III-1/1-85/95
|
Riigikohus |
28.11.1995 |
|
|
| 3-1-1-10-96
|
Riigikohus |
16.01.1996 |
|
Ringkonnakohtul on AKKS §-le 33 tuginedes õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks vaid AKKS § 39 lg3/4s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise juhtudel. See loetelu on ringkonnakohtule ammendav
Ringkonnakohus ei tohi oma lahendit rajada üksnes teise kriminaalasja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele
|
| 3-1-1-14-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Kahtlustatava ühekordne ja üldsõnaline süü omaksvõtt ning asitõendi tähendusega eseme avastamine, mis on aga menetlusnõuete kohaselt vormistamata, ei ole piisav alus isiku süüdimõistmiseks varguses.
|
| 3-1-1-16-96
|
Riigikohus |
06.02.1996 |
|
Õigeksmõistev kohtuotsus ei tohi rajaneda üksnes kohtus antud ütlustel, arvestada tuleb ka muid tõendeid, sealhulgas ütlusi kohtueelsel uurimisel.
|
| 3-1-1-29-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Süü kahel korral ülestunnistamine ei pruugi olla veenev tõend tapmise toimepanemise kohta just süü ülestunnistanud isiku poolt.
|
| 3-1-3-9-96
|
Riigikohus |
05.03.1996 |
|
Süüdimõistev kohtuotsus võib rajaneda ka kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungile ilmuda mitte saanud tunnistajate ütlustel, kui kohus on need avaldanud, neid uurinud ja neile hinnangu andnud.
|
| 3-1-1-48-96
|
Riigikohus |
07.05.1996 |
|
Kriminaalasjas on ametliku dokumendina käsitletav mitte igasugune paberile või muule infokandjale kantud tekst, vaid üksnes niisugune, mille puhul on järgitud kehtestatud vorminõudeid.
|
| 3-1-1-52-96
|
Riigikohus |
14.05.1996 |
|
Süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ei ole teistest tõenditest väiksema tõendusjõuga ja kuuluvad hindamisele võrdselt koos teiste tõenditega.
|
| 3-1-3-18-96
|
Riigikohus |
28.05.1996 |
|
Süüdimõistetu väide, et ta ei saanud talle süüks arvatud kuritegusid toime panna vahi all oleku tõttu, ei ole arvestatav, kui kohtuotsuses on isiku vahi all oldud aeg ekslikult märgitud.
|
| 3-1-1-67-96
|
Riigikohus |
04.06.1996 |
|
Ütluste korduv muutmine kohtualuse poolt ja nende vastuolulisus on üks asjaolu, mis võib kummutada väidetava tegutsemise hädakaitseseisundis.
|
| 3-1-1-77-96
|
Riigikohus |
06.08.1996 |
|
Kohus võib oma järeldused rajada ka niisugustele tõenditele, mis vaid osaliselt kattuvad kohtualuse muutlike ütlustega
Vastutust kergendavaks asjaoluks võib olla ka tekitatud kahju hüvitamine kohtualuse vanema poolt.
|
| 3-1-1-88-96
|
Riigikohus |
10.09.1996 |
|
Ringkonnakohus põhjendatult tunnistas vägistamises süüdistatava paljasõnalised ja teiste tõenditega vastuolus olevad ütlused, et oli sugulises vahekorras kannatanu nõusolekul, mitteusaldusväärseks, kannatanu ütlused aga, mis on olnud sisult ühesed ning faktiliste asjaolude ja tunnistajate ütlusega kattuvad, usaldust väärivaks.
|
| 3-1-1-92-96
|
Riigikohus |
10.09.1996 |
|
Üksnes süüstavate tõendite alusel tehtud kohtuotsus ei pea olema ebaseaduslik. KrMK § 50 nõudest hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ei tulene, et otsuse tegemisel peab aluseks võtma kõiki tõendeid. Küll on kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas tarvis näidata kohtulikul arutamisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud tuvastatuks loetakse, ning motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid (KrMK § 274 p-d 2 ja 3).
|
| 3-1-1-133-96
|
Riigikohus |
10.12.1996 |
|
Kui kohtus antud ütlused ei riimu kriminaalasjas kogutud muude tõenditega, võib usaldusväärseks tunnistada eeluurimisel antud ütlusi.
AKKS § 17 lg 5 alusel ei ole tunnistaja kordusülekuulamine ringkonnakohtus alati kohustuslik.
|
| 3-1-1-135-96
|
Riigikohus |
10.12.1996 |
|
Eksperdi arvamus, et allkirjad, mille ehtsus on vaidlustatud, on tõenäoliselt kirjutanud kohtualune, ei tõenda kohtualuse süüd ega ole ka niisugune kahtlustus, mis tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
|
| 3-1-1-136-96
|
Riigikohus |
17.12.1996 |
|
Kui kohtualune on ütlusi muutunud ning tema viimati antud ütlused ei ole ilmses vastuolus formaalloogika reeglite või muude üldteadaolevate asjaoludega, võib kohus need arvestamata jätta vaid juhul, kui need on kummutatud teiste tõenditega.
Kõrge iga omaette võetuna ei pea alati olema isiku raugaks tunnistamise alus. Gerontoloogia seisukohalt on rauk 75 kuni 89 aastat vana isik, mil algab inimorganismi järjest kiirenev taandareng
|
| 3-1-1-13-97
|
Riigikohus |
04.02.1997 |
|
Kui kohtuistungil ülekuulatud kohtumeditsiiniekspert tunnistab tema varem ekspertiisi vormis antud arvamuse kehavigastuse raskusastme ja tekkemehhanismi suhtes ekslikuks, tuleb kohtul määrata uus ekspertiis.
Eksperdi ülekuulamisel saadud andmed ei ole tõendid.
Kui süü ülestunnistamisele ilmumine on tõestatud, puudub kohtul õigus seda asjaolu mitte arvestada vastutust kergendavana. Kuriteo toimepanemise mõne üksikasja teatamata jätmine ei tähenda kõnesoleva vastutust kergendava asjaolu puudumist.
|
| 3-1-1-14-97
|
Riigikohus |
11.02.1997 |
|
Karistatuse esinemise või puudumise üle otsustamiseks peavad kriminaaltoimikus olema nõuetekohased tõendid selle kohta, millal isik vabanes eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmisest.
|
| 3-1-1-21-97
|
Riigikohus |
18.02.1997 |
|
Korterist toimepandud varguse avastamisest ja arvatavast kahtlustatavast politseiasutuse informeerimise rohkem kui kahe nädala möödumisel ei pea andma alust kahelda kannatanu ütluste põhjendatuses.
|
| 3-1-1-40-97
|
Riigikohus |
08.04.1997 |
|
Metsa korduvalt varemgi üles töötanud isiku väide, et ta raius metsa teise isiku volitusel, kellel tema teada oli 900 tm metsa raiumise õigus, kuigi talle raieluba ei esitatud, on paljasõnaline ja mittearvestatav.
|
Facebook
Twitter