https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-3/1-35/95 PDF Riigikohus 10.11.1995

Kui aktis üksnes nõustutakse teise haldusasutuse ettepanekuga, siis sellega ei anta isikule õigusi ega tehta kohustuslikke ettekirjutusi. Nõustumisega ei saa kedagi millekski kohustada ega kellelegi mingeid õigusi anda.


Kui korraldusega määratakse kindlaks isiku avalikul õigusel rajanevad õigused ja kohustused, siis peab korraldus olema motiveeritud, st korralduses tuleb peale viite seaduse sättele esitada ka argumendid, miks korraldus anti. Et korraldust vaidlustada, on isikul õigus teada, millistel põhjustel on tema õigusi ja huvisid puudutav korraldus antud.


Lähtuvalt ORAS § 12 lg. 3 p. 5 sõnastusest tuleb õigusaktis, millega jäetakse tagastamata õigusvastaselt võõrandatud vara, põhjendada, millise punktis 5 loetletud objektiga on tegemist ja kas ja kuidas tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve.

3-3-1-4-97 PDF Riigikohus 21.02.1997

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 2 lg. 2 tuleneb, et omandireformi õigustatud subjekt ei saa hagimenetluse korras taotleda enda omandiõiguse tunnistamist omandireformi objektiks olevale õigusvastaselt võõrandatud, kuid veel tagastamata varale.


ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.


Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks.


ORAS §-st 12 lg. 3 p. 3 tuleneb, et halduskohus ei saa seadusevastaseks tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise.

3-3-1-23-97 PDF Riigikohus 23.07.1997

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine on riigi funktsioon, mille täitmine on Omandireformi aluste seadusega pandud kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades on riigi esindajaks maavanem, kellel vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 85 on õigus protestida halduskohtus kohaliku omavalitsuse täitevorgani üksikakte.


TsKS § 316 lg. 1 eeldab, et apellant põhjendaks apellatsioonimenetluse uuendamise taotluses, miks tal ei olnud võimalik kohtule õigel ajal teatada istungilt puudumise seaduslikust takistusest.


Riik ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades olla kolmandaks isikuks.

Üks ja sama isik (riik) ei saa ühes ja samas haldusasjas olla esindatud kahes erinevas protsessuaalses rollis, s.o. protesti esitajana ning kolmanda isikuna.

3-3-1-27-97 PDF Riigikohus 03.10.1997

Kui omandireformi õigustatud subjekt on esitanud taotluse sellise vara tagastamiseks, mis vastavalt ORAS § 12 alusel tagastamisele ei kuulu, peab kohaliku omavalitsuse täitevorgan andma korralduse taotluse rahuldamata jätmise kohta, viidates ORAS § 12 vastavatele lõigetele ja punktidele. Korraldus peab sisaldama ka kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsust kompenseerimise menetluse alustamise või sellest keeldumise kohta.


Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei ole antud kohtu pädevusse. Vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras. Kohus ei saa võtta endale haldusorgani pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisõigust. Kohus saab kaebuse alusel vaid kontrollida haldusorgani otsustuse seaduslikkust.

3-3-1-27-00 PDF Riigikohus 06.06.2000

Maa tagastamise korralduses märgitakse Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 57 sätestatud andmed. Maa tagastamise korralduse lahutamatuks lisaks on katastriüksuse plaani koopia.


Valla- või linnavalitsus peab maa tagastamise ja erastamise avalduste läbivaatamisel otsustama, kas maa tagastamise ja erastamise käigus tuleb muuta senist maakasutust ning kas on vajalik muuta kehtivat detailplaneeringut või maakorralduskava.

3-3-1-2-01 PDF Riigikohus 06.03.2001

Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kui haldusakt on kehtiv ja näeb ette õiguse nõuda toimingut, on pädev haldusorgan kohustatud toimingu sooritama, st haldusakti täitma, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, põhjendatusest või otstarbekusest.


Omandireformi käigus vaidlusaluse ehitise üleandmise kohustust võib mõjutada ehitise aluse maa õiguslik saatus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-le 1 muutub maa kinnistusraamatusse kandmise või riigi maakatastris registreerimisega sellel asuv ehitis maatüki oluliseks osaks.

3-3-1-70-00 PDF Riigikohus 13.03.2001

Riigikohtu halduskolleegium oma varasemates lahendites ei ole asunud seisukohale, nagu ei saaks Tõendamise lihtsustatud korra seadust üldse kohaldada juhtudel, kui vara tagastamist taotleb endise omaniku pärija. Tõendamine lihtsustatud korras ei ole võimalik, kui vara õigusvastase võõrandamise ajaks oli vara omanik surnud ja pärand ei olnud pärijale üle läinud.

3-3-1-32-01 PDF Riigikohus 11.06.2001

Isiku ootus, et tema taotlus vara tagastamiseks vaadatakse läbi seaduse (ORAS § 12 lg 3 p 3) varasema ebaõiglase redaktsiooni järgi, ei kaalu üles uue omaniku põhiõigust omandi kaitsele ja õiguspärast ootust, et kord õiguspäraselt omandatu jääb talle alles.


ORAS § 12 lg. 3 p. 3 kuni 2. märtsini 1997 kehtinud ja uue redaktsiooni võrdlusest nähtub, et seaduse uue redaktsiooni kohaselt ei peeta füüsilist isikut pahauskseks omanikuks ainuüksi seepärast, et ta sai õigusvastaselt võõrandatud vara riigiorganilt tasuta. Tema omandis olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu üldjuhul tagastamisele. ORAS § 12 lg. 3 p. 3 uue redaktsiooniga kõrvaldati vanas redaktsioonis sätestatud ebaõiglane regulatsioon, seadus viidi kooskõlla Põhiseadusega ja tagati õigusvastaselt võõrandatud vara riigilt tasuta saanud uuele omanikule Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse kaitse.

Isiku ootus, et tema taotlus vara tagastamiseks vaadatakse läbi seaduse (ORAS § 12 lg 3 p 3) varasema ebaõiglase redaktsiooni järgi, ei kaalu üles uue omaniku põhiõigust omandi kaitsele ja õiguspärast ootust, et kord õiguspäraselt omandatu jääb talle alles.

3-3-1-42-01 PDF Riigikohus 01.10.2001

Kui vallavalitsus on isikut peale maa tagastamist puudutavate korralduste kehtetuks tunnistamist informeerinud põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel ja teatanud talle ka küsimuse otsustamise tähtaja niivõrd, kuivõrd see oli antud olukorras võimalik, siis ei ole tegemist Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 49 rikkumisega ega vallavalitsuse poolse viivitusega.

3-3-1-17-01 PDF Riigikohus 13.11.2001

Riigikohtu halduskolleegium ei ole oma varasemates lahendites asunud seisukohale, nagu ei saaks Tõendamise lihtsustatud korra seadust üldse kohaldada juhtudel, kui vara tagastamist taotleb endise omaniku pärija. Tõendamine lihtsustatud korras ei ole võimalik, kui vara õigusvastase võõrandamise ajaks oli vara omanik surnud ja pärand ei olnud pärijale üle läinud.

3-3-1-40-01 PDF Riigikohus 22.11.2001

Vara tagastamise korraldust ei saa ORAS § 12 lg 7 alusel tühistada, kui õigustatud subjekt ei saanud omalt poolt vajalikku teha valla- või linnavalitsuse viivituse või tegevusetuse tõttu. ORAS § 12 lg-s 7 sätestatud "kirjalikult teatatud tähtajana" tuleb käsitada sama lõike esimese lause alusel Vabariigi Valitsuse poolt Tagastamise korra p 40 lg-s 1 kehtestatud vara vastuvõtmise tähtaega, milleks on kolm kuud vara tagastamise korralduse kättesaamise päevast arvates. Vara üleandmist korraldades peab valla- või linnavalitsus tulenevalt Tagastamise korra p-st 36 muuhulgas teatama õigustatud subjektile üleandmise täpse tähtpäeva. Selle asemel võib üleandmise täpse tähtpäeva ka õigustatud subjektiga kokku leppida.

3-3-1-51-01 PDF Riigikohus 07.12.2001

Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise otsusega tuvastatakse õiguslikult siduvalt vara tagastamisel tähtsust omavad asjaolud, mis puudutavad taotleja isikut ja vara õigusvastast võõrandamist. Kuna ÕVVTK komisjoni poolt tuvastatud asjaoludest ja tema poolt tehtud otsustest tuleb omandireformi menetluse järgnevates staadiumides kinni pidada, võib õigustatud subjektiks tunnistatud isik põhjendatult eeldada, et need küsimused on komisjoni poolt lahendatud lõplikult ja et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata. Õiguspärase ootuse hindamisel tuleb siiski arvestada, et vahetult õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel vara tagastamist ega kompenseerimist. Õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse tühistamise õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka kolmandate isikute õigusi või põhjendatud huve, kui õigusvastane otsus neid riivab.


Õigusvastaselt võõrandatud vara ei ole enam endiste omanike, kellelt vara õigusvastaselt võõrandati, omandis ja sellele ei laiene Põhiseaduse § 32 kaitse. Juba sellel põhjusel ei laiene õigusvastaselt võõrandatud varale ka Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni lisaprotokolli 1 art 1 lg-st 1 tulenev kaitse. Õigus nõuda vara tagastamist tuleneb vaid omandireformi reguleerivatest õigusaktidest nendes õigusaktides kindlaks määratud tingimustel.


Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamine on adressaati soodustav haldusakt. Selle haldusakti tühistamine on adressaati koormav haldusakt ja selle andmiseks peab seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt olema õiguslik alus. Lisaks tuleb kaaluda haldusakti õigusvastasuse põhjusi ja õiguserikkumisega kahjustatud avalikku huvi ühelt poolt ning isiku mõistlikku õiguspärast ootust, et kord tema suhtes antud soodne haldusakt jääb kehtima, teiselt poolt. Samuti tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel hinnata haldusakti mõju kolmandate isikute õigustele. Nendest põhimõtetest tuleb lähtuda ka KOKS § 33 lg 1 kohaldamisel.


Isik saab õiguspärase ootuse põhimõttele tugineda sisuliselt õigusvastase või olulise menetlus- ja vormiveaga antud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel siis, kui haldusaktist tulenenud põhjendatud lootuse mõjul on isik käitunud teisiti, kui ta oleks tõenäoliselt käitunud ilma haldusakti andmiseta. Haldusaktist juhindumine peab koostoimes haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamisega olema osutunud isikule kahjulikuks. Isik ei saa mingil juhul tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest või kui isik tegelikult haldusakti kehtima jäämisega ei arvestanud.

3-3-1-55-01 PDF Riigikohus 10.12.2001

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas valla- või linnavalitsus on järginud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 52 alapunktis 2 sätestatud nõudeid omandireformi õigustatud subjekti ja ehitise omaniku vahel kokkuleppe sõlmimiseks tähtaja andmise osas. Samuti seda, kas korraldus vastab Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 57 sätestatud nõuetele


Maa tagastamise saab valla- või linnavalitsus oma korraldusega otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrustes haldusasjades nr 3-3-1-36-99 ja nr 3-3-1-45-99 (RT III 1999, 28, 259 ja RT III 1999, 30, 291).

3-3-1-17-02 PDF Riigikohus 27.03.2002

Olukord, kus haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas seadusega, on vastuolus hea haldustavaga. Vastuolus hea haldustavaga on ka olukord, kus haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada isikute soovidele vastava otsuse, kuid langetab hoopis isikute tahtele mittevastava otsuse. Selline tegevus võib rikkuda ka isikute õiguspärast ootust. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta.


Olukorras, kus osa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse ja osa kompenseeritakse, kuulub vara tagastamise osas kohaldamisele ORAS § 12 lg 2 ja ÕVVMMKS § 11. Seejuures tuleb eraldi vaadelda vara tagastamist ja kompenseerimist. Vara kompenseerimise osas ei kehti ORAS §-le 12 lg 2 sarnast sätet, mis annaks võimaluse määrata kogu kompensatsioon ühele õigustatud subjektile koos kohustusega tasuda kompensatsiooni teistele õigustatud subjektidele vastavalt nende osale. Seega tuleb kompensatsioon tagastamisele mittekuuluva vara eest määrata kõigile õigustatud subjektidele vastavalt nende osale.

3-3-1-29-02 PDF Riigikohus 21.05.2002

ORAS § 12 lg 3 p 3 sõnastusest ei tulene, et selle sätte alusel ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele üksnes juhul, kui see oli füüsilise isiku heauskses omandis enne Omandireformi aluste seaduse jõustumist. Seadusandja on korduvalt erinevatel aegadel pärast Omandireformi aluste seaduse jõustumist andnud isikutele võimaluse esitada õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamise avaldusi. Omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. Seepärast tuleb vara tagastamise taotluse lahendamisel vara füüsilise isiku heausksesse omandisse kuulumist kontrollida valla- või linnavalitsuse korralduse andmise aja seisuga.

3-3-1-31-02 PDF Riigikohus 30.05.2002

ORAS § 12 lg 3 p-s 3 sätestatakse heauskset omandamist välistavate tunnustena osavõtt vara omaniku kohtuvälisest represseerimisest ja osavõtt represseeritu vara õigusvastasest võõrandamisest. Kuna heauskset omandamist välistavaid tunnuseid sätestav lauseosa algab sõnaga "eelkõige", on seadusandja jätnud haldusorgani ja kohtu sisustada heauskse omandamise mõiste ORAS § 12 lg 3 p 3 tähenduses, andes orientiiriks kaks eelnimetatud asjaolu. Tõlgendades kohtuvälisest represseerimisest osavõttu ORAS § 12 lg 3 p 3 mõttes tuleb arvestada osalemise vormi. Kohtuvälises represseerimises osalemise tõttu saab uue omaniku heausksuse ORAS § 12 lg 3 p 3 tähenduses välistada vaid sellisel juhul, kui tema represseerimises osalemise vorm vastab mõnele Seaduse süümevande andmise korra kohta §-s 1 lg 5 sätestatud osavõtu vormile.

3-3-1-33-02 PDF Riigikohus 18.06.2002

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse lahendamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõttest, mille kohaselt haldusakt peab vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. Vara tagastamise taotluse lahendamise puhul tuleb ORAS § 12 lg 3 p 3 sätestatud asjaolu - vara füüsilise isiku heausksesse omandisse kuulumist - kontrollida valla- või linnavalitsuse korralduse andmise aja seisuga.

ORAS § 13 lõikest 1 ei tulene, et oleks võimalik üks ja sama vara kõigepealt tagastada ja seejärel ka kompenseerida. Nimetatud sättest ilmneb, et vara kompenseerimine on võimalik vaid sellistel juhtudel, kui seda vara ei tagastata. Kui õigustatud subjektile ei ole võimalik vara tagastada, sest see tagastati õigusvastaselt juba teisele isikule, ja pole õiguslikku alust ka kompensatsiooni maksmiseks, tuleb õigustatud subjektile tekitatud kahju hüvitada rahas.


TsK §-st 448 tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Kui kinnisvara hinnad on objektiivsetel põhjustel tõusnud ning kahju tekitamise aegne hoonete väärtus ei vasta nende väärtusele kohtuotsuse tegemise ajal, on õiglane, et kahju hüvitamisel arvestatakse vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See võimaldamaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärne vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi.

3-3-1-23-03 PDF Riigikohus 06.03.2003
EES

Kuni hoonete tagastamise küsimuse lahendamiseni ORAS § 7 lg 3 alusel ei kuulu üürnike kasutuses olevad eluruumid EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt erastamisele.

3-3-1-82-03 PDF Riigikohus 14.01.2004
HMS

HMS §-s 56 ettenähtud haldusakti põhjendamise kohustus ei tähenda, et haldusaktis tuleb viidata eraldi kõigile toimikus olevatele dokumentidele, mida akti andmisel arvesse võeti.


Haldusorgan ei pea HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse.


Mõistlikult ei ole võimalik eeldada, et isik esitaks taotluse elamu tagastamiseks ilma selle juurde kuuluva maata (krundita) ning MRS § 5 lg 1 p 2 alusel avalduse esitanud isikute puhul oli avalduses maa märkimine otsustava tähtsusega. Kui avalduses taotleti elamu tagastamist, tuleb taotlusega lugeda hõlmatuks ka elamu juurde kuuluv maa.

3-3-1-42-05 PDF Riigikohus 10.10.2005

Omandireformi raames on paratamatu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamismenetluse peatumine, kui eelnevalt tuleb lahendada maa erastamise, munitsipaliseerimise või maal asuva peremehetu ehitise hõivamise küsimused.


AÕS RakS § 13 lg-e 2 tekstist võiks järeldada, et õiguslikul alusel püstitatud peremehetu tee, mis pole vajalik maa otstarbekohaseks kasutamiseks, on rajatis, mida ei tagastata ja mis on hõivatav. Sellist järeldust ei saa aga teha, sest tee on maaga sedavõrd lahutamatult seotud, et pole käsitatav vallasasjana AÕS RakS § 13 lg 2 mõttes. Seda kinnitab ka Teeseaduse üldine loogika. Kuigi Teeseadus ei sätesta sõnaselgelt, et tee on maa omaniku omandis, sisaldab seadus muid regulatsioone, millest tulenevalt on üldjuhul teeomand ja maaomand lahutamatult seotud. Seega pole tee põhimõtteliselt hõivatav AÕS RakS § 13 lg 2 alusel.

Kokku: 25| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json