III-1/3-42/95
|
Riigikohus |
21.11.1995 |
|
|
| 3-1-3-23-96
|
Riigikohus |
01.10.1996 |
|
Süüdimõistetu taotlus kohtuvea parandamise korras kergendada mingi kohtuotsuse järgi mõistetud karistust teise otsuse põhjal alusetult ärakantud karistuse tähtaja võrra, mida aga ei ole arvestatud kergendamist taotletava karistuse kujundamisel, on alusetu.
|
| 3-1-3-6-97
|
Riigikohus |
28.01.1997 |
|
Avaldus kohtuvea parandamiseks on AKKS § 77-7 lg 1 mõtte kohaselt õigustatud juhul, kui vaidlustatakse mingi kohtulahendi seaduslikkus. Riigikohtu loakogu resolutsioon ei ole kohtulahend.
AKKS § 45 lg-st 2 tulenevalt peab ringkonnakohus saatma kohtualusele ka tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebuse ärakirja.
|
| 3-1-3-16-97
|
Riigikohus |
06.05.1997 |
|
Avaldus kohtuvigade parandamiseks ei kuulu rahuldamisele, kui kohtud on kriminaalseadust õigesti kohaldanud, Riigikohus ei ole kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist tuvastanud ning kohtud on avaldaja väiteid kõigi asjas kogutud tõenditega kõrvutanud ja oma järeldusi piisavalt motiveerinud.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumil puudub faktiliste asjaolude tuvastamise õigus.
|
| 3-1-3-17-97
|
Riigikohus |
06.05.1997 |
|
Riigikohtul puuduvad volitused teha muudatusi jõustunud kohtulahendis, kui kohtuvea parandamise avaldus on esitatud pärast AKKS § 777 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
|
| 3-1-3-30-97
|
Riigikohus |
28.10.1997 |
|
Kohtumäärusi, mille vaidlustamine erikaebe korras ei ole võimalik, saab vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi apelleerimise või kasseermise teel. Teatavatel juhtudel on kohtumäärus vaidlustatav siiski ka kohtuvigade parandamise korras.
|
| 3-1-3-32-97
|
Riigikohus |
16.12.1997 |
|
Riigikohtu poolt kassatsiooni korras läbi vaadatud kriminaalasi ei kuulu enam läbivaatamisele kohtuvea parandamiseks.
|
| 3-1-3-3-98
|
Riigikohus |
27.01.1998 |
|
Kohtualuse tulek kohtuistungile joobeseisundis ei ole talle KrMK § 225 kohaselt aresti määramise alus.
Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.
Viitamisel lõigeteks jagunevale KrMK paragrahvile tuleb ära näidata ka lõike number.
|
| 3-1-3-4-98
|
Riigikohus |
27.01.1998 |
|
Kohtualuse tulek kohtuistungile joobeseisundis ei ole talle KrMK § 225 kohaselt aresti määramise alus.
Erandlikult on Riigikohus pidanud võimalikuks kohtuvigade parandamise korras menetleda ebaseaduslikku kohtumäärust, millega on rikutud isiku põhiõigust - õigust vabadusele.
Viitamisel lõigeteks jagunevale KrMK paragrahvile tuleb ära näidata ka lõike number.
|
| 3-1-3-25-98
|
Riigikohus |
27.10.1998 |
|
KrMK §-s 336 sätestatud lihtsustatud menetluskorras võimaldatakse lahendada vaid kohtuotsuse täitmisega seotud küsimusi ning nimetatud menetluskord omab üksnes täpsustavat või täiendavat iseloomu.
Jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust tohib muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega.
KrMK § 336 lgss 5 sätestatud nõude eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõistes.
|
| 3-1-3-2-99
|
Riigikohus |
02.02.1999 |
|
Jõudnud kohtuistungil seisukohale, et kõne alla võib tulla kohtualuse poolt toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimine karmimat karistust ettenägeva KrK eriosa paragrahvi järgi, võib prokurör kasutada talle KrMK § 215 lg 2 antud õigust, mitte aga pärast tühistamist kohtuvea parandamise korras. AKKS § 77-7 kohaldamine eeldab kohtu tehtud viga.
|
| 3-1-3-6-99
|
Riigikohus |
23.03.1999 |
|
Kohtuistungile, kus arutatakse mitme kohtuotsuse täitmisele pööramist, tuleb etapeerida seda taotlev vanglas viibiv süüdimõistetu.
Aavaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumise kohta, võidakse läbi vaadata AKKS § 77-7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata.Avaldus kohtuvigade parandamiseks on selles osas, milles pole näidatud avalduse esitamise alust (aluseid) põhjendamata ja ei kuulu läbivaatamisele.
|
| 3-1-3-11-99
|
Riigikohus |
08.06.1999 |
|
Juhul kui tõkend - vahi alla võtmine on asendatud tõkendiga - kautsjon, tuleb eelvangistusaja arvamisel karistuse tähtaja hulka pidada silmas, et vastav isik kuulub vahi alt vabastamisele mitte pärast kautsjoni kohaldamise määruse tegemist, vaid pärast kautsjoni tasumist (KrMK § 71-1 lg 4).
Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks.
|
| 3-1-3-4-01
|
Riigikohus |
07.03.2001 |
|
Avaldus kohtuvigade parandamiseks, mis on esitatud seoses Põhiseadusest tuleneva isiku põhiõiguse rikkumisega, võidakse läbi vaadata AKKS § 77_7 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestamata ka postuumselt.
|
| 3-1-3-16-01
|
Riigikohus |
16.10.2001 |
|
Kooskõlas AKKS § 777 lg-s 1 sätestatule võib kohtuvigade parandamise avaldust esitada ühe aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Riigikohus on aga seisukohal, et juhtudel, mil tuvastatakse isiku põhiõiguste rikkumine kriminaalmenetluses, ei saa prevaleerivad olla mitte kohtuvigade parandamise menetlusõiguslikud piirangud, vaid lähtuda tuleb põhiõiguste rikkumise heastamise vajadusest.
|
| 3-1-1-32-03
|
Riigikohus |
04.03.2003 |
|
Ringkonnakohtu kohtunikul puudub pädevus lahendada Riigikohtule esitatud kohtuvea parandamise avaldust.
|
| 3-1-3-2-03
|
Riigikohus |
04.03.2003 |
|
Lihtmenetluse spetsiifikat arvestades ei saa teatud piiratud juhtudel välistada kohtuvigade parandamist lihtmenetluse raames tehtud maa- või linnakohtu otsuses. Juhul, mil lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt on kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja lihtmenetlusega nõustunud, tagada nendele menetlusosalistele õigus kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks maa- või linnakohtu otsuse peale.
AKKS § 36-10 lg-s 3 sisalduv kohtukaebe keeld ei välista lihtmenetluse asjades tehtud kohtulahendite teistmist.
|
| 3-1-3-10-02
|
Riigikohus |
17.03.2003 |
|
Süüdimõistetu kaebuse menetlemiseks puudub AKKS järgi menetluslik alus. Kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Oluline pole siiski mitte niivõrd tähtaeg, kuivõrd kaebuse esitamise alused. Tema kaebuses sisaldub soov kergendada oma karistust, sest karistuse kandmise ajal toimunud karistusõiguse reform alandas varguse eest ettenähtud vanglakaristuse alam- ja ülemmäära. Kohus leiab, et süüdimõistetul pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia kohus õigustusi jätta kaebus sisuliselt menetlemata. Kohus võtab arvesse ka vajadust anda kohtutele selged juhised, kuidas samasuguseid juhtumeid lahendada.
Nende karistust kandvate isikute karistuse tähtaega, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Isik tuleb karistuse kandmisest vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära.
PS § 23 lg 2 teist lauset (kui seadus pärast õiguserikkumise toimepanemist sätestab kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust) tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale.
Nende karistust kandvate isikute, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses ettenähtud õiguste piiramine nende koostoimes ei vasta § 11 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Nende isikute karistuse tähtaega tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini või isik vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab ülemmäära.
|
| 3-1-3-13-03
|
Riigikohus |
06.01.2004 |
|
AKKS-s sätestatud teistmis- ja kohtuvea parandamise alused sisaldavad Eesti kohtute tuvastatavaid aluseid jõustunud kohtulahendite taasläbivaatamiseks. Teistmis- ja kohtuvea parandamise aluste laiendav tõlgendamine ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kriminaalasja uuesti läbi vaadata.
Kriminaalmenetlus on võimalik Riigikohtus ka juhul, kui menetlusseadustik selleks otsest alust ei anna. Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu otsust nr 3-1-3-10-02 Brusilovi süüasjas). Menetluse taasavamise üle otsustamisel pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste kohus (edaspidi Kohus) on tuvastanud Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga (edaspidi Konventsioon) tagatud õiguse mis tahes rikkumise, tuleb teha kindlaks, kas menetluse taasavamine on Kohtu poolt tuvastatud Konventsiooniga tagatud õiguse rikkumise või sellega põhjuslikus seoses oleva rikkumise heastamiseks vajalik ja kohane. Seejuures tuleb kaaluda, kas õiguse rikkumise tuvastamine iseenesest või õiglase hüvitise määramine Kohtu poolt ei ole isiku jaoks piisav. Menetluse taasavamine on põhjendatud üksnes õiguse jätkuva ja olulise rikkumise korral ning vaid siis, kui selle abil saab parandada isiku õiguslikku seisundit. Kohtumenetluse taasavamise vajadus peab kaaluma üles õigusrahu ja teiste isikute õiguste võimaliku riive asja uuel läbivaatamisel. Samuti on jõustunud kohtulahendi revideerimise eelduseks asjaolu, et puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise heastamiseks.
Isiku süüditunnistamine 13.01.1995. a jõustunud KrK § 1481 lg 7 redaktsiooni järgi enne selle kehtima hakkamist toime pandud maksukuritegude eest on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikli 7 lõikega 1, mis sätestab karistusseaduse ajalise kehtivuse ning keelab isikut süüdi tunnistamast kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku õiguse järgi ei olnud kuritegu. Konventsiooni artikli 7 lõike 1 rikkumine kujutab endast ka PS § 23 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse rikkumist.
Isiku süüditunnistamine 13.01.1995. a jõustunud KrK § 148-1 lg 7 redaktsiooni järgi enne selle kehtima hakkamist toime pandud maksukuritegude eest on vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikli 7 lõikega 1, mis sätestab karistusseaduse ajalise kehtivuse ning keelab isikut süüdi tunnistamast kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku õiguse järgi ei olnud kuritegu. Konventsiooni artikli 7 lõike 1 rikkumine kujutab endast ka PS § 23 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse rikkumist.
|
Facebook
Twitter