III-2/1-19/94
|
Riigikohus |
17.06.1994 |
|
|
| III-2/1-36/94
|
Riigikohus |
04.10.1994 |
|
|
| III-2/1-55/94
|
Riigikohus |
13.12.1994 |
|
|
| III-2/1-60/94
|
Riigikohus |
27.12.1994 |
|
|
| III-2/1-27/95
|
Riigikohus |
16.05.1995 |
|
|
| III-2/3-13/95
|
Riigikohus |
25.05.1995 |
|
|
| III-2/1-52/95
|
Riigikohus |
27.09.1995 |
|
|
| III-2/1-48/95
|
Riigikohus |
27.09.1995 |
|
|
| III-2/1-63/95
|
Riigikohus |
12.10.1995 |
|
|
| 3-2-3-24-96
|
Riigikohus |
10.10.1996 |
|
Hüvitamisele kuuluva kahju ulatus sõltub töövõime kaotuse astmest, endise sissetuleku ja invaliidsuspensioni suurusest. Kahju hüvitamise ulatus ei olene kannatanu praegusest töötasust.
- vt. 3-2-1-14-02)
|
| 3-2-1-111-96
|
Riigikohus |
12.12.1996 |
|
Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla.
|
| 3-2-1-55-97
|
Riigikohus |
30.04.1997 |
|
Tulenevalt TsKS §-st 80 lg 2 peab seaduslik esindaja tegema protsessitoiminguid, millele on õigus esindataval, esindatava nimel.
Tervisekahjustuse tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikuks tingimuseks on põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu käitumise vahel.
|
| 3-2-1-61-97
|
Riigikohus |
13.05.1997 |
|
Ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise korral on kannatanul õigus tema poolt seoses õigusabiga kantud põhjendatud kulutuste hüvitamisele.
|
| 3-2-1-70-97
|
Riigikohus |
28.05.1997 |
|
Moraalne kahju hüvitatakse sellele isikule, kellele kahju tekitati. Närvivapustuse tõendatuks lugemine eeldab asjaolude tuvastamist, milliste põhjal sellisele meditsiinilisele järeldusele jõuti.
|
| 3-2-1-94-97
|
Riigikohus |
18.09.1997 |
|
TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. See tähendab seda, et pooled, tunnetades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult.
Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a. määruse nr 172 p 1 kohaselt kannavad organisatsioonid varalist vastutust töötajatele tööülesannete täitmisel organisatsiooni süü läbi nii tema territooriumil kui ka väljaspool seda saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest.
|
| 3-2-1-117-97
|
Riigikohus |
23.10.1997 |
|
Vabaduse võtmisel vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega, on isikul õigus nõuda hüvitist temale konventsiooniga tagatud vabaduse ja isikupuutumatuse rikkumise eest (EIÕK artikkel 5 p 5).
Kui isiku au on teotatud tegevusega, milleks on ebaseaduslik menetlustoiming, on isikul õigus au kaitsele tsiviilkohtupidamise korras ning õigus nõuda TsÜS § 23 lg 1 alusel au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist.
|
| 3-2-1-23-98
|
Riigikohus |
26.02.1998 |
|
Suurema ohu allika valdaja on kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) kahju.
|
| 3-2-1-32-98
|
Riigikohus |
12.03.1998 |
|
Pärast põhiseaduse vastuvõtmist ja enne alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse jõustumist 1. jaanuaril 1998. a, kuulub alusetult vabaduse võtmisega tekitatud moraalne kahju hüvitamisele PS § 25 alusel, mille kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Õigusvastasena tuleb käsitleda nii alusetut kui ka ebaseaduslikku vabadusevõtmist. Ebaseaduslikuks ei saa pidada juurdleja, uurija, prokuröri ega kohtu tegevust kriminaalmenetluse ülesannete täitmiseks, kui see on toimunud seaduse kohaselt. Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega muutub isikult vabaduse võtmine alusetuks. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud moraalse kahju hüvitamisel peab kohus arvestama kriminaalprotsessi üldpõhimõtetest tulenevate teatud erisustega lähtudes sellest, et õigusemõistmisel on isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed olenemata mistahes asjaoludest. Hüvitise alusetu kinnipidamise eest maksab riik lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest ja hüvitis peab olema võrreldav, mõistlik ja õiglane lähtudes ühiskonna üldise heaolu tasemest. Hüvitise suurus ei ole sõltuvuses üksnes kahju hindaja soovist.
|
| 3-2-1-61-98
|
Riigikohus |
07.05.1998 |
|
Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatele andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.
|
| 3-2-1-123-98
|
Riigikohus |
08.12.1998 |
|
Kuigi TKS § 4 p-s 6 on korratud põhiseaduse §-s 25 sätestatud põhimõtet, et õigusvastaselt tekitatud moraalne ja varaline kahju kuulub hüvitamisele, ei tulene tarbijakaitseseadusest, et teenuse osutaja kohustuste mittetäitmisega loetakse moraalne kahju tekkinuks. Kuid teenuse osutaja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine võib teatud juhtudel kaasa tuua ka tellija isiklike õiguste rikkumise (näiteks kehavigastuse tekitamine). Tuvastanud, et tarbijakaitse seaduse rikkumine tõi kaasa tellija isiklike õiguste rikkumise, peab kohus, juhindudes TsÜS § 172 lg-st 3, asjaolude kohaselt otsustama, kas sellega on tekitatud moraalset kahju.
|
Facebook
Twitter