust, mis on antud õiguslikes küsimustes.
|
| 3-2-1-98-03
|
Riigikohus |
23.09.2003 |
|
Lepinguliste vaidluste lahendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid, mis kujunesid riigihanke käigus, ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal.
Apellatsioonikohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 171 lg 1, jättes protsessiosalistele tagamata asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Tsiviilõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu.
Saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb kahju saanud isiku reaalselt võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis kahju saanud isik sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema.
Tuvastatud ei ole, et tööettevõtjale oleks esitatud lepingu kohaseid pretensioone töö koguse ja kvaliteedi suhtes. Seega ei olnud tellijal õigust lepingut enne tähtaega lõpetada.
|
Facebook
Twitter