3-1-1-13-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
AKKS § 69 p 10 kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ja -proteste määruste peale, mis on tehtud KrMK §-s 336 ettenähtud küsimuste lahendamisel.
|
| 3-1-1-34-96
|
Riigikohus |
19.03.1996 |
|
AKKS § 71 lg 2 mõtte kohaselt võib erikaebuse esitada üksnes selle ringkonnakohtu koostatud vahi alla võtmise määruse peale, millega ringkonnakohus on vahi alla võtnud varem vabaduses viibinud isiku.
|
| 3-1-1-114-96
|
Riigikohus |
16.10.1996 |
|
Kohtumäärus kriminaalasja lõpetamiseks kuriteokoosseisu puudumise tõttu ei kuulu vaidlustamisele erikaebuse ja-protesti alusel. Niisugust määrust saab AKKS § 68 lg 2 kohaselt vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi vaidlustamisega apellatsiooni või kassatsiooni korras. Siiski ei ole kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks see, kui kõnesolevat määrust vaatab ringkonnakohus läbi eriprotestiks nimetatud dokumendi alusel apellatsioonimenetluse eeskirju järgides.
|
| 3-1-1-27-97
|
Riigikohus |
11.03.1997 |
|
Erikaebuse või -protesti võib rahuldamata jätta ka erikaebe sisulise aluse äralangemise tõttu, läbi vaatamata võib selle jätta aga siis, kui vahistamine on vahepeal kaotanud õigusliku sisu seetõttu, et isik viibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtumääruse alusel.
Vahistusmääruses tuleb peale vahistusaluse nimetamise ära märkida, millel põhineb järeldus, et isik võib kõrvale hoida kriminaalmenetlusest või toime panna uue kuriteo.
Juurdleja või uurija koostatud vahistamismäärust, millel on kohtu märge vahistusloa andmise kohta, tuleks käsitada kohtu vahistamismäärusena, mille peale esitatud erikaebuse või -protesti lahendab ringkonnakohus lõplikult.
Vahistusmääruses tuleb peale vahistusaluse nimetamise märkida, millel põhineb järeldus, et isik võib kõrvale hoida kriminaalmenetlusest või toime panna uue kuriteo.
|
| 3-1-1-21-98
|
Riigikohus |
28.01.1998 |
|
Isiku paigutamine meditsiiniasutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil on olemuslikult kriminaalmenetluslik sunnivahend, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine (analoogiline vahi alla võtmisega).
Isiku paigutamine meditsiiniasutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel on olemuslikult kriminaalmenetluslik sunnivahend, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine (analoogiline vahi alla võtmisega). Seetõttu peab isikule, kelle suhtes seda sunnivahendit kohaldatakse, samuti tema kaitsjale olema tagatud õigus selle kohtulikuks vaidlustamiseks erikaebe korras.
Isiku paigutamine meditsiinilisse asutusse KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil võib toimuda vaid kohtu loal. Vahi all viibiva isiku suhtes annab kohus loa tema meditsiiniasutusse paigutamiseks sisuliselt isiku vahi alla võtmise lubamisega. Kohtu poolt täiendava loa andmine juba vahi all viibiva isiku meditsiiniasutusse paigutamiseks ei ole õiguserikkumine, vaid isiku põhiõiguste tagamise garantii.
Kui kriminaalasja materjalidest selgelt nähtub statsionaarse ekspertiisi määramise vajadus, võib KrMK § 159 kohaselt määrata koheselt isikule statsionaarse ekspertiisi.
|
| 3-1-1-31-98
|
Riigikohus |
17.02.1998 |
|
Ringkonnakohus võib vahistamismääruse peale esitatud erikaebuse jätta läbi vaatamata ka juhul, kui vahistamismäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu.=Vahi alla võtmise seaduslikkust võib vaidlustada ja ebaseaduslikust vahi alla võtmisest tuleneva kahju hüvitamist võib taotleda kriminaalasja kui terviku lahendamise raames.
|
| 3-1-1-36-98
|
Riigikohus |
25.02.1998 |
|
AKKS § 68 lgsst 1 ei tulene, et erikaebe korras on vaidlustatav ka tõkendit muutmata jättev menetlusotsustus.
|
| 3-1-1-37-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
Erikaebe eesmärk on teatavate kohtumääruste vaidlustamine iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku lahendamise vaidlustamisest.
Kaebuse või protesti käiguta jätmiseks on seaduseandja lugenud AKKS § 10 lgs 1 sätestatud menetlusotsustust, milles kohus osutab kaebuse või protesti puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Erikaebe korras AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel võib vaidlustada nii kaebuste ja protestide käiguta kui ka läbi vaatamata jätmist.
Erikaebuse menetlemine on õigustatud ja põhjendatud vaid juhul, kui see tegelikult võimaldab kõrvaldada seda takistust, mis erikaebuse esitaja arvates on kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemusel tekkinud. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohus jätta vahi alla võtmise määruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui isik on selles määruses näidatud tähtajani vangistuses juba viibinud.
|
| 3-1-1-38-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
Erikaebe eesmärk on teatavate kohtumääruste vaidlustamine iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku lahendamise vaidlustamisest.
Kaebuse või protesti käiguta jätmiseks on seaduseandja lugenud AKKS § 10 lgs 1 sätestatud menetlusotsustust, milles kohus osutab kaebuse või protesti puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Erikaebe korras AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel võib vaidlustada nii kaebuste ja protestide käiguta kui ka läbi vaatamata jätmist.
Erikaebuse menetlemine on õigustatud ja põhjendatud vaid juhul, kui see tegelikult võimaldab kõrvaldada seda takistust, mis erikaebuse esitaja arvates on kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemusel tekkinud. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohus jätta vahi alla võtmise määruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui isik on selles määruses näidatud tähtajani vangistuses juba viibinud.
|
| 3-1-1-42-98
|
Riigikohus |
12.03.1998 |
|
Erikaebe eesmärk on teatavate kohtumääruste vaidlustamine iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku lahendamise vaidlustamisest.
Erikaebuse menetlemine on õigustatud ja põhjendatud vaid juhul, kui see tegelikult võimaldab kõrvaldada seda takistust, mis erikaebuse esitaja arvates on kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemusel tekkinud. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohus jätta vahi alla võtmise määruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka juhul, kui isik on selles määruses näidatud tähtajani vangistuses juba viibinud.
|
| 3-1-1-36-99
|
Riigikohus |
13.04.1999 |
|
See kohtumäärus on erikaebuse korras apellatsioonikohtus vaidlustatav vaid AKKS § 68 lg-s 1 või §-s 69 ettenähtud erikaebuse võimalusi laiendades, milleks annab aluse Põhiseaduse § 24 lg 5 ja KrMK 35. ptk sätestatu.
Kohtule KrMK § 412 lg 1 alusel esitatud vara välisriigile üleandmise määrus muutub juriidilise jõuga kohtumääruseks pärast sellele loa andmist kinnitava märke tegemist kohtuniku poolt.
|
| 3-1-1-51-99
|
Riigikohus |
04.05.1999 |
|
AKKS § 68 lg-st 1 ja §-st 69 tulenevalt ei ole kriminaalasja peatamise määrus erikaebuse korras vaidlustatav. Juhul kui erikaebuses on vaidlustatud kasks toimingut, millest üks on, teine aga ei ole vaidlustatav, vaatab kohus erikaebust läbi osaliselt.
|
| 3-1-1-72-99
|
Riigikohus |
24.08.1999 |
|
13. mai 1998. a seadusega on antud õigus esitada erikaebusi ka kautsjoni kohaldamisest keeldumise määruse peale (KrMK § 71-2.
|
| 3-1-1-121-99
|
Riigikohus |
30.12.1999 |
|
Kaitsja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla tema enda süü kaebuse mittetähtaegses esitamises ning kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine lepingulise kaitsja poolt ei anna alust kohtualuse esitatud kaebuse tähtaja ennistamiseks.
Juhul kui isik annab apellatsioonkaebuse kohtukantseleisse ise vahetult üle, peab ta veenduma kaebusele õige registreerimiskuupäeva märkimmises. Vaidluse korral registreerimiskuupäeva õigsuse üle lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal.
AKKS § 68 lg 1 p 8 kohaselt võib tähtaja ennistamata jätmise määruse peale erikaebust esitada see menetlusosaline, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud.
|
| 3-1-1-12-00
|
Riigikohus |
26.01.2000 |
|
Juhul kui vahistamismäärust kohtuistungil tervikuna ei avaldatud, võib seda vaidlustada 10 päeva jooksul arvates päevast, mil määrus oli menetlusosalistele tervikuna kättesaadav.
Isiku põhiõiguste, sealhulgas vabaduse piiramise või selle võtmisega seotud tähtaegade kulgemise algust tuleb arvata vastava põhiõiguse piiramise või võtmise hetkest, mitte aga sellele järgnevast tunnist või päevast.
Ringkonnakohtu määrust, millega on korrigeeritud esimese astme kohtu määrust vahi alla võtmiseks, võib lugeda Riigikohtus vaidlustatavaks AKKS § 71 lg 2 mõistes.
KrMK § 73 lg-st 5-1 tulenevalt on vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused kattuvad, mistõttu kohtunik võib vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise asemel isiku vahi alla võtta.
|
| 3-1-1-41-00
|
Riigikohus |
21.03.2000 |
|
Ringkonnakohus võib vahistamismääruse peale esitatud erikaebuse jätta läbi vaatamata ka juhul, kui vaidlustatud vahistamismäärus on õigusliku sisu kaotanud seetõttu, et isik viibib vahi all juba uue vahistusmääruse alusel.
Juhul kui ringkonnakohus on erikaebe menetluse tulemina lahendanud üksnes vahi all pidamisega seostuvat, puudub Riigikohtul õigus ringkonnakohtu vastava määruse seaduslikkuse üle otsustamisel kaaluda seda, kas vahi alla võetu on või ei ole süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises.
|
| 3-1-1-78-00
|
Riigikohus |
15.08.2000 |
|
AKKS § 6 lg 2 kohaselt võib vahi all viibiv kohtualune (süüdimõistetu) erikaebust esitada 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.
|
| 3-1-1-108-00
|
Riigikohus |
14.11.2000 |
|
Alates 1. septembrist 2000 on erikaebe korras vaidlustatavad üksnes kohtukaebuse läbi vaatamata, mitte aga käiguta jätmise määrused.Ringkonnakohtu määrus, millega lahendatakse kaebust esimese astme kohtu poolt tehtud määruse peale, ei ole esmakordselt tehtud. Riigikohtule esitatavate erikaebuste vorminõuete täitmist kontrollib ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
Erikaebuse või -protesti võib läbi vaatamata jätta kolmel põhjusel: kaebuse või protesti vormi osas esitatud nõudmised on määratud tähtajaks täitmata jäetud, kaebuse või protesti esitajal puudub Riigikohtu poole pöördumise õigus, erikaebus või -protest ei ole erikaebe korras vaidlustatav.
Seaduslik vahi all pidamine lõpeb sel päeval, milleni anti vahi all pidamise luba, olgu selleks päevaks kas või puhkepäev. Vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise alused on kattuvad.
|
| 3-1-1-113-00
|
Riigikohus |
27.11.2000 |
|
Menetlusosaliste mitteilmumine ringkonnakohtu istungile ei takista erikaebuse läbivaatamist. Nõuet, et ringkonnakohus peab isiku vahi all pidamisega seostuva erikaebuse kindlasti läbi vaatama enne vahi all pidamise tähtaja möödumist, ei ole seadusega kehtestatud.
Ringkonnakohtul puudub alus menetleda erikaebust kohtu vahistamismääruse peale, kui vahistamismäärus on õigusliku sisu kaotanud seetõttu, et isik vibib vahi all teise kohturingkonda kuuluva kohtu vahistamismääruse alusel või on tema vahi all pidamise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada kaevatava määruse sisulisi puudusi.
|
| 3-1-1-109-00
|
Riigikohus |
06.12.2000 |
|
Kohtukaebe õiguse instituudi mõttest ja põhiõigusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadusest tulenevalt võib AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 ettenähtud erikaebe võimalusi laiendades lugeda põhjendatuks ka kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruse vaidlustamise erikaebe korras.
|
Facebook
Twitter