/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 646| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/1-24/94 PDF Riigikohus 04.05.1994
Võltsitud autojuhilubade kaasaskandmine ei ole käsitletav võltsitud dokumendi kasutamise ega isegi mitte selle ettevalmistusena. Autojuhilubade kasutamine erinevalt näiteks passi kasutamisest on spetsiifiline tegevus, mis ei saa alata enne autosse istumist ja sellega paigalt liikumist. Oletus, et isik, kes ostab endale võltsitud autojuhi load tõenäoliselt soovib neid ka kasutada on vaid kahtlus, mis ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega ümber lükatud ja mis seetõttu tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
III-1/1-22/94 PDF Riigikohus 31.05.1994
Tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist näiteks juhul, kui tuli- või muud laskerelva rakendatakse kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut.
III-1/1-34/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
III-1/3-92/94 PDF Riigikohus 01.11.1994
KarS §-s 215 tähendatud kuritegu, juhul kui tegemist mootorsõiduki ärandamisega tuleb lugeda lõpuleviiduks hetkest, mil isik on hõivanud mootorsõiduki ajutise kasutamise eesmärgil ning sõitnud sellega peatumis- või parkimiskohast ära. Kusjuures mootorsõidukiga sõitmise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda auto sihtotstarbest - võimalusest autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades.
III-1/3-102/94 PDF Riigikohus 13.12.1994
Provotseeritud tapmise puhul on kuriteo subjektiivset külge iseloomustavaks koosseisuliseks tunnuseks kuriteo toimepanemine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse - füsioloogilise afekti seisundis. Kui tapmine on toime pandud küll vägivalla või solvamise mõjul, ent erutusseisundi teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb kohaldada KarS § 113 või § 114.
III-1/1-10/95 PDF Riigikohus 08.03.1995
Kui ringkonnakohus on jätnud esimese astme kohtu otsuse muutmata ning seejuures ei ole korranud esimese astme kohtu põhjendusi, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Teo objektiivset külge iseloomustavad asjaolud - kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted ja muuhulgas ka löögid noaga kannatanu elutähtsate organite piirkonda on aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel.
III-1/1-11/95 PDF Riigikohus 21.03.1995
III-1/1-12/95 PDF Riigikohus 21.03.1995
Altkäemaksu vahenduse all mõeldakse altkäemaksuandja või -võtja palvel või ülesandel altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele või täitmisele kaasaaitamist.
III-1/1-24/95 PDF Riigikohus 25.04.1995
Kuna ametialaste süütegude koosseisud on blanketsed normid, siis peavad olema konkreetselt tuvastatud ka volitused, mida isik rikkus.
Ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas tema ametialased kohustused on välja toodud eraldi töölepingu lisana.
III-1/1-42/95 PDF Riigikohus 13.06.1995
Isikuvastane süütegu võib võtta avaliku korra raske rikkumise mõõtmed juhul, kui süüdlase käitumine on suhtliselt sõltumatu kannatanu käitumisest või üldisest kuriteosituatsioonist, st on mitteadekvaatne.
III-1/1-44/95 PDF Riigikohus 13.06.1995
III-1/1-50/95 PDF Riigikohus 09.08.1995
III-1/1-55/95 PDF Riigikohus 05.09.1995
Kriminaalmenetluse ühe põhiprintsiibi - süütuse presumptsiooni - järgimine tähendab seda, et kõik kõrvaldamata kahtlused kohtualuse süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Pantvangi võtmine on lõpule viidud sellest momendist, mil kannatanul puudub võimalus tegutseda oma vaba tahte kohaselt (näiteks kannatanul palutakse istuda autosse ettekäändel, et politseijaoskonnas kontrollitakse tema dokumente). Pantvangi võtmine on võimalik pettusega, näiteks, kui kannatanul palutakse istuda autosse ettekäändel, et politseijaoskonnas kontrollitakse tema dokumente.
III-1/1-72/95 PDF Riigikohus 17.10.1995
Pekstes kannatanut vältavalt jalgade ja rusikatega valimatult pähe, rindkeresse ja kõhtu möönab isik mis tahes tagajärje, sh surma saabumise võimalust ning sellisel juhul paneb isik tapmise toime kaudse tahtlusega.
III-1/1-79/95 PDF Riigikohus 14.11.1995
Kuni ründe faktilise lõppemiseni on võimalik ka osavõtt väljapressimisest.
Väljapressimine on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Kuigi väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas võõras vara, varaline õigus või muu varaline kasu üle anti, võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Viimase osas on tegemist mittekaristatava järeldeliktiga, mis on koosseisust hõlmatud. Kuni ründe faktilise lõppemiseni on võimalik ka osavõtt väljapressimisest.
Väljapressimine on varavastane süütegu, mis on suunatud võõra vara vastu. Omavoli korral teostab süüdlane oma tõelise või oletatava õigus, kuid teeb seda ebaseaduslikult.
III-1/1-83/95 PDF Riigikohus 21.11.1995
Avaliku korra rikkumise käigus tulirelvaga ähvardamine, mis on suunatud kannatanu psüühilisele mõjutamisele kujutab endast KarS § 263 p-s 3 sätestatud süütegu.
3-1-1-85-96 PDF Riigikohus 03.09.1996
Lüües kannatanut noaga jõuliselt südame piirkonda, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist ja tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega.
3-1-1-102-96 PDF Riigikohus 01.10.1996
Noalöök südame piirkonda võib tõendada, et süüdlane möönab mistahes tagajärje, sealhulgas ka surma põhjustamist. Surma tegelikul saabumisel on niisugusel juhul toime pandud tapmine kaudse tahtlusega, mitte aga surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu KrK § 107 lg 2 p 1 mõttes.
Noalöök südame piirkonda võib tõendada, et süüdlane möönab mistahes tagajärje, sealhulgas ka surma põhjustamist. Surma tegelikul saabumisel on niisugusel juhul toime pandud tapmine kaudse tahtlusega.
3-1-1-107-96 PDF Riigikohus 15.10.1996
Kannatanu peksmine rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse pika aja jooksul, mille tagajärjel saabus surm, võib tõendada tapmist kaudse tahtlusega. Löökide arv, peksmise kestus ja tekitatud kehavigastuste hulk võivad tõendada tapmist eriti julmal viisil.
Süüdistatav möönab mistahes tagajärje saabumist kannatanu peksmisel rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse pika aja jooksul.
3-1-1-101-96 PDF Riigikohus 29.10.1996
Kuriteost osavõtt välistab vastutuse eelnevalt mittelubatud varjamise eest KrK § 180 järgi. Eelnevalt lubatud kuriteo jälgede hävitamine on kuriteole kaasaaitamine
Kooskõlastatud ja ühtse tahtlusega hõlmatud tegutsemine kannatanult elu võtmisel on tõend tahtliku tapmise kohta osavõtu kujul. Otsest tahtlust saab seejuures järeldada kasutatud vahendite, teoviisi, löökide hulga, tekitaud vigastuste laadi ja koha jms põhjal. Kannatanu surma saabumise ajal ei ole kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust
Tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.

Kokku: 646| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json