III-1/1-11/95
|
Riigikohus |
21.03.1995 |
|
|
| 3-1-1-1-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
Liiklusõnnetusega seotud kuritegude uurimisel tuleb kaaluda kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang (vt. otsus 3-1-1-94-02). Vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ning objektiivse arutamise.
Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena.
|
| 3-1-1-6-03
|
Riigikohus |
04.03.2003 |
|
Juhtimisõiguse äravõtmist (lisakaristus liikluskuritegude puhul) ei saa võrdsustada juhtimisõiguse peatamisega. Viimast saab kohaldada seoses väärteo toimepanemisega ning see ei toimu mitte karistamisotsusega väärteomenetluses, vaid jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses on juhtimisõiguse peatamise aluseks juhiloa väljaandnud asutuse poolt LS § 41-3 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel.
|
| 3-1-1-37-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Takso seismine ehk Liiklusseaduse § 50 lg 1 mõttes parkimine väljaspool taksopeatust on vaadeldav seismisena kliendi ootel. Taksopeatuses koha vabanemise ootamine on samastatav kliendi ootamisega, sest kohta oodataksegi selleks, et saada klienti.
Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Riigikohus leiab, et õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat - kõnealusel juhul on õigusabikulud ületanud trahvisummat enam kui sada kakskümmend korda - ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.
Tõendite analüüs ja motiivid, millistel faktilistel asjaoludel põhineb kohtu järeldus, on linnakohtu otsuses esitatud pinnapealselt. Kriminaalkolleegium ei loe aga seda kõnealusel juhul väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest otsus on oma lõppjäreldustes õige.
|
| 3-1-1-69-03
|
Riigikohus |
20.05.2003 |
|
Mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis juhtinud isikult KrK alusel obligatoorselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vastuolus seadusandja poolt KarS-s samasuguse teo eest ette nähtud õiguslike järelmitega. KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.
Mõistetud karistuste läbivaatamata jätmine nende isikute osas, kes kannavad obligatoorset lisakaristust - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, - riivab teatud määral küll PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigusi, kuid on samas sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu kohtusüsteemi efektiivsuse, õigusrahu ja kohtuotsuste seadusjõu kui põhiseaduslike väärtuste tagamiseks. Nimetatud põhiõiguste riive vastab PS § 11 lauses 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
|
| 3-1-1-76-03
|
Riigikohus |
02.06.2003 |
|
Halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav liikluseeskirja rikkumisena (LS § 74-17 - liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus).
Tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ei tee olematuks varalise kahju tekitamist.
|
| 3-1-1-63-03
|
Riigikohus |
11.06.2003 |
|
Kuigi kohtualuse teo ja kannatanu üliraskete kehavigastuste tekitamise vahel on põhjuslik seos ekvivalentsusteooria (conditio sine qua non) mõttes, ei saa ettevaatamatusdelikti spetsiifikat arvestades juhtunut kohtualusele siiski õiguslikult omistada, sest antud liiklussituatsioonis ei saa talle ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. Kohtualune oli õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid.
|
| 3-1-1-57-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Rahatrahvi, erinevalt rahalisest karistusest, saab mõista ka nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulek.
Mootorsõiduki mõiste määratlemisel, tuleb lähtuda vaid Liiklusseadusest (§ 12 lg 2). Sõidukil tüübikinnituse puudumisest ja sõiduki kohta liiklusregistris kande puudumisest ei saa teha järeldust selle kohta, kas selle sõiduki puhul on tegemist mootorsõidukiga Liiklusseaduse mõttes või mitte.
|
| 3-1-1-90-03
|
Riigikohus |
19.09.2003 |
|
Kui uue seaduse kehtima hakkamisega eelneva seaduse alusel määratud halduskaristus osutub mitte ainult kehtivaks, vaid lisaks sellele ka kriminaalõiguslikku erisubjektsust tingivaks, on tegemist olukorraga, mis KarS § 5 lg 3 mõttes "...muul viisil halvendab isiku olukorda...".
|
| 3-1-1-125-03
|
Riigikohus |
20.10.2003 |
|
KrK § 204 lg 1 on kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga (ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumine), mis tuleb sisustada väljapoole KrK jäävate õigusaktidega.
KarS § 424 erisubjektiks on isik, kes on KrK § 204 lg 1 alusel süüdi mõistetud ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise eest, kui sõiduki joobes juhtimine oli põhjuslikus seoses tagajärjega.
KrK § 204 lg 1 on kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga (ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumine), mis tuleb sisustada väljapoole KrK jäävate õigusaktidega.
KarS § 424 erisubjektiks on isik, kes on KrK § 204 lg 1 alusel süüdi mõistetud ohutu liiklemise eeskirjade rikkumise eest, kui sõiduki joobes juhtimine oli põhjuslikus seoses tagajärjega.
|
| 3-1-1-146-03
|
Riigikohus |
09.12.2003 |
|
VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse.
Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.
Riigikohus ei saa kassatsioonkaebuse piiridest väljuda ja isikule süüksarvatud tegu ümber kvalifitseerida lõpuleviidud süüteoks, sest see raskendaks tema olukorda.
Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.
Juhtimisena on käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Teatud juhtudel käsitleb LE mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine (nt LE § 82).
|
| 3-1-1-6-04
|
Riigikohus |
13.02.2004 |
|
Kui pärijad on kasvõi suulisel kokkuleppel jaganud pärandvarasse kuuluva sõiduauto ja määranud kindlaks selle uue omaniku, siis on välistatud sellise isiku vastutus LS §-de 74-17 ja 74-31 järgi järgi, sest enda vara kahjustamine liiklusõnnetuses pole karistatav.
|
| 3-1-1-9-04
|
Riigikohus |
26.02.2004 |
|
Vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi (üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule), vaid reaalkonkurentsi.
Vale sõidukiiruse valimine, mis põhjustab varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sellest liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmine ja alkoholi tarvitamine pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist, ei moodusta ideaalkonkurentsi (üks tegu vastab mitmele süüteokoosseisule), vaid reaalkonkurentsi.
Kui liiklusõnnetuses inimene viga ei saanud, kahju saaja (maavalitsus, keda esindas kohapeal liikluõnnetuse põhjustanud maavanem) ja liiklusõnnetuses osalenud juhi vahel puudusid erimeelsused vastutuse küsimuses ning puudusid andmed selle kohta, et keegi veel oleks liiklusõnnetuses kahju saanud, ei olnud juhil kohustust liiklusõnnetusest politseile teatada ning isikut ei saa karistada LS § 74-31 järgi. Järelikult ei saa teda karistada ka LS § 74-21 järgi.
|
| 3-1-1-10-04
|
Riigikohus |
01.04.2004 |
|
Kuigi LE § 234 lauses 1 sätestatu kohaselt tuleb jalgrattatee puudumisel sõita mopeediga sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, ei saa isikule selle mittejärgimist süüks arvata, sest kui isikul puudus juhiluba, siis ei olnud ta õigustatud ega ka mitte kohustatud sõitma sõiduteel. Selle õigusliku kohustuse puudumisel ei saa isik vastutada tegevusetuse eest.
|
| 3-1-1-50-04
|
Riigikohus |
10.06.2004 |
|
LS § 74-19 objektiivse koosseisu olemasoluks ei ole vajalik tuvastada joobeastet, piisab üksnes joobeseisundi tuvastamisest. LS § 20 lg 5 kohaselt tuleb isiku keeldumisel alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus lugeda ta joobeseisundis olevaks.
|
| 3-1-1-63-04
|
Riigikohus |
29.06.2004 |
|
Kui kohus on jätnud uurimata ja kontrollimata olulise asjaolu, lahendamaks küsimust, kas isiku teos esinevad väärteo tunnused, siis selline rikkumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse.
Juhiloa väljaandnud asutuse poolt juhtimisõiguse peatamine on haldusmenetlus, millele LS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse HMS sätteid, arvestades liiklusseaduse erisusi.
|
| 3-1-1-120-04
|
Riigikohus |
13.12.2004 |
|
Mopeedi ja mootorsõiduki piiritlemisel tuleb jääda LS-s esitatud kahe formaalse tunnuse (valmistajakiirus ja mootori töömaht) juurde ja mitte kasutada täiendavat kriteeriumi. Täiendava kriteeriumi kasutamine tähendaks karistusõiguse laiendavat ja selle kaudu menetlusaluse isiku olukorda raskendavat tõlgendamist, mis oleks vastuolus PS § 23 lg-s 1 ning KarS §-s 2 sätestatud nullum crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia põhimõttega (vt ka RKKK 3-1-1-57-03).
|
| 3-1-1-127-04
|
Riigikohus |
22.12.2004 |
|
LS § 7418 sätestab rikkumise subjektidena isikud, kellel on juriidilise või faktilise võimu tõttu mootorsõiduki üle reaalne võimalus otsustada, kelle ta lubab mootorsõidukit juhtima või kellele ta juhtimise üle annab. Tegemist ei ole õiguslikus mõttes võrdsete isikutega, kuna omaniku, valdaja ja juhi sõidukiga seotud õiguste maht on erinev. Sellest tulenevalt erineb ka võimalus lubada või keelata teisel isikul mootorsõidukit juhtima asuda. Üldjuhul on sõiduki omanikul eesõigus sõidukit kasutada ning seetõttu vastutab omanik reeglina ka mootorsõiduki valdaja juhtima lubamise eest.
Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Autot juhtima lubamisel või juhtimise üleandmisel peab isik olema veendunud selles, et teine isik ei ole joobes. Normaalses suhtlemises ei ole üldjuhul mõistlik eeldada teise isiku joobesolekut, mistõttu puudub alus adutavate tunnusteta isikult seda küsida. Seega ei saa pidada mitteküsitlemist hoolsuskohustuse rikkumiseks. Hoolsuskohustuse täitmise korral peab isikul olema võimalik aru saada, et teine isik on alkoholi tarvitanud. Tavaline inimene, kellel puuduvad alkoholijoobe väljaselgitamiseks vajalikud eriteadmised ja vahendid ning kes ei ole teadlik, et teine isik on tarvitanud alkoholi, saab seda reeglina kontrollida väliste alkoholi tarvitamise tunnuste alusel.
|
| 3-1-1-2-05
|
Riigikohus |
10.02.2005 |
|
Kui tuvastatakse, et menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid, tuleb välja selgitada, kas saabunud tagajärg on menetlusalusele isikule õiguslikult omistatav. Isegi kui isik rikub liikluseeskirja, ei ole välistatud, et see ei põhjusta ega suurenda tagajärjes realiseerunud ohtu, vaid seda tegi teine liiklusõnnetuse osapool. Kohus peab hindama ka teise liiklusõnnetuse osapoole käitumist.
|
| 3-1-1-4-05
|
Riigikohus |
15.02.2005 |
|
Kui karistusotsuse motiivid põhinevad oletustel, on selle otsuse tegemisel oluliselt rikutud menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes.
Karistamaks isikut LS § 74-19 järgi, tuleb tuvastada, millist narkootilist või psühhotroopset ainet isik tarvitas. Mootorsõiduki joobes juhtimine hõlmab endas liiklusohtlikus terviseseisundis juhtimise, sest joobeseisundi puhul on tegemist alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud liiklusohtliku terviseseisundiga.
|
Facebook
Twitter