III-1/1-84/95
|
Riigikohus |
21.11.1995 |
|
|
| III-1/3-46/95
|
Riigikohus |
28.11.1995 |
|
|
| III-1/3-45/95
|
Riigikohus |
28.11.1995 |
|
|
| 3-1-1-3-96
|
Riigikohus |
09.01.1996 |
|
Ringkonnakohus ei halvenda kohtualuse olukorda, kui ta KrK § 40 alusel mõistab kergema lõpliku karistuse, millega liidab KrK § 41 alusel aga suurema osa kandmata karistusest, kui liitis esimese astme kohus, raskendamata siiski esimese astme kohtu poolt KrK § 41 alusel mõistetud lõplikku karistust
Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ei tohi lõplik karistus KrK § 41 alusel olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast.
|
| 3-1-1-26-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
!Täisealise isiku õigeksmõistmisel KrK §202 järgi puudub alus karistuse mõistmisel alaealisele arvestada vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta oli kuriteole kaasa tõmmatud õigeksmõistetu poolt.>
Tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks.
|
| 3-1-1-43-96
|
Riigikohus |
23.04.1996 |
|
Ühe kohtuotsusega tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotust ei tohi liita ega lugeda kaetuks teise kohtuotsusega mõistetud ärakandmisele kuuluva karistusega, kui toimepandud kuriteod moodustavad kogumi. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 29.10.2010, nr 3-1-1-66-10, p 11.4)
|
| 3-1-1-49-96
|
Riigikohus |
07.05.1996 |
|
Kui isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, pööratakse tingimuslik karistus täitmisele. Teistkordne vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine on sel juhul põhjendamatu.
|
| 3-1-3-14-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Kui lõplik karistus teises kohtuotsuses on kujundatud esimese otsuse järgi kandmata karistuse liitmise teel, siis isiku järjekordsel süüdimõistmisel oleneb lõplik karistus mitte esimese, vaid teise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osast.
|
| 3-1-3-16-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Kui isiku suhtes tehtud kolmandas kohtuotsuses on lõpliku karistuse kujundamisel arvestatud teise kohtuotsusega mõistetud lõplikku karistust, peab sellesama isiku neljandat korda süüdi mõistnud kohus arvestama lõpliku karistuse valikul mitte teise, vaid kolmanda otsusega mõistetud lõplikku karistust.
|
| 3-1-1-62-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi on eelmise kohtuotsuse olemasolu tõendiks selle otsuse koopia kriminaaltoimikus, mitte aga karistatuse õiend ja kohtualuse ütlused.
Kohtuotsuse koopia puudumisel ei pea ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust KrK § 41 kohaldamise osas tühistama, tal tuleb kõnesolev dokument ise välja nõuda ja seejärel võtta seisukoht esimese astme kohtu otsuse suhtes.
|
| 3-1-1-65-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Uue kuriteo toimepanemisel katseajal ei tohi lõplik karistus olla kergem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast ega uue kuriteo eest mõistetud karistusest.
|
| 3-1-3-27-96
|
Riigikohus |
08.10.1996 |
|
KrMK § 336 lg 1 ei anna kohtule õigust raskendada kohtuotsusega mõistetud karistust sama kohtu määrusega.
KrK § 40 lg 3 8. jaanuari 1996. a redaktsioonis lubab erinevalt varem kehtinud redaktsioonist liita mitme kohtuotsusega mõistetud karistusi ka KrK eriosa samas paragrahvis ettenähtud kuritegude eest. Seega on karistust nn. kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilise kogumi korral raskendatud, mistõttu KrK § 40 lg 3 kehtiv redaktsioon on üheliigilise kogumi osas kohaldatav vaid juhul, kui vastavad kuriteod on toime pandud pärast 8. jaanuari 1996. a seaduse jõustusmist.
|
| 3-1-3-31-96
|
Riigikohus |
29.10.1996 |
|
Isiku korduval süüdimõistmisel kuritegude eest, mis on toime pandud enne esimese kohtuotsuse tegemist, võib karistusi liita KrK § 40 lg 3, mitte aga § 41 alusel. Siiski ei ole karistuste liitmine lubatav isegi § 40 lg 3 kohaselt juhul, kui KrK eriosa sama paragrahvi järgi kvalifitseeritavad kuriteod (nn. üheliigiline kogum) on toime pandud enne KrK § 40 lg 3 praeguse redaktsiooni kehtimahakkamist.
|
| 3-1-3-28-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Eelvangistusaja arvestamist peab kohtuotsuses sõnaselgelt kajastama. Kui seda ei ole tehtud, saab viga parandada lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 41 alusel järgmises kohtuotsuses. Eelmise otsuse järgi kandmata karistuse osaline liitmine ainuüksi ei tõenda arvestamata jäänud eelvangistusaja hilisemat arvestamist.
|
| 3-1-3-29-96
|
Riigikohus |
12.11.1996 |
|
Kui vabadusekaotust ettenägev kohtuotsus tehakse KrK § 40 lg 3 alusel ajal, kui isik kannab vabadusekaotust varem tehtud kohtuotsuse järgi, siis karistuste liitmisel ei arvata ärakantud karistuse osa lõplikust karistusest maha, vaid üksnes fikseeritakse lõpliku karistuse kandmise algus. Selleks on päev, millest alates on arvestatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algus. Karistuste osalisel liitmisel ei tohi lõplik karistus olla väiksem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest.
|
| 3-1-1-128-96
|
Riigikohus |
03.12.1996 |
|
Kui isik, kelle suhtes on kohaldatud KrK § 47 lg 1, paneb katseaja kestel tahtlikult toime uue kuriteo, peab kohus selle eest mõistetud karistusega täies ulatuses või osaliselt liitma tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse. Seejuures ei tohi lõplik karistus olla väiksem tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse tähtajast.
|
| 3-1-1-4-97
|
Riigikohus |
14.01.1997 |
|
Katseajal toimepandud kuritegu ja kuritegu, mille eest on süüdlase suhtes kohaldatud KrK § 47, moodustavad mitte kuritegude kogumi, vaid nn kohtuotsuste kogumi (KrK § 41).
Kui pärast vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist ühe või mitme kuriteo eest tuvastatakse, et isik on enne kohtuotsuse tegemist toime pannud teisegi kuriteo (teisigi kuritegusid), esineb nn. kuritegude hiljem tuvastatud kogum.
Siiski ei ole niisugusel juhul lõpliku karistuse mõistmisel teise kohtuotsuse järgi kohaldatav KrK § 40 lg 3, kuna eelmise kohtuotsusega hõlmatud kuriteo (kuritegude) eest on süüdlane karistusest vabastatud.
|
| 3-1-3-3-97
|
Riigikohus |
21.01.1997 |
|
Kui pärast vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist mõistetakse isikule kandmisele kuuluv karistus kuriteo eest, mis samuti on toime pandud enne esimese kohtuotsuse tegemist (KrK § 40 lg 3), tuleb süüdimõistetul ära kanda vaid hilisema otsusega mõistetus karistus. Samas jätkub katseaja kulgemine eelmise kohtuotsuse alusel.
|
| 3-1-1-26-97
|
Riigikohus |
04.03.1997 |
|
Kui hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest on lõplikuks karistuseks mõistetud 15 aastat vabadusekaotust, millest kohtuotsuse kuulutamise ajaks on loetud kantuks 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vabadusekaotust, jääb kanda 13 aastat 10 kuud ja 10 päeva, mitte aga 13 aastat 11 kuud ja 10 päeva vabadusekaotust.
|
| 3-1-1-41-97
|
Riigikohus |
08.04.1997 |
|
Riigikohtul on õigus kontrollida kassaatori mingit väidet vaid juhul, kui kaebuses on märgitud, milles seisnes kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.
Kui isik on osa kogumisse kuuluvate kuritegude eest karistuse ära kandnud, tuleb hiljem KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõplikust karistusest maha arvata juba kantud karistus eelmise kohtuotsuse järgi.
Juriidilisest isikust tsiviilhageja ja füüsilisest isikust tsiviilhageja õiguslik seisund kriminaalmenetluses oluliselt ei erine.
|
Facebook
Twitter