3-2-1-133-07
|
Riigikohus |
09.01.2008 |
|
Tööandjal on kohustus rakendada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad töötajaid esindavasse ühingusse või mitte. Kollektiivlepingu rakendamine üksnes töötajate ühingusse kuuluvatele töötajatele on vastuolus töötajate ebavõrdse kohtlemise keeluga. Ka TLS § 101 lg 1 p 2 ei võimalda kitsendada kollektiivlepingu kehtivuse ulatust. Eeliste andmine TLS § 101 lg 1 p 2 mõttes ei tähenda kollektiivlepingu tingimuste kohaldamist. Selle sätte tähenduses tuleb mõista soodustusi, mis antakse töötajale tema ühingusse kuulumise tõttu.
Juhul, kui kollektiivlepingut rakendatakse üksnes töötajaid esindavasse ühingusse kuuluvatele töötajatele, rikutakse ühingusse mittekuuluvate töötajate neid õigusi, mida tööleping ette ei näe, kuid mis on sätestatud kollektiivlepingus. Kollektiivlepingu sõlmimise eesmärgiks on anda pooltele lisaks töölepingu seadusest tulenevatele õigustele täiendavaid tagatisi. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on TLS § 15 alusel kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
Kuna kollektiivleping laieneb ka töötajatele, kes ei kuulu töötajaid esindavasse ühingusse, ei ole selle laiendamise sidumine solidaarsustasuga kooskõlas TLS § 10 lg-tega 2 ja 3 ning §-dega 15 ja 16. Kollektiivlepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälistele isikutele ega siduda nende seadusest tulenevate õiguste rakendumist täiendavate tingimustega, sest VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping täitmiseks kohustuslik üksnes lepingu pooltele.
Tööandjal on kohustus rakendada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad töötajaid esindavasse ühingusse või mitte. Kollektiivlepingu rakendamine üksnes töötajate ühingusse kuuluvatele töötajatele on vastuolus töötajate ebavõrdse kohtlemise keeluga. Ka TLS § 101 lg 1 p 2 ei võimalda kitsendada kollektiivlepingu kehtivuse ulatust. Eeliste andmine TLS § 101 lg 1 p 2 mõttes ei tähenda kollektiivlepingu tingimuste kohaldamist. Selle sätte tähenduses tuleb mõista soodustusi, mis antakse töötajale tema ühingusse kuulumise tõttu.
Juhul, kui kollektiivlepingut rakendatakse üksnes töötajaid esindavasse ühingusse kuuluvatele töötajatele, rikutakse ühingusse mittekuuluvate töötajate neid õigusi, mida tööleping ette ei näe, kuid mis on sätestatud kollektiivlepingus.
|
| 3-2-1-159-13
|
Riigikohus |
19.12.2013 |
|
Töötajate ühing või liit, samuti ühingute liit ja keskliit võib korraldada streigi tööalaste järeleandmiste saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel. (p 16)
Toetusstreik saab olla seaduslik vaid siis, kui toetatav streik ise on seaduslik. (p 16) Toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Toetusstreiki ei ole keelatud korraldada muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks. ( p 17) Olukorras, kus toetatakse mitut streiki, millest vähemalt üks oli ebaseaduslik ja teine seaduslik, saab toetusstreik olla siiski seaduslik. Kui toetusstreigiga toetatud streigil esitatakse lisaks seaduslikele tööalastele nõudmistele ka poliitilisi nõudmisi, saab samal põhjusel pidada toetusstreiki seaduslikuks. See kehtib ka juhul, kui toetusstreigil esitatakse poliitilisi nõudmisi lisaks toetatud streigil esitatud tööalastele nõudmistele. (p 18)
|
| 2-16-5143/42
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
28.03.2018 |
|
VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15). (p 13.2)
Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 2 kohaselt on tühised kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. KLS § 6 lg 1 p 8 kohaselt võib kollektiivlepinguga kindlaks määrata tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks. Seega võib kollektiivlepingu üheks peamiseks eesmärgiks pidada töötajate jaoks seaduses ettenähtust soodsamate tingimuste ettenägemist. Seega võib kollektiivlepingus tööõnnetuse juhtumiks mittevaralise kahju hüvitisele lisaks ette näha lisatoetusi. Mittevaralise kahju hüvitist saab töötaja nõuda VÕS § 134 alusel niigi. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks vastuolus see, kui töötaja saaks lisaks hüvitisele ka kollektiivlepinguga ettenähtud toetust. (p 13.3)
Kollektiivlepingus võib tööõnnetuse juhtumiks mittevaralise kahju hüvitisele lisaks ette näha lisatoetusi. Mittevaralise kahju hüvitist saab töötaja nõuda VÕS § 134 alusel niigi. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiga ei oleks vastuolus see, kui töötaja saaks lisaks hüvitisele ka kollektiivlepinguga ettenähtud toetust. (p 13.3)
|
| 2-18-7821/71
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
15.06.2020 |
|
Ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kes on saanud kätte teise poole vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse (Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 14). (p 14)
Taotlus jätta seadusesäte kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne. Sellisel juhul ei pea kohtud võtma selle taotluse kohta seisukohta otsuse resolutsioonis (Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 46). (p 15)
KLS § 4 lg 1 võimaldab laiendada töötajatele, kes ei ole ühingu liikmed, kollektiivlepingus kokkulepitud soodustusi, mis antakse töötajale tema ühingusse kuulumise tõttu (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-07, p 12). (p 17)
KLS § 4 lg 4 ega muud KLS-i sätted ei anna kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu. Kollektiivlepingu poolte kokkuleppel eelnimetatud tööandjale kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine on kehtivaid norme järgides võimalik juhul, kui viimane on andnud selleks nõustumuse (VÕS § 9). (p 18)
|
Facebook
Twitter