/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1208| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/1-5/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/3-36/94 PDF Riigikohus 19.04.1994
Vastavalt Eesti Vabariigi Pôhiseaduse § 22 lg-le 2 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tôendama. Süü tôendamise kohustus on riigil.
Kôik kriminaalmenetluses kôrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdi olekus tôlgendatakse tema kasuks.
III-1/1-21/94 PDF Riigikohus 03.05.1994
Riigikohtul on ôigus väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse karistusseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.
III-1/3-60/94 PDF Riigikohus 21.06.1994
Kui kriminaalasja uuesti läbivaatamisel muutub oluliselt süüdistuse maht võrreldes kohtuotsusega, siis KrK § 36 kohaselt pidi kohus kaaluma süüdimõistetu karistuse vähendamist, otsus jätta karistus muutmata pidi aga olema motiveeritud (sama KarS § 56 järgi).
III-1/1-31/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
III-1/3-64/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
Kriminaalmenetluses vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisel ja tema süüdimõistmisel rikutakse kriminaalmenetluse nõudeid ja tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
III-1/1-34/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
III-1/1-35/94 PDF Riigikohus 16.09.1994
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras. Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
III-1/1-41/94 PDF Riigikohus 25.10.1994
III-1/1-49/94 PDF Riigikohus 20.12.1994
Põhimõtteliselt võib apellatsioonimenetlus endast kujutada nn. teist esimese astme kohtu menetlust. Põhimõtteline võimalikkus korrata apellatsioonimenetluse käigus täies mahus esimese astme kohtu menetlust ja veelgi enam - uurida selle menetluse käigus isegi uusi tõendeid ei tähenda aga seda, et apellatsioonikohus ka peaks omal algatusel iga kriminaalasja täies mahus uuesti arutama. See oleks kulukas ja ebaotstarbekas, sest ajafaktor mõjustab kahtlemata negatiivselt tõendite uurimist ja faktiliste asjaolude tuvastamist. Just nimetatud põhjusel ei ole seadusandja Eesti Vabariigis kehtiva apellatsioonimenetluse tarbeks sätestanud revisjonipõhimõtet. Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
III-1/1-10/95 PDF Riigikohus 08.03.1995
Kui ringkonnakohus on jätnud esimese astme kohtu otsuse muutmata ning seejuures ei ole korranud esimese astme kohtu põhjendusi, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Teo objektiivset külge iseloomustavad asjaolud - kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted ja muuhulgas ka löögid noaga kannatanu elutähtsate organite piirkonda on aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel.
III-1/1-15/95 PDF Riigikohus 04.04.1995
Kohtuotsuse kirjeldav - motiveerivas osas peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga süüdistatava süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb.
III-1/1-36/95 PDF Riigikohus 30.05.1995
Ekspertiisi tegemiseks peab kohus koostama nõupidamistoas motiveeritud ekspertiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina. Eksperdil ei ole lubatud lahendada oma arvamuses küsimusi, mis seonduvad tõendite hindamisega. Samuti ei võinud kohus kasutada tõenditena eksperdi ülekuulamisel saadud vastuseid.
III-1/1-55/95 PDF Riigikohus 05.09.1995
Kriminaalmenetluse ühe põhiprintsiibi - süütuse presumptsiooni - järgimine tähendab seda, et kõik kõrvaldamata kahtlused kohtualuse süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Pantvangi võtmine on lõpule viidud sellest momendist, mil kannatanul puudub võimalus tegutseda oma vaba tahte kohaselt (näiteks kannatanul palutakse istuda autosse ettekäändel, et politseijaoskonnas kontrollitakse tema dokumente). Pantvangi võtmine on võimalik pettusega, näiteks, kui kannatanul palutakse istuda autosse ettekäändel, et politseijaoskonnas kontrollitakse tema dokumente.
III-1/1-58/95 PDF Riigikohus 12.09.1995
Süüdistatavate ütlused kuuluvad kontrollimisele ja hindamisele koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega üldises korras.
III-1/1-56/95 PDF Riigikohus 12.09.1995
III-1/1-59/95 PDF Riigikohus 12.09.1995
III-1/1-61/95 PDF Riigikohus 19.09.1995
III-1/1-65/95 PDF Riigikohus 26.09.1995
AKKS § 36 lg 2 kohaselt oli pärast kohtuotsuse tühistamist uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatav halvendada kohtualuse olukorda ka siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud küll ei kannatanu kaebust ega prokuröri protest, kuid kui kohus tuvastas raskema kuriteo toimepanemise. Samas oli kriminaalasja uuesti arutava kohtu iseseisvuse piirid raskema kuriteo toimepanemise tuvastamisel piiratud süüdistusega, mille järgi isik oli varem kohtu alla antud. Neist piiridest väljuvalt võis kriminaalasja uuesti arutav kohus kohtualuse olukorda raskendada vaid siis, kui kohtualune anti kohtu alla raskemas süüdistuses lähtudes KrMK § 215 lg-st 3 või 219 lg-st 3.
III-1/1-76/95 PDF Riigikohus 07.11.1995

Kokku: 1208| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json