III-1/3-2/94
|
Riigikohus |
15.02.1994 |
|
|
| III-1/1-16/94
|
Riigikohus |
19.04.1994 |
|
Viibis süüdlane kriminaalmenetluse kestel vahi all, tuleb kohtul enne KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamist ehk kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse moodustamist mõistetud karistusest maha arvata eelvangistusaeg vastavalt § 68 lg-le 1. Seejuures tuleb kohtul alati kohtuotsusesse märkida kandmisele kuuluv lõplik karistus pärast § 68 lg 1 nõuete täitmist, seda ka juhul, kui süüdlane vabastatakse tingimustlikult karistusest KarS §-de 73-74 alusel, sest ka siis vabastatakse isik tingimuslikult kandmisele kuuluvast karistusest.
|
| III-1/3-83/94
|
Riigikohus |
25.10.1994 |
|
Vt otsuse III-1/1-16/94 annotatsiooni.
|
| III-1/3-100/94
|
Riigikohus |
06.12.1994 |
|
|
| III-1/3-5/95
|
Riigikohus |
14.02.1995 |
|
Kui tingimisi süüdimõistetu paneb katseaja kestel uuesti tahtlikult toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, tuleb karistusega selle kuriteo eest liita tingimisi mõistetud karistus kas täies ulatuses või osaliselt. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla ühelgi juhul väiksem tingimisi mõistetud karistusest.
Karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi tuleb lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuses ära näidata ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguse aeg.
Karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi tuleb lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuses ära näidata ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguse aeg.
|
| III-1/3-16/95
|
Riigikohus |
28.03.1995 |
|
|
| III-1/3-10/95
|
Riigikohus |
11.04.1995 |
|
Vt otsuse III-1/1-16/94 annotatsiooni.
|
| III-1/3-12/95
|
Riigikohus |
25.04.1995 |
|
Vt RKKKo III-1/3-5/95 annotatsiooni.
|
| III-1/3-26/95
|
Riigikohus |
19.09.1995 |
|
Eelvangistuse hulka loetava kinnipidamise aega tuleb hakata arvestama ajast, mil isik faktiliselt kinni peeti.
|
| 3-1-3-4-03
|
Riigikohus |
18.03.2003 |
|
KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Linnakohus jättis oma otsuses liitkaristuse mõistmisel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamata, millega kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust.
|
| 3-1-1-54-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
|
| 3-1-1-128-03
|
Riigikohus |
21.10.2003 |
|
|
| 3-1-1-129-03
|
Riigikohus |
30.10.2003 |
|
|
| 3-1-1-1-04
|
Riigikohus |
19.01.2004 |
|
|
| 3-1-1-2-04
|
Riigikohus |
20.02.2004 |
|
Vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku, mil isik oli KarS § 74 lg 2 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja kontrollnõuetele allutatud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse karistusaja hulka üksnes eelvangistuses viibitud aeg. Käitumiskontrollile allutatud isik, kellele on pandud kohustus järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid, on tõepoolest kohustatud taluma riigipoolset järelevalvet oma käitumise üle, kuid kehtestatud piirangud ei ole oma olemuselt samastatavad vahi all pidamisega.
|
| 3-1-1-35-04
|
Riigikohus |
26.04.2004 |
|
Karistusaja hulka tuleb arvata ka isiku poolt vahetult enne Eesti Vabariigile väljaandmist välisriigis vahi all viibitud aeg.
|
| 3-1-1-55-05
|
Riigikohus |
09.06.2005 |
|
KarS § 68 lg 1 kohaselt loetakse mõistetud karistusaja hulka vaid see ajavahemik, mil isikult vabaduse võtmise ainsaks seaduslikuks aluseks oli kohtu vahistusmäärus. Olukorda, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsus tema karistamise kohta vangistusega, ei saa lugeda eelvangistuseks KarS § 68 lg 1 mõttes isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse režiimil.
Kohtumääruse ja -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena, prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutustel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtuotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile VangS-s sätestatud tingimustel.
|
| 3-1-1-88-08
|
Riigikohus |
17.03.2009 |
|
Kui isiku suhtes kehtestatud piirangud on samastatavad tema vahi all pidamise tingimustega ja nende piirangute kohaldamise tingis kuriteo toimepanemine, tuleb nende piirangute kehtimise aeg arvata ka mõistetud karistuse hulka. Nii tuleb nt kuriteo toimepanemises kahtlustatuna kinni peetud isiku väljasaatmislaagrisse paigutamine võrdsustada eelvangistusega, sest väljasaatmislaagris tema kinnipidamise tingimused on võrdsustatavad vahi all pidamise tingimustega (RKKKo nr 3-1-3-7-02, , p 10).
KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka. Sundtoomine on iseseisev sunnivahend, tagamaks kriminaalmenetluse toimetamise efektiivsust olukorras, kus isik takistab oma ilmumata jäämisega menetleja tööd. Sundtoomine ei seondu vahetult kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, vaid menetlusosalise hilisema õigusvastase käitumisega menetluse ajal. Seega, kui vabaduses viibiv kahtlustatav või süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega menetluse ajal andnud alust sundtoomiseks, ei saa selle alusel arestimajas viibitud aega lugeda eelvangistuseks ega arvestada karistuse kandmise aja hulka.
Isiku sundtoomine on vajalik selleks, et kahtlustatava või süüdistatava juuresolekut nõudvaid menetlustoiminguid oleks võimalik läbi viia ka olukorras, kus kahtlustatav või süüdistatav ei reageeri korraldusele menetlustoiminguks kohale ilmuda. Allumatust menetleja korraldustele ei saa võrdsustada pakkumineku kahtlusega ja seega vahistamisalusega. Seda tuleb määratleda menetlusosalise õigusvastase käitumisena. Tegemist on menetluskorra rikkumisega, mille eest võib isikut sõltumatult kriminaalmenetluse kulgemisest karistada rahatrahvi või arestiga ning iseseisva sunnivahendina tagada tema osavõtt menetlustoimingust sundtoomise abil. KrMS § 138 lg 1 või § 267 lg 1 p 2 alusel menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutule mõistetud rahatrahv või arest on iseseisvad väärteokaristused, mida ei arvata isikule kuriteo eest mõistetava karistuse hulka.
|
| 3-1-1-25-09
|
Riigikohus |
01.04.2009 |
|
KarS § 68 lg-s 1 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka üksnes kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegude puhul.
Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 1-5 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
Süüdistatava soostumine kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 1 alusel tähendab ühtlasi, et isik loobub talle inkrimineeritud kuritegudes kohtulahendi taotlemisest, seega ka enda võimalikust õigeksmõistmisest.
Vahi all viibitud aeg ei ole kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 203 alusel süüdistatavale karistuseks. Vastavalt PS §-le 146 mõistab õigust ainult kohus. Kuriteo toimepanemise eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamine kriminaalmenetluses on vaieldamatult osa õigusemõistmisest. Seega puudub igasugune õiguslik alus käsitada vahi all viibitud aega otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral isikule mõistetud karistusena.
Ringkonnakohtu volitusi kohtuotsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada tähendab ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (nt eksitus kuupäevas, nime vale kirjapilt, tehnilised vead vm) juhtumil, kui puudub vähimgi õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi (RKKKo nr 3-1-1-14-07).
|
| 3-1-1-18-11
|
Riigikohus |
18.04.2011 |
|
Kinnipeetava vanglasse vastuvõtmise korrast, mis on sätestatud vangistusseaduse 2. peatüki 2. jaos, ei tulene eraldiseisvat regulatsiooni nende süüdimõistetute vastuvõtmise osas, kes pärast eelvangistusest vabastamist peavad asuma kandma karistuse ärakandmata osa. Kinnipeetava vastuvõtmise korda puudutavate nõuete eesmärgiks võib muuhulgas pidada turvalisuse ja korra tagamist vanglas ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Nende eesmärkide ja nõuete tagamise vajadusega on selgitatav, miks tuleb varem eelvangistuses viibinud, kuid vahepeal vabaduses viibinud süüdimõistetul, karistust kandma asudes vangistusseaduses sätestatud protseduurid uuesti läbida.
Karistuse mõistmist puudutavate järelduste kummutamiseks ei anna alust ka tõkendi vahistamine kohaldamata jätmine või varasema karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamata jätmine, kuivõrd need faktorid ei saanud mõjutada süüdistatava süü suurusele antud karistusõiguslikku hinnangut.
Kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks.
KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
Karistuse mõistmist puudutavate järelduste kummutamiseks ei anna alust ka tõkendi vahistamine kohaldamata jätmine või varasema karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamata jätmine, kuivõrd need faktorid ei saanud mõjutada süüdistatava süü suurusele antud karistusõiguslikku hinnangut.
KarS §-s 76 sätestatu näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist.
KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 on seadusandja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise seadnud sõltuvusse mõistetud karistusest tegelikult ärakantud ajast, mitte aga karistuse kandmise algusest. KarS § 76 lg-test 1 ja 2 koostoimes KarS § 68 lg-ga 1 saab järeldada, et enne kohtuotsuse tegemist vahi all viibinud süüdimõistetu puhul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku aja hulka arvata ka aeg, mil isik viibis eelvangistuses.
KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märkida karistuse kandmise algus. Vahi all viibiva süüdistatava puhul on selleks vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev, sest vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Kui aga süüdimõistetu viibib kohtuotsuse tegemise ajal vabaduses, loetakse kooskõlas KrMS § 414 lg-ga 2 vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 on seadusandja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise seadnud sõltuvusse mõistetud karistusest tegelikult ärakantud ajast, mitte aga karistuse kandmise algusest. KarS § 76 lg-test 1 ja 2 koostoimes KarS § 68 lg-ga 1 saab järeldada, et enne kohtuotsuse tegemist vahi all viibinud süüdimõistetu puhul tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku aja hulka arvata ka aeg, mil isik viibis eelvangistuses. Vastupidise seisukoha jaatamine tooks paratamatult kaasa süüdimõistetute ebavõrdse kohtlemise.
KarS §-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu peab kohus karistust mõistes muuhulgas kujundama seisukoha, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida selliseid erisusi, mis teevad karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kuivõrd karistusest tingimisi vabastamise näol pole tegemist eraldi karistusliigi, vaid ühe võimaliku karistuse individualiseerimise viisiga, puudub vajadus kohtuotsuses eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja –määra valiku aluseks olevaid asjaolusid.
|
Facebook
Twitter