Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Liiklus ja transport
• ->
• liiklus teedel
• ->
• parkimistasu

Tasulise parkimise ala kehtestamine tähendab selle ala kehtestamist, mille piires on üldjuhul lubatud parkida üksnes raha eest. Kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal, kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu. Keelatud kohas parkimise eest on LS §-ga 74³⁷ ette nähtud rahatrahv, sõltumata sellest, kas parkimistasu on makstud või pole makstud.

• Haldusõigus
• ->
• Liiklus ja transport
• ->
• liiklus teedel
• ->
• parkimistasu

Parkimistasu täidab nii fiskaalset kui ka liikluskorralduslikku ülesannet. Tasulisele parkimisalale parkimisaega piirava lisatahvli paigaldamisega on parkimise korraldaja omistanud sellel parkimisalal tasu nõudele domineerivalt korraldusliku tähenduse. Parkimisaja limiidi kehtestamine on suunatud võimalikult paljudele isikutele lühiajalise parkimisvõimaluse loomisele ja üldise parkimiskoormuse vähendamisele. Parkimisaja limiidi ületamisel tuleb parklast lahkuda ning selle kohustuse eiraja suhtes saab seaduses sätestatud juhtudel ja korras kohaldada sunnivahendeid. Kui parkija ületab liikluskorraldusvahendiga lubatud parkimisaega, siis ei saa pidada kehtivale õigusele tuginevaks parkimistasu ja viivistasu nõuet. Viivistasu kuulub tasumisele juhul, kui isik ei täida parkimistasu maksmise kohustust. Kehtiv õiguskord ei näe ette võimalust määrata viivistasu isikule, kellel ei lasu parkimistasu maksmise kohustust. Liiklusseaduse § 50² lg-s 1 loetletud alused on viivistasu määramiseks ammendavad ning osundatud sätet ei saa tõlgendada viisil, et isikule saab viivistasu määrata ka siis, kui parkimine on keelatud.

• Haldusõigus
• ->
• Liiklus ja transport
• ->
• liiklus teedel
• ->
• parkimistasu

Liiklusseaduse § 50¹ lg 4 nõuetest ei tulene lisaks parkimispiletile parkimise alustamise aja kohta täiendava tõendi esitamise kohustust. Parkimisautomaadist väljastatud ja sõidukile paigaldatud nõuetekohane parkimispilet on parkimismenetluses dokumendiks, millega tõendatakse parkimise algust. Samal ajal on parkimispilet ka dokumendiks, millega isik tõendab parkimise eest nõutava tasu maksmist. Juhul, kui on ette nähtud tasuta parkimise periood, saab parkimise algusaega, tähistada ka muul viisil, s.o parkimiskellaga või kirjalikult. Parkimise alguse teatavakstegemine parkimiskellaga või vastava kellaaja märkimisega paberil on vajalik üksnes juhul, kui isik ei soovi parkida enam kui tasuta parkimisaja kestel, s.t ta ei ole kohustatud soetama parkimispiletit. Liiklusseaduse § 50¹ lg-t 4 tuleb tõlgendada viisil, et ka siis, kui isik on parkimise alustamisel ostnud üksnes parkimispileti, sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta parkimise aega. Õiguslikult ei oma tähendust, kas nimetatud tasuta parkimisaeg hakkab kulgema parkimise algusest või järgneb see tasulisele parkimisajale. Võimalikud probleemid tegeliku parkimise alguse aja tuvastamisel on haldusorganil võimalik lahendada parkimisjärelevalve parema korraldamise või täiendavate tehniliste lahenduste teel, koormamata sealjuures parkijat ebamõistlikult.