/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2859| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/3-1/93 PDF Riigikohus 17.11.1993
Liitkaristuse mõistmisel ei tohi liitkaristuse ületada seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
III-1/1-5/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/3-2/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/1-4/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/3-20/94 PDF Riigikohus 15.03.1994
III-1/1-8/94 PDF Riigikohus 22.03.1994
III-1/1-10/94 PDF Riigikohus 29.03.1994
KrK § 41 kohaselt karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi ei tohtinud lõplik karistus olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka varem mõistetud ja veel kandmata karistusest.
III-1/1-14/94 PDF Riigikohus 12.04.1994
III-1/1-16/94 PDF Riigikohus 19.04.1994
Viibis süüdlane kriminaalmenetluse kestel vahi all, tuleb kohtul enne KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamist ehk kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse moodustamist mõistetud karistusest maha arvata eelvangistusaeg vastavalt § 68 lg-le 1. Seejuures tuleb kohtul alati kohtuotsusesse märkida kandmisele kuuluv lõplik karistus pärast § 68 lg 1 nõuete täitmist, seda ka juhul, kui süüdlane vabastatakse tingimustlikult karistusest KarS §-de 73-74 alusel, sest ka siis vabastatakse isik tingimuslikult kandmisele kuuluvast karistusest.
III-1/3-36/94 PDF Riigikohus 19.04.1994
Vastavalt Eesti Vabariigi Pôhiseaduse § 22 lg-le 2 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tôendama. Süü tôendamise kohustus on riigil.
Kôik kriminaalmenetluses kôrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi olekus tôlgendatakse tema kasuks.
III-1/1-21/94 PDF Riigikohus 03.05.1994
Riigikohtul on ôigus väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse karistusseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.
III-1/1-24/94 PDF Riigikohus 04.05.1994
Võltsitud autojuhilubade kaasaskandmine ei ole käsitletav võltsitud dokumendi kasutamise ega isegi mitte selle ettevalmistusena. Autojuhilubade kasutamine erinevalt näiteks passi kasutamisest on spetsiifiline tegevus, mis ei saa alata enne autosse istumist ja sellega paigalt liikumist. Oletus, et isik, kes ostab endale võltsitud autojuhi load tõenäoliselt soovib neid ka kasutada on vaid kahtlus, mis ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega ümber lükatud ja mis seetõttu tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
III-1/3-40/94 PDF Riigikohus 10.05.1994
Tahtliku tapmise asjades, milles on vastutusele vôetud mitu isikut, peab kohus välja selgitama iga kohtualuse kuriteost osavôtu astme ja laadi.
III-1/3-45/94 PDF Riigikohus 17.05.1994
III-1/3-46/94 PDF Riigikohus 31.05.1994
III-1/1-22/94 PDF Riigikohus 31.05.1994
Tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist näiteks juhul, kui tuli- või muud laskerelva rakendatakse kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut.
III-1/3-60/94 PDF Riigikohus 21.06.1994
Kui kriminaalasja uuesti läbivaatamisel muutub oluliselt süüdistuse maht võrreldes kohtuotsusega, siis KrK § 36 kohaselt pidi kohus kaaluma süüdimõistetu karistuse vähendamist, otsus jätta karistus muutmata pidi aga olema motiveeritud (sama KarS § 56 järgi).
III-1/1-31/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
III-1/1-30/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
III-1/3-64/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
Kriminaalmenetluses vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisel ja tema süüdimõistmisel rikutakse kriminaalmenetluse nõudeid ja tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Kokku: 2859| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json