Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/1-51/94	Riigikohus	15.11.1994	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-14/95	Riigikohus	14.03.1995	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu ülesütlemine töötajate esindajaga Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-15/95	Riigikohus	14.03.1995	Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> esindamine -> esindusõiguseta isiku vastutus Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-90-96	Riigikohus	11.09.1996	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on tööandja TLS §-st 117 lg 2 tulenevalt kohustatud maksma töötajale, kes ei soovi tööle ennistamist, hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Vaidluse korral hüvitise suuruse üle on kohtul õigus hüvitise suurus TLS § 117 lg 2 piires kindlaks määrata. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-7-97	Riigikohus	23.01.1997	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus Kui tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, siis kohus ei saa kohaldada TLS § 144 lg 2 ja töötajat ilma jätta töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ettenähtud hüvitusest. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-82-97	Riigikohus	16.06.1997	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis TLS § 90 lg 1 p 1 alusel koondamise eest hüvitise saamise õigus ei välista töötaja õigust saada samas asjas hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-47-98	Riigikohus	09.04.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Kui töölepingus on sätestatud tööandja kohustus maksta lepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmisel või ühepoolsel muutmisel hüvitist erinevas suuruses hüvitist, sõltuvalt sellest, kas töötaja soovib töölepingu lõpetamist või mitte, on töötajal tema algatusel töölepingu lõpetamisel õigus saada hüvitist, mis selleks juhuks on ette nähtud. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-86-98	Riigikohus	10.09.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Kokkulepe, mille kohaselt töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamisel tööandja kohustub maksma kompensatsiooni, on vastuolus töölepinguseaduse mõttega. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Vaidlus hagi aegumise üle tuleb lahendada vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-124-98	Riigikohus	08.12.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Kui töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu seadus sätesta, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks arvestada töötajaga ebaseaduslikult töölepingu lõpetamise hüvitiseks. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus Kui töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu seadus sätesta, et tööandja poolt muudel põhjustel makstud hüvitist saaks arvestada töötajaga ebaseaduslikult töölepingu lõpetamise hüvitiseks. Kuigi TLS § 20 lg 2 sätestab tööandjale kõigi põhikohaga töötajate kohta tööraamatu pidamise kohustuse, ei saa olukorras, kus töötaja ei esitanud tööandjale tööraamatut, kohaldada tööandja suhtes TLS § 119 lg 1 sätestatud vastutust. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-138-98	Riigikohus	23.12.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu ülesütlemise kord Tööandja on ettevõtte likvideerimisel kohustatud teatama töötajale töölepingu lõpetamisest mitte vähem kui kaks kuud kirjalikult ette ka juhul, kui tööleping on peatunud. Selle tähtaja mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-117-98	Riigikohus	23.12.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töötaja õiguste seadusevastaseks laiendamiseks tuleb lugeda kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus saada põhitöö eest ka lisatasu ainuüksi seetõttu, et ettevõte erastatakse. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-41-99	Riigikohus	15.04.1999	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus TLS § 144 kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p 6 alusel kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada,kuid töötajal ei ole sel juhul õigust hüvitisele. Kuna linnakohus ennistas vastustaja tööle TLS § 144 sätete alusel, ning ringkonnakohus selles osas linnakohtu otsust ei muutnud,siis on ringkonnakohtu otsus hüvitise väljamõistmises vastuolus TLS § 144 lg 2, mille kohaselt neil asjaoludel tööle ennistatud töötajal ei ole õigust hüvitisele. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-138-00	Riigikohus	18.12.2000	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töölepingu punkti, milles nähti ette töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel seadusega ettenähtust suurem hüvitis, ei saanud käsitleda tähtajalise töölepingu sõlmimist võimaldanud erisoodustusena TLS § 27 lg 2 p 5 mõttes, sest nimetatud punkt võeti juba sõlmitud lepingusse hiljem. Hüvitise maksmise kokkuleppe sätestanud punkt oli määratletav üksnes tingimusena, millega TLS § 14 alusel laiendati töötaja õigust saada töölepingu ennetähtaegsel lõetamisel seadusega ettenähtust suuremat hüvitist. Töötajal oli õigus hüvitist saada, kuna kohus on tuvastanud et nimetatud töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt TLS § 119 lg 2, kui jättis kohaldamata tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest põhjendusel, et töötaja sai lõpparvena kätte kõik vaidlustamata summad. Lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kaalukaks põhjuseks võib kohus ludeda vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see põhineb, on mitmeti tõlgendatav vastuolu tõttu seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega ainuüksi vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse üle ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-151-00	Riigikohus	08.01.2001	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töötajal on õigus saada töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist, kui töölepingus on selliselt kokku lepitud ning vastavat töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Töölepingusse tehtud muudatused seoses töölepingu tähtaja muutmisega ei muutnud töölepingu punkti, millega sätestati töötajale seaduses ettenähtust suurema hüvitise maksmine. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-155-00	Riigikohus	08.01.2001	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töötajal on õigus saada töölepingu lõpetamisel seaduses ettenähtust suuremat hüvitist, kui töölepingus on selliselt kokku lepitud ning vastavat töölepingu punkti ei ole muudetud töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Apellatsioonikohus tõlgendas vääralt TLS § 119 lg 2, kui jättis kohaldamata tööandja vastutuse lõpparve kinnipidamise eest põhjendusel, et töötaja sai lõpparvena kätte kõik vaidlustamata summad. Lõpparve kinnipidamisega ei ole TLS § 119 lg 2 tähenduses tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel. Kaalukaks põhjuseks võib kohus ludeda vaidluse lõpparve koosseisus väljamaksmisele kuuluvate summade aluse või suuruse üle, kui seaduse säte või töölepingu tingimus, millel see põhineb, on mitmeti tõlgendatav vastuolu tõttu seaduse mõne teise sättega või töölepingu teiste tingimustega. Seega ainuüksi vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse üle ei ole tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-55-01	Riigikohus	22.06.2001	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Apellatsioonikohus rikkus otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid (TsMS § 330 lg 4). Apellatsioonikohtu järeldus, et linnakohtul puudus käesolevas töövaidluses õigus tuvastada kostja vastuväidetele tuginedes töölepingu lõpetamise teistsugust alust, kui see oli märgitud töölepingus, ei ole kooskõlas seaduse ega tuvastatud asjaoludega. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Töölepinguseadus ei keela pooltel kokku leppida töölepingu lõpetamist seadusega ettenähtust soodsamatel tingimustel. Sellisel juhul tuleb töölepingus ette näha, milline töölepingu lõpetamise alus annab õiguse kokkulepitud soodustusele. Töölepinguseaduse mõttega on vastuolus hüvitise maksmine, kui tööleping lõpetatakse töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotuse, vääritu teo jms tõttu. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu ülesütlemise kord Hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil, töölepingus on märgitud töölepingu lõpetamise aluseks poolte kokkulepe. Töölepingu lõpetamise aluse ekslik formuleering käskkirjas ja töölepingus ei saanud muuta hageja kirjalikku tahteavaldust. Ka see, et hageja kohtumenetluse käigus loobus töölepingu omal soovil lõpetatuks lugemise nõudest, ei saanud muuta fakti, et tööleping lõpetati tema kirjaliku avalduse alusel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-163-01	Riigikohus	21.12.2001	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Kuna tõendatud ei ole, et hageja oleks puhkusehüvitist saanud, on tal õigus seda saada. Hüvitise arvutamisel tuleb lähtuda töölepingu lõppemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.12.1992 määrusega nr 350 kinnitatud puhkusetasu arvutamise korra p 2 alap-s 1 tükipalgal olevatele töötajatele puhkusetasu arvutamise kohta sätestatust. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Tööandjal polnud kaalukaid põhjusi lõpparve kinnipidamiseks. Ainuüksi vaidlus lõpparve koosseisu kuuluvate summade aluse või suuruse üle ei ole TLS § 119 lg 2 alusel tööandja vastutuse kohaldamata jätmise aluseks. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja kohustused Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töötaja kohustused 22.03.1996 määrusega nr 89 kinnitatud Töölähetuse hüvituste määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra punkti 2 koos TLS §-ga 51 lg 2 tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et Korra p 2 kordas seadusest tulenevat - tööalased ringsõidud töö tegemise asukohas ei ole töölähetuseks. Hageja töö sisuks vaidlusalusel perioodil oli töölepingu järgi Eesti Vabariigi sisesed veod, seega oli lepingus määratud töö tegemise asukoht. Hageja töötamine rahvusvahelistel vedudel oli töölähetus TLS § 51 lg 1 mõttes. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-35-03	Riigikohus	03.06.2003	Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> hagimenetlus -> menetluse lõpetamise alused Töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõuded, mida pooled ei esitanud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon otsust ei teinud, ei kuulu ITVS § 24 lg-st 1 tulenevalt tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamisele. Seega tuleb kohtu menetlusse võetud vastuhagis menetlus TsMS § 217 p 2 alusel lõpetada. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Töötaja ei saa üheaegselt nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ning tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine NB! Seisukoha muutus! Kui töötaja nõue ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, siis ei ole õigust, mille suhtes kohus saaks kohaldada tööandja taotletud aegumist. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-95-03	Riigikohus	30.09.2003	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetluskulu -> menetluskulude jaotamine menetlusosaliste vahel Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-99-01. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tsiviilkohtumenetluse üldised põhimõtted -> õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel Pooltele tuleb tsiviilkohtumenetluses tagada võrdne võimalus esitada väiteid ja tõendeid. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Kui töövaidlusorganis selgub, et töötajal puudus õigus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel ja ta on töölt lahkunud, võib töövaidlusorgan lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 79 lg-s 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates. Sel juhul on tööandjal õigus saada töötajalt TLS § 84 lg-s 2 ettenähtud hüvitist. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Kui töövaidlusorganis selgub, et töötajal ei olnud õiguslikku alust lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, siis ei ole tööandja TLS § 73 lg-st 1 ja § 74 lg-st 1 tulenevalt tööraamatut kinni pidanud ja tööandja oleks tööraamatu kätteandmisega viivituses alates töövaidlusorgani otsuse jõustumisest. Töölepingu seadus (TLS § 119 lg 1) ei seo tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Tööandja peab töötajale maksma iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest keskmist palka kuni tööraamatu kätte andmiseni. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt TLS § 83 lg 1 mõtte kohaselt võib töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingu tingimuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist töölt ära jääda ka siis, kui tööandja ei vormista töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud korras. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-120-05	Riigikohus	10.11.2005	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tõendid -> menetlusosalise (vande all) antud seletus Lepingulise esindaja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-05. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise hüvitis Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-95-03. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine Tööandjal ei ole seaduslikku alust lõpetada töölepingut TLS § 79 alusel, kui töötaja esitas avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 82 järgi. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: